Haridusinnovatsiooni keskuse ajalugu

Haridusinnovatsiooni keskus sai alguse 2012. aastal ESF inframeetme projektist „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine", mille sisuks oli kaasajastada õppekeskkond ning luua õppelaborid ehk didaktikakeskus.

Toona seati keskuse eesmärgiks luua uute ideede genereerimise ja katsetamise koht. Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi sõnul oli plaanis varustada keskus kõige kaasaegsemate tehnoloogiliste vahenditega, kaasata välisspetsialiste ning koondada noort järelkasvu, kes julgevad mõelda piirideta ja katsetada „hulle ideid", heas mõttes. Plaan oli luua tingimused erinevate akadeemiliste üksuste koostööks, mis on üks igipõliseid probleeme õpetajakoolitust pakkuvates ülikoolides.

Projektiga alustati märtsis 2012 ning esialgu oli veel nimetul keskusel paar töötajat: projektijuht Klemen Slabina, kes vastutas õppelaborite ja -keskkonna loomise eest, projekti koordinaator Gertrud Kasemaa ning keskuse osakoormusega juhataja dotsent Katrin Poom-Valickis.

Kuna keskusele praegu kuuluvat Terra maja IV korrust renoveeriti, siis juhtis projekti toonane meeskond oma tegevusi Terra maja V korrusel asuvast ruumist, mida naljatlevalt kutsuti „koristaja harjakapiks". 5-ruutmeetrisest ruumist, kus koristaja hoidis oma töövahendeid, sai innovatsioon alguse, ning nii mõnegi praeguse koostööpartneriga said esimesed kokkulepped sõlmitud just seal.

Haridusinnovatsiooni keskus avati ametlikult reedel, 13. septembril, 2013. aastal. Avamise puhul ilmus põhjalik keskust tutvustav artikkel Õpetajate Lehes.

2012 - 2014

Kuna keskuse tegutsemise eelduseks ja aluseks oli koostöö õpetajakoolitust pakkuvate instituutide ning õppimise ja õpetamisega seotud valdkondade esindajate vahel, loodi keskuse koosseisu didaktikalaborid – 8 valdkondlikku võrgustikku, mille rolliks oli koondada vastava õpivaldkonna didaktika uusimat teadmist ning võtteid, õpimeetodeid nii laiast maailmast kui Eestist. Laboritest pidid saama inkubaatorid muutunud õpikäsitust järgivate õpi- ja õpetamisvõtete väljatöötamisel ja testimisel. Perioodil 2013-2014 toetas laborite tegevust EDUKO programm. Keskuse koosseisus olid järgmised laborid:

  • ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse labor;
  • alushariduse labor;
  • keelelabor;
  • looduslabor;
  • loovlabor;
  • tehnoloogialabor;
  • terviselabor;
  • üldlabor.

Keskuse nime valik

Lisaks haridusinnovatsiooni keskusele olid võimalike nimedena sõelal veel hariduslabor, õppimisteaduste keskus, õpetajahariduse keskus, õpetajahariduse innovatsioonikeskus, õpetajahariduse arengukeskus. Haridusinnovatsiooni keskus osutus valituks, sest avab kõige paremini ja laiemalt keskuse eesmärke ning sisaldab endas ka uuendusmeelsust.

Ülikooli struktuurireformi käigus liitus seni omaette akadeemilise allüksusena toimetanud HIK 1. septembril 2015. aastal haridusteaduste instituudiga arenduskeskuse staatuses. Arenduskeskus on akadeemilise üksuse allüksus, mis on loodud akadeemiliste üksuste põhitegevust toetavate tegevuste elluviimiseks nii ülikoolisiseselt kui ka teenuse pakkumiseks väljapoole. 

2015 - 2018

HIKi peamised tegevused on koondunud projekti "Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis", mille eesmärgiks oli arendada välja keskus, mis koondab, analüüsib ja kujundab parimat tänapäevast hariduspraktikat ning levitab seda Eesti haridusruumis. Projekti töö oli kavandatud viies tegevussuunas: 

  1. didaktikaarendus
  2. koolikultuur
  3. kõrgkoolididaktika 
  4. partnerlussuhted 
  5. eDidaktikumi arendus