Projektid

Haridusinnovatsiooni keskuse tegevused toimuvad projektide raames, millest olulisemad on järgmised: 

Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis I 

Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis II

Tõenduspõhine kooliarendus - kogupäevakooli mudeli arendamine

Tallinna linna koolid on mitu aastat süsteemselt töötanud kogupäevakooli mudelite nimel. Oma kooli  õpilaste õppimise ja arengu toetamiseks parimaid lahendusi oskavad kavandada just selle konkreetse kooli õpetajad. Olgu siis tegemist õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste arendamise, õpimotivatsiooni toetamise või muu emakeelega õpilaste eesti keele oskuse arendamisega. 
Projekti raames viidi läbi arenguprogramm "Lapsest lähtuv koolipäev", mis omamoodi jätkuprojekt 2017. aasta piloodile, mil asuti vaatlema koolipäeva disaini ning selle vastavust laste vajadustele. Arenguprogrammis osalesid Tallinna Südalinna Kool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Tallinna Tondi kool, mille meeskonnad õppisid koos, kuidas õpetajate õppimist toetada, muutusi visualiseerida ning samm-sammult rakendada.  Loodud mudelid on süsteemsem vaade lapsest lähtuvale koolipäevale, võttes veel enam arvesse teaduskirjandust. Samuti on kasutavad koolid enam andmeid, mis tõendavad, et liigutakse oma mudeliga soovitud suunas. Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskusel oli rõõm kanda arenguprogrammis juhtivkoolitaja rolli. Selles programmis osalenud koolide inspireerivate näidetega on võimalik tutvuda siin.

Põhikooli riikliku õppekava katsetamise uurimine

Haridus- ja Teadusministeerium valmistab ette riikliku õppekava uuendamist, mille üks osa on õppeainete taotletavate õpitulemuste kirjelduste ajakohastamine. Seitse Eesti kooli katsetasid 2019/2020 õppeaastal, kuidas õpitulemuste uuendamise ettepanekutele tuginedes koostada kooli õppekava ning korraldada õppe- ja kasvatusprotsessi sh õpilaste hindamist nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuvalt. Katsetamise fookuses olid põhikoolis taotletavad õpitulemused, v.a. eesti keel teise keelena, mida katsetati ka gümnaasiumiastmes. Katsetamises osalevate koolide valimi koostas ministeerium.

Projekti käigus oli Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli roll vaadelda koolide tegevusi klasside ainekavade koostamisel ning uurida, millised probleemid on üldised ja sarnased mitmes koolis, millist tuge ning abi vajavad koolid õppekava koostamisel ja edasisel rakendamisel.  Sellises mahus riikliku õppekava muudatuste katsetamine on Eestis õppekavaarenduses esmakordne  ning ka ülikoolidel oli esmakordne võimalus projektipõhiselt töötada välja uuringumetoodika koolide nõustamiseks kooli õppekava koostamise ja osalise rakendamise protsessiks. 

Ülikoolidel oli riikliku õppekava katsetamise raames viis ülesannet:

  1. ülikoolid nõustasid ministeeriumit katsetamise ja tulemuslikkuse analüüsimise vahendi koostamisel valitud koolidele. Selle tulemusel valminud kooli ja õpetaja analüüsivormid on aruandes esitatud RÕK rakendamist toetava võimalusena kooli tasandil (vt ptk 2.5.1. Kooli analüüsivorm) ning klassiruumi tasandil (vt ptk 2.4.1. Õpetaja analüüsivorm).  T
  2. ülikoolid esitasid analüütiline sisend kooli õppekava koostamise ja rakendamise juhendmaterjalide loomiseks, lähtudes katsetamisel ilmnenud võimalike takistuste ja probleemkohtade analüüsist. See alusmaterjal on kirjeldatud peatükis, mis käsitleb RÕK rakendamise võimalusi kooli tasandil (vt ptk 2.5.2. Uue õppekava rakendumist toetavad võtmekohad, ptk 2.5.2 Koolide ettepanekud kooli õppekava rakendamist toetavate tegevuste osas).
  3. Ülikoolid nõustasid projektis osalevaid koole seminaridel ja konsultatsioonides, toetamaks nende võimekust rakendada autonoomiat ja meeskonnatööd kooli õppekava koostamisel ning katsetatavate õpitulemuste planeerimisel, rakendamisel ja tagasisidestamisel. Koolide nõustamisest antakse ülevaade projekti tegevuste kirjelduse raames (vt ptk 1. Projekti tegevused ja andmete kogumine).
  4. Ülikoolid analüüsisid õpetajate esma- ja täienduskoolituse ajakohastamise vajadust. Selle tulemused on kirjeldatud RÕK rakendamist  toetavate võimalustena riiklikul tasandil (vt ptk 2.6.1. Õpetajakoolituse muudatused).
  5. Ülikoolid esitasid ettepanekud edaspidisteks uuringuteks, mis toetavad RÕK rakendumist ja tulemuslikkuse seiramist. Uuringute ideed on kajastatud RÕK rakendamist toetava võimalusena riiklikul tasandil (vt ptk 2.6.2. Riikliku õppekava rakendamise uurimine). 

Projekti lõpparuanne annab ülevaate projekti tegevustest, andmete kogumisest ning tulemustest. Tulemused on välja toodud riikliku õppekava rakendamist toetavate võimalustena klassiruumi, kooli ja riigi tasandil.

Praktikasüsteemi arendamine (PRÕM)

Toetame kutseõppeasutusi ja kõrgkoole praktikategevuste kavandamisel ja läbiviimisel, pakkudes koolitusi ülikoolide ja kutseõppeastuste õppeasutuse poolsetele praktikajuhendajatele ja -koordinaatoritele.

Koolitused on sihtgruppi kuulujatele tasuta ning rahastatakse programmi "Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika" tegevuse 8.1 "Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides" raames.

Avalikud kursused 2018. aastal
Tellimisel kursused

Kutsekoolidele ja ülikoolidele praktikaarenduseks (ESF-i rahastuse toel PRÕM-programmi kaudu).

Loe lähemalt PRÕM-i kohta Innove kodulehelt siit

Lisainformatsioon:

Riina Stahl
Täiendusõppe- ja praktikaspetsialist
riina.stahl@tlu.ee 

Euroopa Sotsiaalfond logo

Õpetaja professionaalse arengu toetamine Tallinna Ülikoolis

August 2016-juuni 2017, 2017-2018
Projekti lühitutvustus

Õpetajate Akadeemia pakub õpetajatele erinevaid uuenduslikke ja mitmekülgseid täiendusõppe võimalusi. Pakutavad kursused toetavad läbivalt õpetaja kutsestandardis kirjeldatud kompetentside omandamist erinevatel tasanditel. Kursuste läbivaks küsimuseks on kuidas toetada Eesti õpetajat Eesti hariduse pidevas arendamises ning muutunud õpikäsituse loovas rakendamises? 

Kellele?

Koolitused on suunatud töötavatele õpetajatele (st haridusasutuses* osalise või täiskoormusega õpetaja ametikohal töötav isik).

Tulemus

Projekti tulemusena on erinevatel täiendusõppe kursustel osalenud 1006 õpetajat.
Pakutavate kursustega saad tutvuda ja registreeruda siin

Maht

Projekti kogumaksumus on 358 091,54 eurot.
Koolituse läbiviimist toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Koolitused on töötavale õpetajale tasuta.

* Haridusasutus on koolieelne lasteasutus (v.a lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid), üldhariduskool (sh täiskasvanute gümnaasium) ja kutseõppeasutus.


Euroopa Sotsiaalfond logo

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine põhikooli humanitaar- ja sotsiaalainete tundides

Projekti jooksul toimub koolitus, kus õpetajad saavad ülevaate põhikoolis enim esinevatest erivajadustest, erinevatest õppija õppimisvõimet arendavatest meetoditest ja võtetest ning õpiabi võimalikust korraldusest reaal- ja loodusainete tundides. Kokku osaleb koolitustel 24 õpetajat.

Kursuse tulemusena osaleja: oskab märgata erivajadusega õpilast ja hinnata tema võimeid; oskab kasutada erinevaid meetodeid erivajadusega õppija toetamiseks; oskab kohandada õpet hariduslike erivajadustega õpilasele.

Projekti kogumaksumus on 5506,56 eurot. 

Kursus on töötavale õpetajale tasuta.


Euroopa Sotsiaalfond logo

Kaasav haridus Saaremaal

sügis 2016-kevad 2017

Projekti eesmärk on korraldada eripedagoogika alaseid täienduskoolitusi „Erivajadustega laste toetamine koolieelses lasteasutuses“ ja „Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine koolis“ Saare maakonna lasteaedade ja üldhariduskoolide õpetajatele. Koolituste eesmärk on suurendada sihtgrupi valmisolekut ja kompetentsust erivajadustega lastega töötamisel lasteaias, oskuste lisandumist erivajadustega laste õpetamisel ja arengu toetamisel meeskonnatöös ning kooli meeskonna ja õpilaste reaalsetest vajadustest lähtuvalt valmisoleku kujundamist hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks koolis. Projekti tulemusena omandavad mõlemad sihtgrupid vajalikud oskused, teadmised ja kompetentsuse eriavajadustega lastega ja õpilaste töös.

Täienduskoolituse lõpetanu:

  • oskab määratleda koolieeliku arenduslikke erivajadusi ja koostada erivajadustega lapsele iseloomustust eri tasanditel koostöös lasteaia erinevate töötajatega/spetsialistidega;
  • oskab koostada individuaalset arenduskava arvestades lapse erivajadusi; oskab kohandada tegevusi vastavalt lapse arengutasemele;
  • teab nõustamise põhimõtteid ja oskab nõustada lapsevanemaid ja vajadusel suunata neid eriala spetsialistide juurde;
  • omab ülevaadet EV haridussüsteemi kõikidest pakutavatest meetmetest;
  • oskab määratleda õpilaste hariduslikke erivajadusi;
  • oskab ja teab meeskonnatöö põhimõtteid ja rakendab neid oma töös oskab koostada individuaalset õppekava;
  • teab täiendava info saamise võimalusi HEV laste arengu toetamiseks. 

Projekti jooksul koolitatakse Saare maakonnas kokku 50 õpetajat nii üldhariduse kui lasteaia tasemel. Projekti tulemusena tõuseb Saare maakonnas töötavate õpetajate kompetentsus HEV lastega töötamisel ja õpetamisel, mis on aluseks sellele, et iga laps on asjakohaselt toetatud just tema individuaalsetest vajadustest lähtuvalt.

Projekti kogumaksumus on 30 114 eurot.


Euroopa Sotsiaalfond logo

Õpetaja kui liider ja muutuste juht

Kursus "Õpetaja kui liider ja muutuste juht" toetab õpetaja rollipildi avardumist ning avab uusi võimalusi õpetaja töö mõtestamiseks ning väärtustamiseks. Kursuse eesmärk on mõista ja arendada endas muudatuste algatamiseks ja eestvedamiseks vajalikke personaalseid kompetentse, avarada rollipiire ning rakendada muudatuste juhtimiseks vajalikke baasoskuseid enda igapäevases praktikas.

Kursuse läbib kokku 24 õpetajat.

Projekti kogumaksumus on 6 194,88 eurot.


Euroopa Sotsiaalfond logo

Andeka õpilase toetamine koolis

Kursus "Andeka õpilase toetamine koolis" lähtub õpetaja kutsestandardis väljendatud ootustest suurendada õpetaja valmisolekut tööks andekate õpilasega. Koolituse vajadus tuleneb muuhulgas PISA (2009) uuringute tulemustest, mis näitavad, et andekatele õpilastele ei pöörata Eesti koolides piisavalt tähelepanu. Seetõttu on oluline Eesti õpetaja kompetentsuse suurendamine andekate laste õpetamisel ja arengu toetamisel koolis, et toetada iga õpilase potentsiaali maksimaalset avaldumist.

Kursus viiakse läbi kahel korral, nii eesti kui ka vene keeles. Kokku läbib kursuse 32 osalejat.

Projekti kogumaksumus on 7 342,40 eurot.


Euroopa Sotsiaalfond logo

Gümnaasiumi valikkursused

Haridusinnovatsiooni keskus korraldas 2015. aastal gümnaasiumiõpilastele valikkursuste projekti, mille käigus töötasid Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengi HIK-i ja valdkonnajuhendajate toel välja gümnaasiumi riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursusi, lähtudes Eesti elukestva õppe strateegias 2020 kirjeldatud muutunud õpikäsituse põhimõtetest.

Projekti eesmärk oli võimaldada gümnaasiumiõpilastele mitmekesisemaid õppimisvõimalusi, kui nende koolidel pakkuda on võimalik. Samas sooviti luua ka häid näiteid muutunud õpikäsituse rakendamisest.

HIK usub, et õppimine on huvitav ja lõbus ning valmistab õppija mitmekülgselt ette edasiseks eluks aktiivse maailmakodanikuna. Seetõttu julgustati tudengeid katsetama ka kõige ootamatumaid ja eksperimentaalsemaid võtteid oma kursuste raames, hoides samal ajal pidevalt silme ees kursuse eesmärke.

Iga kursuse meeskonna moodustasid 2–4 innukat tudengit. Projektis osales ligi 40 üliõpilast, kes töötasid 15-s tiimis. Projekt koosnes kahest suurest moodulist: koolitusprogrammist (mai–september 2015) ja kursuste korraldamisest (2015/16 õppeaasta).

Tudengite toetamiseks korraldas HIK kõigile projektiga liitunud üliõpilastele 4-st õppepäevast koosneva koolitusprogrammi, kus tutvustati tudengitele pedagoogilisi põhitõdesid ning meetodeid ja pandi paika oma kursuse raamistik. Tudengid võisid kursuse õppetöö planeerimisse ja elluviimisesse kaasata ka era- või avaliku sektori esindajaid, et luua otseseid seoseid hariduse ja tööturu vahel. Kursused valmisid 2015. aasta septembrikuuks.

Põhiosa kogu ettevõtmisest toimus osalejate motivatsiooni toel, mille aluseks oli soov muuta Eesti kool huvitavamaks. Koolitus- ja tugiprogrammi korraldamist toetas haridus- ja teadusministeerium algatuse Huvitav Kool kaudu. 

 

Eduko (tegevus 7)

Programmi Eduko (tegevus 7) eesmärk oli võimaldada professionaalse arengu võimalusi üld-, kutse- ja alushariduse õpetajatele.

Aastatel 2013-2015 finantseeris Eduko koolitusi Euroopa Sotsiaalfond ning nende elluviimist koordineeris sihtasutuse Archimedes Eduko büroo. Kolme aasta vältel toimus 409 koolitust 172 erineval teemal, millel sai tasuta osaleda 9098 alus-, üld- ja kutsehariduse pedagoogi. Koolituste summaarne kestus oli enam kui 12 000 akadeemilist tundi ehk 1500 kaheksatunnilist koolituspäeva.

Tallinna Ülikool oli üks koolituste pakkujast.


Eduko ja ESF logo

Mentoring in Educational Practice

 

2014. aasta märtsikuus korraldasime haridusjuhtide õppelähetuse, kuhu saabus 15 haridusjuhti 12-st erinevast Euroopa riigist. Haridusjuhid tutvusid mentorluse kasutamise praktikaga Eesti haridusasutuses ning Tallinna Ülikooli ning Tallinna haridusameti poolt pakutavate mentorite koolitusprogrammidega. Külastati Viimsi kooli ning lasteaeda Naba. Ettekannetega esinesid Eve Eisenschmidt, Katrin Poom-Valickis, Kaia Köster ning paljud mentorlusega seotud praktikud.

Ühise keelega rikkama meeleni

Täiendõppekeskuse tegevused: täienduskoolituse läbiviimine eestikeelsete koolide klassiõpetajatele, kelle kooli õpilaskonna hulgas on Euroopa kolmandate riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega õpilasi, kelle kodukeeleks ei ole eesti keel. 

Rahastaja: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 

Kestus: november 2012 - oktoober 2014 

Eesmärk: toetada täienduskoolituse kaudu eesti õppekeelega koolides EKRK-dest õpilaste järjepidevat ja süsteemset eesti keele kui teise keele õpet ja ainete õppimist, mis on eduka haridustee jätkamise ja ühiskonda lõimumise eelduseks. 


MISA logo

Soodsa õpikeskkonna loomine

Täiendõppekeskuse tegevused: täienduskoolitus vene õppekeelega koolide aineõpetajatele 

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond, meetme „Kooli poolelijätmise, haridusele juurdepääsu suurendamise ning õppekvaliteedi parandamise" alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav haridus“ raames

Kestus: jaanuar 2012 - jaanuar 2013

Eesmärk: aidata kaasa gümnaasiumi ja põhikooli hariduse riiklikele õppekavadele vastavuse parandamisele pedagoogide täiendusõppe 
kaudu. 

Õppematerjalid:


Euroopa Sotsiaalfond logo

Soodsa keele- ja kasvukeskkonna loomine lasteaias

Täiendõppekeskuse tegevused: täienduskoolitus lasteaiaõpetajatele, kes puutuvad oma töös kokku teisest keelekeskkonnast pärit lastega. 

Rahastaja: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 

Kestus: september 2012 - jaanuar 2013

Eesmärk: võimalda alushariduse pedagoogidel täiendada nii oma akadeemilisi teadmisi kui praktilisi oskusi lähtuvalt laste erinevast keelekeskkonnast põhjustatud hariduslikest erivajadustest.


MISA logo

Kutseõppeasutuse õppekavanõustaja koolitus

Täiendõppekeskuse tegevused: täienduskoolituse läbiviimine kutseõppeasutuste juhtimismeeskondadele. 

Rahastaja: Euroopa Liidu Sotsiaalfond, elluviija sihtasutus Innove

Kestus: märts 2012 - juuli 2013 

Eesmärk: kutsehariduse sisuline arendamine õpetajakoolituse tegevuste raames. 


Euroopa Sotsiaalfond logo
Innove logo

Koolieeliku arengu toetamine integreeritud tegevuste kaudu lasteaias

Täiendõppekeskuse tegevused: õppekava ja õppematerjalide väljatöötamine lasteaiaõpetajate täienduskoolituseks ning 
täienduskoolituse programmi testimine (partner Tallinna Liikuri lasteaed). 

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond, projekt Via Light

Kestus: jaanuar 2012 - detsember 2013

Eesmärk: kakskeelsete lastega töötavate õpetajate professionaalset arengut toetavate koolituste väljatöötamine. Koolituse mooduleid katsetatakse 8 riigi koolides ja lasteaedades.