Haridusinnovatsiooni keskuse ajalugu

Haridusinnovatsiooni keskus sai alguse 2012. aastal ESF inframeetme projektist „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine", mille sisuks oli kaasajastada õppekeskkond ning luua õppelaborid ehk didaktikakeskus.  Projektiga töötas keskuses kolm inimest, kes vastutasid HIKi idee välja töötamise eest ning vedasid sellest lähtuvalt eest HIKi ruumide renoveerimist Terra õppehoones. 

Haridusinnovatsiooni keskus avati ametlikult 13. septembril 2013.

Eellugu

Haridusinnovatsiooni keskus sai alguse 2012. aastal ESF inframeetme projektist „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine", mille sisuks oli kaasajastada õppekeskkond ning luua õppelaborid ehk didaktikakeskus. 

Toona seati keskuse eesmärgiks luua uute ideede genereerimise ja katsetamise koht. Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi sõnul oli plaanis varustada keskus kõige kaasaegsemate tehnoloogiliste vahenditega, kaasata välisspetsialiste ning koondada noort järelkasvu, kes julgevad mõelda piirideta ja katsetada „hulle ideid" heas mõttes. Plaan oli luua tingimused erinevate akadeemiliste üksuste koostööks, mis on üks igipõliseid probleeme õpetajakoolitust pakkuvates ülikoolides.

Projektiga alustati märtsis 2012 ning esialgu oli veel nimetul keskusel paar töötajat: 

  • projektijuht Klemen Slabina, kes vastutas õppelaborite ja -keskkonna loomise eest, 
  • projekti koordinaator Gertrud Kasemaa 
  • keskuse juhataja dotsent Katrin Poom-Valickis.

Kuna keskuse praegust asukohta Terra maja IV korrust renoveeriti, siis juhtis projekti toonane meeskond oma tegevusi Terra maja V korrusel asuvast ruumist, mida naljatlevalt kutsuti „koristaja harjakapiks". 5-ruutmeetrisest ruumist, kus koristaja hoidis oma töövahendeid, sai innovatsioon alguse, ning nii mõnegi praeguse koostööpartneriga said esimesed kokkulepped sõlmitud just seal.

Haridusinnovatsiooni keskus avati ametlikult reedel, 13. septembril, 2013. aastal. Avamise puhul ilmus põhjalik keskust tutvustav artikkel Õpetajate Lehes. Lisaks haridusinnovatsiooni keskusele olid võimalike nimedena sõelal veel hariduslabor, õppimisteaduste keskus, õpetajahariduse keskus, õpetajahariduse innovatsioonikeskus, õpetajahariduse arengukeskus. Haridusinnovatsiooni keskus osutus valituks, sest avab kõige paremini ja laiemalt keskuse eesmärke ning sisaldab endas ka uuendusmeelsust.

2012 - 2014

Keskuse tegutsemise eelduseks ja aluseks oli koostöö õpetajakoolitust pakkuvate instituutide ning õppimise ja õpetamisega seotud valdkondade esindajate vahel. Seetõttu loodi keskuse koosseisu didaktikalaborid – 8 valdkondlikku võrgustikku, mille rolliks oli koondada vastava õpivaldkonna didaktika uusimat teadmist ning võtteid, õpimeetodeid nii laiast maailmast kui Eestist. Perioodil 2013-2014 toetas laborite tegevust EDUKO programm. Keskuse koosseisus olid järgmised laborid:

  • ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse labor;
  • alushariduse labor;
  • keelelabor;
  • looduslabor;
  • loovlabor;
  • tehnoloogialabor;
  • terviselabor;
  • üldlabor.

HIKis tegutses Õpetajate Akadeemia, mis võttis üle senised õpetajate täienduskoolitusega seotud ülesanded Täiendusõppekeskuselt. 

Ülikooli struktuurireformi käigus liitus seni omaette akadeemilise allüksusena toimetanud HIK 1. septembril 2015. aastal haridusteaduste instituudiga arenduskeskuse staatuses. Arenduskeskus on akadeemilise üksuse allüksus, mis on loodud akadeemiliste üksuste põhitegevust toetavate tegevuste elluviimiseks nii ülikoolisiseselt kui ka teenuse pakkumiseks väljapoole. 

2015 - 2018

Seoses Täiendõppekeskuse likvideerimisega toodi HIKi koosseisu üle õpetajate täienduskoolitusega seotud ülesanded. Alates 01.01.2015 korraldasid Õpetajate Akadeemia koolitusjuhid õpetajatele suunatud koolitusi. 

Ülikooli struktuurireformi käigus liitus seni omaette akadeemilise allüksusena toimetanud HIK 1. septembril 2015. aastal haridusteaduste instituudiga arenduskeskuse staatuses. Arenduskeskus on akadeemilise üksuse allüksus, mis on loodud akadeemiliste üksuste põhitegevust toetavate tegevuste elluviimiseks nii ülikoolisiseselt kui ka teenuse pakkumiseks väljapoole. 

HIKi peamiseks eesmärgiks oli on kaasaegset õpikäsitust toetavate õppemeetodite, õpikorralduse ja koolijuhtimise mudelite väljatöötamine, analüüsimine, hindamine ja levitamine. Nii oli HIKil oluline roll toetada Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seatud sihti: liikumine muutunud õpikäsituse suunas.  „... eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja -liikides“. Mida muutunud õpikäsitus endast ikkagi kujutab? Selleteemaliste artiklitega panustasid HIKi töötajad muutunud õpikäsituse mõtestamisse: 

  • Pille Slabina "Koostöine õppimine - ajavõit ja paremad tulemused" (Õpetajate Leht, 19.05.2017)
  • Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade. Koostaja ja toimetaja: Mati Heidmets (jaanuar 2017)
  • Mati Heidmets, Eve Eisenschmidt "PISA test kinnitab, aga me ise justkui ei usu - Eesti on haridusriik" (Postimees, 06.12.2016)
  • Viive-Riina Ruus "Muutunud õpikäsitlus". Ettekanne Loovharidus Eesti moodi IV seminaril "Õpetaja on loov" (7.03.2015)
  • Kristi Vinter-Nemvalts, Pille Slabina, Mati Heidmets "Õpikäsitus ja koolikultuur" (Õpetajate Leht, 06.02.2015)
  • Kristi Vinter-Nemvalts, Pille Slabina, Klemen Slabina "Soovitused muutunud õpikäsituse juurutamiseks" (august 2014)
  • Mati Heidmets "Uus kool" (Postimees 01.09.2014)
  • Kristi Vinter-Nemvalts, Mati Heidmets "Õpetaja pole juba ammu kepiga köster" (Tallinna Ülikooli Ajakiri, 21.10.2014)
  • Kristi Vinter-Nemvalts "Kool ja õpikäsitus peavad muutuma" (Sirp, 20.09.2014)
  • Kristi Vinter-Nemvalts "Uuenev õpikäsitus ja sellega seotud väljakutsed koolile ja õpetajale" (Eesti Haridusfoorum 2014)
  • Kristi Vinter-Nemvalts "Veel kord haridusuuendusest" (Õpetajate Leht, 10.09.2013)
  • Mati Heidmets "Tont ja möku" (Õpetajate Leht, 23.08.2013)
  • Margit Timakov "21. sajandi õpetaja Laur – müüt või reaalsus" (Õpetajate Leht, 06.12.2013)

HIKi peamised tegevused on koondusid projekti "Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis", mille eesmärgiks oli arendada välja keskus, mis koondab, analüüsib ja kujundab parimat tänapäevast hariduspraktikat ning levitab seda Eesti haridusruumis. Projekti töö oli kavandatud viies tegevussuunas: 

  • didaktikaarendus
  • koolikultuur
  • kõrgkoolididaktika 
  • partnerlussuhted 
  • eDidaktikumi arendus

HIKi juhatajaks oli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets

2019 - 2021

2019. aastal tunnustas Tallinna Ülikool esmakordselt haridusuuenduslikke algatusi, mille valimist korraldas HIKi ning mida antakse üle tunnustuse pälvinud haridusasutustele iga-aastasel hariduskonverentsil. 

Projekt “Haridusuuenduse kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis” teise perioodi eesmärk on töötada välja ning rakendada õppeasutustele suunatud ja haridusuuendust toetavaid teenusepakette. Oluline on kujundada süsteem nende tulemuslikkuse hindamiseks ning tugevdada ülikooli teadus- ja arendusalast võimekust haridusuuenduse valdkonnas. Seetõttu tuleb suunata haridusuuendusega tegelevaid üksuseid ja uurimisrühmi (nt haridusinnovatsiooni keskus, haridustehnoloogia keskus, haridusuuenduse tippkeskus jt) kooskõlastatud tegevusele. Projekti tegevused toimuvad järgmistes arendusvaldkondades. 

  • Õppeprotsessi tõenduspõhine arendus
  • Haridustehnoloogia
  • Üldpädevused ja kaasav haridus
  • Õppeasutuse organisatsioonikultuuri arendus

Valminud teenuspaketid koondati veebilehele “Haridus uueneb”. 

Uuendatud HIKi põhimääruse järgi oli keskuse eesmärgiks hariduse valdkonna arengueesmärkide saavutamist ja uurimistulemuste levitamist toetavate haridusuuenduslike arenguprogrammide, koolituste, teenuste ja muude formaatide väljatöötamine, läbiviimine, analüüsimine, hindamine ja levitamine koostöös ülikooli teadus- ja arendusrühmadega. HIKi  haridustöötajatele ja õppimise juhendajatele suunatud täiendusõppe läbiviimisel võeti aluseks haridusteaduste instituudi akadeemilised suunad - õpetajaharidus ja kasvatusteadus, kaasav haridus, elukestev ja mitteformaalõpe ning haridusinnovatsioon ja -juhtimine.

Keskuse juhatajaks oli Kätlin Vanari.