Meie meedias
Siit leiad huvitavaid artikleid ning tele- ja raadiokajastusi meie tegemistest.
2023
“Teadlase koduvisiit: Grete Arro usub, et targad lapsed kasvavad hinneteta” (ERR 4.02)
“Õpilaste käitumisprobleemid tunnis” (Õpetajate Leht 3.02)
“Eesti kirjandus põhikooli õppekavas” (Sirp 27.01, Helin Puksand)
“Tasuta kõrgharidus ei ole jätkusuutlik. Allakäik algab õppejõudude puudusest” (Postimees 25.01, Riin Seema)
“Kuidas saada professionaalseks noorsootöötajaks” (Õpetajate Leht 13.01)
“Elu Egiptuses ajas nutma, kuid võitis siiski südame” (Pärnu Postimees 8.01)
2022
“Mis on mentori hind?” (Õpetajate Leht 23.12, Riin Seema)
“Sada sõna lõppeva aasta kohta” (Õpetajate Leht 23.12)
“Grete Arro: „Teaduslik teadmine võiks asendada kõhutundepõhiseid järeldusi“” (Õpetajate Leht 16.12, Mari-Liis Pärn)
“Tallinna Ülikoolis tähistati kutseõpetajate teaduspõhise hariduse 35. aastapäeva” (Õpetajate Leht 11.12, Meidi Sirk)
“Vanemad võiksid rohkem teadvustada, kui tähtis on toetada lapse arengut” (Õpetajate Leht 9.12, Marika Veisson)
“Uut ja vana eesti kooliharidusele!” (Õpetajate Leht 2.12, Rain Mikser)
“Kõrgtsivilisatsioon, iidne kultuur ja inimene seal vahel” (Õpetajate Leht 2.12, Tiiu Kuurme)
“Kadi Georg: «Õpetada tuleks õpilasi, mitte programmi»” (Postimees 30.11)
“Läti ja läti keel” (Sirp 18.11, Helin Puksand)
“Eesti keelele üleminekust jääb väheks, kui ei muutu koolikultuur” (Postimees 11.11, Maria Erss)
“TLÜ lektor: õppimine annab parema aimduse meist endist” (Raamatupidaja 11.11, Gertha Teidla-Kunitsõn)
“Haridusuuenduse auhind aitab headel algatustel saada koolikultuuri osaks” (Õpetajate Leht 28.10)
“Eestikeelse hariduse tee on põrgulikult raske, kuid sillutatud heade kavatsustega” (Postimees 28.10, Riin Seema)
“Laste meeleoluhäirete taga kumab tihti digisõltuvus” (Terevisioon 27.10 kell 7.12, Kristi Raava ja Riin Seema)
“Ärataja: Õnne Uus - mis toimub teismeliste peas” (Kuku raadio 25.10)
“Ööülikool. Tiiu Kuurme "Kasvatus kui kultuuris olev jõud"” (Vikerraadio 15.10)
“Millised on sihid ja suunad alushariduses?” (Õpetajate Leht 14.10)
“TLÜ prorektori hinnangul on põhikooli lõpueksamite sisu ajale jalgu jäänud” (ERR 13.10)
“EKSPERT EETRIS ⟩ Kristi Klaasmägi: «Õpetajad õpivad kogu elu»” (Postimees 12.10)
“Ülemiste City’s arutletakse selle üle, milliseid teadmisi, talente ja tehnoloogiad vajab tuleviku haridussüsteem” (Postimees 11.10)
“Düsleksiast ja inimestest” (Sünaps #55 28.09, eripedagoogika külalislektor Kadi Lukanenok)
“Grete Arro: linnakeskkond halvendab tervist, töövõimet ja teistega kena-olemise-oskust” (ERR 1.10)
“Tallinna Ülikool tunnustas hariduskonverentsil Tartu Forseliuse Kooli haridusuuendusliku algatuse auhinnaga” (Õpetajate Leht 25.09)
“Eesti keel kõikidesse koolidesse” (Sirp 16.09, Helin Puksand)
“Mida on teadusel pakkuda kaasavale haridusele?” (Õpetajate Leht 16.09, Riin Seema)
“Tiiu Kuurme: õpetajast-intellektuaalist on nüüdseks saanud õpetaja-tööriistakast” (Postimees 15.09)
“Eestis on üha enam alternatiivpedagoogikat kasutavaid koole” (ERR 11.09)
“Riin Seema: digiriik ei ole digisõltlaste ravimiseks valmis” (Postimees 9.06)
“KUNAGI POLE HILJA! Täiskasvanutele on õppimiseks palju võimalusi” (Õhtuleht 7.09)
“Targa õppimise eestkõneleja Grete Arro: „Kunagi pole hilja õppida – see päästab rumalatest otsustest!“” (Õhtuleht 5.09)
“Kõigepealt jagatakse teadmisi ja alles siis lastakse lahendada probleeme. Tuleks teha vastupidi!” (Õhtuleht 5.09, Grete Arro)
“Haridustöötajate liit peab õpetajate puudust kriitiliseks.” (Delfi 2.09)
“Hariduse teema Paide arvamusfestivalil” (Õpetajate Leht 19.08)
“Mati Heidmets: Narva tank tuleks teisaldada pärast Ukraina sõda” (ERR 6.08)
“Hariduspsühholoog: nutiseade rikub lapse loomuliku soovi end arendada” (Novaator 2.08)
“Suvi – lugemise aeg” (Sirp 22.07, Helin Puksand)
"Andragoogika teadusfestivalil kuulutati välja aasta andragoog" (Õpetajate Leht 17.06)
“XXVI riiklik õpioskuste talgupäev – mida me õppisime?” (Õpetajate Leht 31.05, Elina Malleus-Kotšegarov ja Kati Aus)
“Kaasava hariduse magistriõppekava juba töötavale õpetajale” (Õpetajate Leht 31.05)
“Nutikas. Kelly Paabut ja Janika Leoste. Haridusteemalised teadustööd” (Vikerraadio 26.05)
“Mentorlus ja kootsing: infovoldikud” (Õpetajate Leht 27.05)
“Külas Grete Arro” (Raadiolabor 30.03)
“Tiiu Kuurme: minu elu Õpetajate Lehega” (Õpetajate Leht 20.05)
“Selgusid aasta parimad haridusteaduslikud uurimistööd” (Õpetajate Leht 20.05)
“(Riigi)eksamid – kellele ja milleks?” (Sirp 20.05, Helin Puksand)
“Täna lähen tundi robotina …” (Õpetajate Leht 13.05, Janika Leoste, Larissa Jõgi, Meidi Sirk, Kätlin Armei)
“Mis on õpetajate tuba ilma Õpetajate Leheta?” (Postimees 11.05, Riin Seema)
“Õpetajaamet – ripakil töökoht või tõeline kutsumus?” (Õpetajate Leht 6.05)
“PSÜHHOLOOG: Peame õpilases alles hoidma silmade sära ja soovi maailma avastada” (Pealinn 2.05)
“Lääne-Virumaal toimub õpioskuste talgupäev” (Õpetajate Leht 29.04)
“Liina Kersna: kõigis lasteaedades peaks õpe toimuma eesti keeles” (Postimees 21.04, kommentaar alushariduse nooremlektorilt Kerstin Kööp)
“IduEDU festival: Head õpetajat ei asenda ükski moodne tehnikavidin” (Pealinn 26.04)
“Doktorante aitab edasi jõuda üheskoos murede murdmine” (Novaator 30.03)
“Pedagoogilisest antropoloogiast” (Õpetajate Leht 18.03, Airi Liimets)
“Kasutagem oma ilusat emakeelt õigesti!” (Sirp 11.03, Helin Puksand)
“AK ⟩ Maria Erss: eksamilati kaotamine lükkab probleemi järgmiste haridustasemete kaela” (Postimees 5.03)
“Riin Seema: lõpueksamite reformist praktika ja teooria valguses” (Postimees 3.03)
“Miks peaksid digiteemad jõudma alushariduse õppekavasse?” (Õpetajate Leht 18.02, Kaire Kollom ja Elyna Heinmäe HTI-st, Linda Helene Sillat DTI-st)
“Tessi Ilustrumm on igas ametis eelkõige noorsootöötaja” (Raplamaa Sõumid 16.02, Helerin Väronen)
“Kaks õpetlikku päeva” (Õpetajate Leht 11.02, Urve Läänemets)
“Teismeliste digisõltuvus ja selle mõõtmine” (Õpetajate Leht 11.02, Riin Seema)
“Kristi Klaasmägi: õpetajate puudus vajab süsteemset lähenemist” (Postimees 10.02)
“Eesti põhikooliõpilaste läbipõlemine –probleem või mitte? Kas ja kuidas lahendada?” (Õpetajate Leht 11.02, Kati Vinter)
“Õpiring ehk Õpetaja professionaalsuse uus vedur” (Õpetajate Leht 11.02)
“Kati Aus: mida teeb hinne meie psüühikaga?” (Vikerraadio 9.02)
“Selgusid noortevaldkonna parimad tegijad: aasta noorsootöötaja on Tessi Ilustrumm” (Õpetajate Leht 9.02)
“TLÜ hariduspsühholoogid: vajame vähem hindamist, rohkem sisu” (Eesti Päevaleht 9.02)
“Talendid töötavad sinu asutuses juba praegu. Aita neil särada!” (Forte 4.02)
Mitmed HTI instituudi töötajate poolt kirjutatud ülevaated haridussüsteemi välishindamise kokkuvõttes (Haridus- ja Teadusministeerium 2020/21)
“Haarav fantaasialugu, mida lugedes võid jääda põnevusest hinge kinni hoidma” (Postimees 3.02, Helin Puksand)
“65 aastat klassiõpetajaid TLÜ-st – juubelikonverentsi avab haridusminister” (Eesti elu | GoodNews 2.02)
“Tallinna Ülikooli klassiõpetajate eriala tähistab 65. juubelit” (Pealinn 2.02)
“Tallinna Ülikooli klassiõpetajate eriala tähistab 65 aasta juubelit” (Õpetajate Leht 2.02)
“Sirje Rekkor: igal õpetajal võiks olla ettevõtluspedagoogiline pädevus” (Õpetajate Leht 31.01, Sirje Rekkor)
“Muinasjutt noorusõuntest ja eluveest” (Õpetajate Leht 28.01, Riin Seema)
“Kuidas sotsiaal-emotsionaalset pädevust süsteemselt toetada?” (Õpetajate Leht 28.01, Berit Silvia Kondratjev, Krista Keedus, Elina Malleus-Kotšegarov)
“Õpetajale, kel pole vajalikku kvalifikatsiooni” (Õpetajate Leht 26.01)
“Tallinna Ülikool kutsub kvalifikatsioonita õpetajaid ettevalmistuskursusele” (Postimees 26.01)
“Tallinna Ülikool kutsub kvalifikatsioonita õpetajaid ettevalmistuskursusele” (Pealinn 26.01)
“NÄDALA PERSOON ⟩ Grete Arro: vanamoeline arvab, et elu on võistlus” (Postimees 15.01, Andrus Karnau)
“Nutitelefoni abil lugema ja arvutama!” (Õpetajate Leht 14.01, Tiia Õun ja Janika Leoste)
“HEV-lapse toimetulek koolis sõltub õpetajate ja lapsevanemate koostööst” (Õpetajate Leht 7.01, TLÜ eripedagoogika tudeng Eva Toompuu)
2021
“Värske uuring: karjääriteenuseid vajavad noored, aga ka väga suur osa täiskasvanuid” (Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur 22.12)
“Kõik on võimalik!” (Õpetajate Leht 16.12, intervjuud teiste hulgas Tiiu Kuurme ja Riin Seemaga)
“Haridusuuringud 30 aasta pärast. Mis on siis teisiti?” (Õpetajate Leht 10.12, Mati Heidmets)
“Grete Arro ja Külliki Tafel-Viia: kuidas õppida õppima?” (Edasi.org 8.12)
“Uuringu „Õpetajaameti kuvand ja atraktiivsus“ tulemuste avaliku esitlus 9. detsembril” (Õpetajate Leht 7.12)
“Janika Leoste: Tehnoloogia roll hariduses. Segab või abistab?” (Postimees 6.12)
“Doktoriõpe tähendab valmidust viie aasta pikkuseks pausiks eraelus” (Postimees 24.11, Agnes Korv)
“Milline on doktoriõpe?” (Haridusmõte 23.11, vestleb HTI ettevõtluskoostöö ja innovatsiooni peaspetsialist Janika Leoste)
“Tiiu Kuurme: miks me seda teistele teeme?” (Postimees 19.11)
“Tiiu Tammemäe ja Piret Soodla: koht kodukoolis ilma vajaliku toeta on pelk JOKK-skeem” (Postimees 14.11)
“Minutiloeng: kuidas rääkida noortega?” (Novaator 8.11, Õnne Uus)
“Ärataja: Tiina Tuhkur ja Tiia Õun - üliõpilased tõttavad koolidele ja lasteaedadele koroonakriisis appi” (Kuku raadio 8.11)
“Riin Seema: hirmunud mõtlemine ei ole pikas perspektiivis mõtlemine” (Postimees 7.11)
“Tiiu Kuurme: sallivusmeelsusest tõejärgses ühiskonnas” (Postimees 7.11)
“Tehnoloogiaga toetatud õpe – kes toetab õpetajat?” (Õpetajate Leht 5.11, Janika Leoste)
“Üliõpilased tõttavad koolidele ja lasteaedadele koroonakriisis appi” (Postimees Tervis 5.11)
“Üliõpilased tõttavad koolidele ja lasteaedadele koroonakriisis appi” (Järva Teataja 5.11)
“Üliõpilased tõttavad koolidele ja lasteaedadele koroonakriisis appi” (Õpetajate Leht 5.11)
“Wellbeing of students can be supported through art therapy and teaching though the arts” (EurekAlert 1.11)
“New Estonian research details the three-step process teachers go through in adjusting to new technological learning methods” (Nordic EdTech News 1.11, Jonathan Viner)
“Õpetajahariduse tulevikustsenaariumid” (Õpetajate Leht 29.10, Raivo Juurak)
“Haridusmõte 25.10” (Kuku raadios kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme)
“Dissertation reveals establishing new teaching method can take an academic year or longer” (Research in Estonia 18.10, Merli Vajakas)
“Õpetajad vajavad uuenduste omaksvõtuks aega, mitte kiirkoolitusi” (Novaator 15.10, Airika Harrik)
“Moodsa õppimise festival „iduEDU 2021” (Õpetajate Leht 15.10, Raivo Juurak)
"Aasta õppejõud Kati Aus: kool ei tohi kahjustada õpilase minapilti" (Postimees 10.10, Agnes Korv)
"Aasta õppejõud Kati Aus: teismelise koolipäev ei tohiks alata enne kella üheksat" (edasi.org 9.10, Rein Olesk)
“LAUREAAT. Riin Seema: hea õpetaja eeldus on õpetajahinge olemasolu” (Õpetajate Leht 8.10, Heiki Raudla)
“Tulevik. Minu ülemus on robot ehk ootusärevus tehisintellektuaalse tuleviku ees” (edasi.org 8.10, Janika Leoste, Külliki Tafel-Viia, Aija Sakova)
Õnne Uus annab kommentaari noorte vaimse tervise teemal (“Reporter” 16.09, alates 34.40, Õnne Uus)
“HARIDUSDEBATT: Kas koolipäev võiks alata hiljem ning õpetajad peaks loobuma punasest pastakast?” (arutlevad Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme, prantsuse keele õpetaja Lauri Leesi, Eesti lastevanemate liidu juhatuse esinaine Kristiine Vahtramäe, Pealinn 27.09)
“Tallinna Ülikool tunnustas hariduskonverentsil Tallinna Tuule lasteaeda haridusuuendusliku algatuse auhinnaga” (Pealinn 18.09)
“Tallinna Ülikool tunnustas lasteaeda haridusuuendusliku algatuse auhinnaga” (Postimees 17.09)
“Tallinna Ülikool tunnustas hariduskonverentsil Tallinna Tuule lasteaeda haridusuuendusliku algatuse auhinnaga” (Õpetajate Leht 17.09)
“Doktoritöö halli digilõhe ületamisest: iga internetikasutaja ei oska oma teadmisi teistele jagada” (Postimees 14.09, Aimar Altosaar)
“Doktoritöö: digilõhe ületamiseks tuleb teismelistele õpetamist õpetada” (Novaator 14.09, Juhan Hellerma)
“Huvitaja” (Vikerraadio 9.09, saates Janika Leoste)
“Grete Arro: Kuidas õpetada inimesi, kes meeldiksid loodusele?” (Müürileht 7.09, Grete Arro)
Teaduspõhine haridussaade "Maailma kõige targem rahvas" võtab pulkadeks lahti õppimis- ja õpetamismeetodid, kuidas paremini ja targemini teadmisi omandada. Värske hooaeg algas 7. septembril kell 20. Saate meeskonda kuuluvad ka Grete Arro ja Kati Aus
“Kui üks tund hargneb kolmeks eraldi tunniks” (Õpetajate Leht 3.09, Raivo Juurak)
“Kui koos õpivad laps ja tehisintellekt” (Postimees 19.07, Riin Seema)
“Psühholoogia, pedagoogilised erialad ja IT on populaarsed” (Postimees 6.07, Aimar Altosaar)
“Huvi õpetaja eriala vastu on ülikoolides hüppeliselt kasvanud” (TV3 5.07, Eve Heinla)
„Milline on sinu naiivteooria?“ (Müürileht 1.07, haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro)
“1.6 Why Estonia Matters - Education” (The Tallinn University Podcast 7.06, Terry McDonald intervjueerib Mati Heidmetsa Eesti hariduse teemal)
Õnne Uue kommentaar distantsõppe teemal “Tallinna panoraamis” (Kanal 11 6.06)
Riin Seema kommentaar Priit Kongo artiklile "Haridussüsteem on meie digiriigi Achilleuse kand" (Õpetajate Leht 4.06)
“Sotsiaalpedagoogika tulevik on helge” (Ajakirja Sotsiaaltöö uudiskiri 5/2021), intervjuu vilistlaste ja üliõpilastega, küsis Mailis Ostra (HTI üliõpilane, sotsiaalpedagoogika vilistlane, õppejõud)
Lapsed ja noored digivahendite lummuses – mis on lahendus? (Õpetajate Leht 14.05)
“Õppimine ei saagi olla väga lihtne, kuid saab olla teadvustatud ja seeläbi nauditav pingutus” (Pere ja Kodu 4.05, Elina Malleus-Kotšegarov)
"Andragoogid: ennastjuhtivaks õppijaks ei saa niisama hakata" (Personaliuudised.ee 30.04, TLÜ andragoogika MA vilistlased)
"Haridus- ja noortepoliitika on ilus vaid paberil" (Postimees 10.05, Ilona-Evelyn Rannala)
"Kooliks valmis" (Kuku raadio "Haridusmõte" 28.04, osales Kerstin Kööp)
"Koroonakriis ja selle mõju elukaare erinevatele loomulikele arengukriisidele" (Postimees 26.04, Riin Seema)
"Lennukaaslased loovad uut riigigümnaasiumi" (Õpetajate Leht 16.04, Haridusinnovatsiooni keskuse kooliarenduse konsultant ja sügisel avatava Tabasalu riigigümnaasiumi õppejuht Jüri Käosaar)
“Tervise kaitsmine on digipädevus: kontorivõimlemine distantsõppel” (Õpetajate Leht 26.03, Riin Seema)
"Kutseõppes osutus möödunud aasta varasemast edukamaks" (ERR 24.03)
“Milline on täiskasvanute koolitaja digipädevus?” (Õpetajate Leht 19.03, Katrin Karu, Sigrid Aruväli)
"Lapsekeskne õpetamispraktika lasteaias – erand või reegel?" (Õpetajate Leht 5.03, Piia Varik, Maire Tuul, Tiia Õun)
"Koolitajate digipädevus on muutunud hügieeniteguriks" (Äripäev 4.03)
"Keskkonnapsühholoog Grete Arro: RMK kampaaniasõnumite metsanduslik sürrealism" (Postimees 14.02)
2020
Lastele on normaalseks arenguks vajalik digivaene keskkond
16.11.2020, Postimees
Personaliseeritud õppe idee kirjutati haridusstrateegiasse, vaatamata arengupsühholoogide ja kasvatusteadlaste vastuseisule, kirjutab Postimehe artiklis Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema.
Digiriigi jätkuv edu sõltub digiärksusest
13.11.2020, Õpetajate Leht
Digiriigi kestvaks õitsenguks ja suurimaks väljakutseks on muutunud kodanike digiärksuse arendamise küsimus. Digiärksus tähendab teadlikkust digikeskkonna mõjust ja ohtudest ning suutlikkust tahtlikult säilitada ärgas tähelepanu oma digikäitumise üle, kirjutab Õpetajate Lehes ilmunud artiklis Riin Seema.
Enesejuhtimise rõõmud ja valud distantsõppejärgse tarkusena
18.09.2020, Õpetajate Leht
Haridusfoorumi kevadel tehtud uuringust selgus, et distantsõppe ajal olid noored väikeste lastega õpetajad lubamatult suure surve all. Teiseks tuli välja, et õppijate enesejuhtimisvõimekuses on suured kvalitatiivsed erinevused, mis nõuavad õpetajatelt ja lapsevanematelt teadlikult erisugust lähenemist, kirjutab Maria Erss 18. septembril ilmunud Õpetajate Lehes.
Liis Soppe, Eliis Ait ja Riin Seema: milliseid probleeme leevendab eriklass?
14.09.2020, Postimees
Eriklassidesse jõudnud õpilased mõistsid tavaklassis õppides, et eakaaslastest lahutab neid õppeedukus ja teistsugune käitumine, kirjutavad 14. septembril Postimehe arvamusrubriigis ilmunud loos hiljuti Tallinna Ülikoolis magistrikraadi kaitsnud Liis Soppe ning Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Eliis Ait ja Riin Seema.
Digisõltuvuses lastel ja noortel esineb rohkem õpiraskusi ja meeleoluhäireid
8.09.2020, Postimees
8. septembril kirjutas Riin Seema Postimehes ilmnunud arvamusloos digisõltuvusest ja õppimisvõimest.
"Digisõltuvuses lastel ja noortel esineb rohkem õpiraskusi ja meeleoluhäireid," kirjutab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Riin Seema.
Röövikust liblikaks ehk Milline võiks olla uus kaasav haridus?
28.08.2020, Õpetajate Leht
28. augustil Õpetajate Lehes ilmunud artiklis "Röövikust liblikaks ehk Milline võiks olla uus kaasav haridus?" arutles Riin Seema kaasava hariduse teemadel. "Uue kaasava hariduse seadused peaksid aitama kaasa kiirele õpilase vajadustele vastava õpikeskkonna loomisele. Ka distantsõpe ja üha kaootilisemaks muutuv maailm tõstab päevakorrale kaasava hariduse seadustega seotud probleemid".
Muusika kuulamine ja vaikuse talumine
22.05.2020, Vikerraadio
Vikerraadios kultuurisaates "Vasar" olid saatekülalisteks kasvatusfilosoof Airi Liimets ja kasvatusteaduse magistriõppekava vilistlane Külli Erimäe. Vestlusteemaks oli muusika kuulamine, lapsele laulmine ja vaikusetaluvus.
Elukestev õpe ja vaikuseminutid
21.05.2020, Vikerraadio
Saate teemaks on õppimisest, mis ei lõpe kunagi – elukestev õpe. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid üliõpilased vanuses 18-25, siis praegu on vanuseline koosseis hoopis kirjum. Kas elukogenud üliõpilast saab õpetada nagu äsja koolipingist tulnud inimest? Millised on ootused õppimisele ja millised õppemeetodid toimivad, sellest räägib Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist Katrin Karu, kes kirjutas doktoritöö teemal "Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andaragoogiline vaade".
Teadlased: videoõppe tingimused tuleb kokku leppida
18.05.2020, Postimees
Hariduslikeks erivajadusteks võib lugeda tehnoloogiast ja kodukeskkonnast tingitud raskused ning nende lahendamiseks peab võimaluse leidma kool, kirjutavad TLÜ haridusteaduste instituudist Riin Seema, Janika Leoste ja Kadi Lukanenok.
Eestis on tublid 5-aastased
24.04.2020, Õpetajate Leht
2018. aastal korraldas OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu (International Early Learning and Child Well-being Study – IELS), mille fookuses olid 5-aastased lapsed ning mida tulevikus loodetakse sama laialdaselt kasutada kui PISA uuringut. Katsetamisfaasis olid kaasatud vaid kolm maad: lisaks Ameerika Ühendriikidele ja Inglismaale tehti ettepanek osaleda ka Eestile kui edukale PISA-riigile.
Koduse õpikeskkonna võimalused
27.03.2020, Õpetajate Leht
Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema arutleb artiklis selle üle, kui tähtis on just distantsõppe ajal hoida ma vaimset tervist, et ennetada läbipõlemist.
Eesti PISA edule panevad aluse tugevad lasteaia- ja klassiõpetajad
25.03.2020, ERR Novaator
Eesti õpilaste PISA-testi edu tugineb oskustel, mitte ainult teadmistel. Oskuse õppida ja õpitut mõtestada annavad õpilastele lasteaia- ja klassiõpetajad, selgitavad Tallinna Ülikooli haridusteadlased.
Hariduspsühholoog: mitmekesine klassiruum on eliitkoolidest kasulikum
24.01.2020, ERR, Terevisioon
Mitmekesine klassiruum on ühiskonnale kasulikum kui eliitkoolide "kasvuhoonete" rajamine, hindas hariduspsühholoog Grete Arro ETV hommikusaates jaanuaris taas alanud Tallinna ülelinnalise vastuvõtuga koolide esimeste klasside vastuvõtukatseid kommenteerides.
Matemaatikaõpetaja uus missioon
17.01.2020, Õpetajate Leht
Matemaatikaõpetaja uus missioon on anda õpilastele infotehnoloogiline kirjaoskus, selgitab TLÜ haridusteaduste instituudi õpperobootika nooremteadur Janika Leoste.
Kutseõpetajad, kes teevad koostööd, suhtuvad haridusmuutustesse positiivsemalt
13.01.2020, Novaator.err.ee
2019
Koolikiusamine kui kasvatusprobleem, mis nõuab süsteemset sekkumist
13.12.2019, Õpetajate Leht
"PISA testi Eesti suurepäraste haridustulemuste taustal kerkib esile koolikiusamine kui süsteemset tähelepanu nõudev kasvatusprobleem. Kuna lapsed veedavad palju aega sotsiaalmeedia virtuaalses keskkonnas, on ka küberkiusamine teema, mis vajab haridussüsteemi tasandil tõsist läbimõtlemist," kirjutab TLÜ haridusteaduste instituudi dotsent Riin Seema.
Haridusspetsialistid: et olla PISA testis edukad 20 aasta pärast, tuleb valmistuda sisserändajate õpetamiseks ning õpetajate puuduseks
3.12.2019, Eesti Päevaleht
Eesti sai PISA testi tulemuste üle rõõmu tunda, kuid mahukas haridusuuring on enamat kui kolm tulpa tulemustega. Eesti Päevaleht küsis kahelt haridusvaldkonna eksperdilt, haridusministeeriumi välishindamise nõunikult Maie Kitsingult ja Tallinna ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidtilt, mis neid PISA testis üllatas, mida tuleks kõrva taha panna ja kõige olulisemalt: kuidas olla sama heal positsioonil 20 aasta pärast.
Riin Seema: pedagoogiline võimuvõitlus
25.11.2019, Postimees
Eesti õpetajaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja õpetajaid võimestada. Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema soovitab Põhjamaade kogemusele toetudes, mida ette võtta.
Maria Erss: parem oleks, kui riigieksamite edetabeleid ei avaldataks
18.11.2019, Postimees
Kuigi edetabeleid kirutakse ning õpetajate ja haridusteadlaste hulgas valitseb üldiselt arvamus, et need ei näita tegelikult kooli taset ega lase koolidel rahulikult oma tööd teha, püsib avalikkuse huvi nende vastu ometi suur, kirjutab Tallinna Ülikooli haridusteaduste teadur Maria Erss.
Ummikusse jõudnud noori on üha rohkem
15.11.2019, Õpetajate Leht
Õpilaste vaimse tervise probleemidega on kokku puutunud ilmselt suurem osa õpetajaist. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi kooliarenduse konsultant Ott Oja räägib, et soov noorte vaimse tervise parandamisse panustada tekkiski tal „Noored kooli“ programmi ajal ühes väikelinna gümnaasiumis matemaatikaõpetajana töötades. Noorte tõsised mured ajendasid teda liituma ka Eesti noorte vaimse tervise liikumisega, mille juhatuse liige ta praegu on.
Intervjuu: Merlin Linde. Muutused õpetajakoolituses
24.10.2019, KUKU raadio
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajahariduse arendaja Merlin Linde rääkis TLÜ õpetajahriduse konverentsist ning muutustest õpetajakoolituses.
Katrin Poom-Valickis: õpetaja peab oma vaimu treenima
23.10.2019
"Õpetajal tuleb professionaalina tasemel püsimiseks tegeleda oma vaimu treenimise ehk pideva õppimisega," kirjutab Katrin Poom-Valickis.
Tiia Õun: lasteaia uuendatud õppekava – kas läheme ajas tagasi?
18.10.2019, Postimees
"Praegust lasteaia riikliku õppekava tööversiooni lugedes tekib küsimus, kellele on seda sellisel kujul vaja," kirjutab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun.
Maria Erss: põhikooli riigieksamite kaotamine süvendab kihistumist
18.10.2019, Postimees
"Eestis on kujunenud välja tugev ühtluskooli traditsioon. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei sorteeri me lapsi juba pärast algkooli võimekuse järgi eri koolitüüpidesse, vaid laseme neil kauem koos õppida, et edasise õpitee valikud tehtaks siis, kui õppijad on oma huvidest ja annetest teadlikumad," räägib TLÜ haridusteaduste instituudi teadur Maria Erss.
Eve Eisenschmidt: uut moodi õpetaja – osaajaga tiimitöötaja
9.10.2019, Postimees
Milliseks on ümber kujunemas õpetajaamet ja kuidas sellega kohaneda, kirjutab Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt.
Teadlane selgitab, miks on põhikooli lõpueksamite kaotamine halb mõte
7.10.2019, Novaator.err.ee
Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi töölõppe ja õpetajate professionalismi teadur Maria Erss kirjutab artiklis, et põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamine õõnestab Eesti põhihariduse aluskiviks olnud ühtluskooli põhimõtet ja pidurdab sellega võrdsema ühiskonna suunas liikumist.
Alushariduse lektor: raamatud saavad aidata lastel maailma asjadest paremini aru saada
26.09.2019, Postimees.ee
TLÜ haridusteaduste instituudi alushariduse lektor Kerstin Kööp kirjutas Postimehes ilmunud artiklis lasteraamatutest ja sellest, kuidas raamatud saavad aidata lapsel maailma asjadest paremini aru saada, vajadusel ka tema mure või probleemi toetada ja leevendada. Artikkel ilmus algselt Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last.
Silja Järve. Eesti vs Tai lasteaed
1.09.2019, Vikerraadio Vikerhommik
Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi magistrant ja Kopli lasteaia õpetaja Silja Järve, kes viibis sel suvel praktikal
Tai lasteaias, jagas Vikerraadio eetris oma kogemusi sellest, kui erinev on alusharidus Tais ja Eestis.
Janika Leoste – 21. sajandi oskustest räägitakse palju, aga see sajand on juba ammu käes!
Portaal miks.ee
Tallinna Ülikooli doktorant ka haridusuuenduse tippkeskuse nooremteadus Janika Leoste jagab intervjuus mõtteid
ettevõtlusõppest ja 21. sajandi oskuste arendamisest.
Kaks kuud Tai lasteaias
23.08.2019, Õpetajate Leht
Aprillist juunini 2019 veetis Tallinna ülikooli alushariduse pedagoogi magistriõppe üliõpilane Silja Järve kaks kuud praktikal Tai kuningriigis Chiang Mai linnas Tonkla erakooli lasteaias. Silja on töötanud lasteaiaõpetajana 2004. aastast, mistõttu oli tal põnev näha, kuidas tegutseb lasteaed meist hoopis erinevas kultuuris. Ühtlasi oli see suurepärane võimalus oma senine töökogemus uude konteksti panna.
Õpetaja ülesanne on õpilasi suunata
10.07.2019, Postimees
Tallinna Ülikooli haridusuuenduse tippkeskuse juht ning õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor Tobias Ley arutleb tehnoloogia osatähtsusest õppimisel ja õpetaja tähtsast ja suunavast rollist selle juures. "Tehnoloogia saab õppimist toetada, kuid õpetajal on lisaks suunav roll, mida tehisintellekt üle võtta ei saa," räägib Tobias Ley.
Veel kord heaoluloovast ja individuaalsetest õpiteedest
3.06.2019, Postimees
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Maria Erss ja professor Krista Loogma kirjutasid oma artiklis vastuseks
Maarja Vaino 20.05 artiklile "Igal õppijal oma tee – visioon või utoopia?" ning kirjutasid artiklis mõisteid nagu "heaolu loov haridus" ning "individuaalsed õpirajad" veel kord lahti. Autorite sõnul ei alahinda visioon vajadust kasvatuse kui väärtuste ja normide arendaja järele.
Individuaalne õpetee ei eita tuumharidust, vaid rõhutab õppe diferentseerimist.
56 õpetajat õppisid toetama hariduslike erivajadustega lapsi
27. aprill 2019, Meie Maa
Saaremaal lõppesid kaks kursust hariduslike erivajadustega laste toetamisest. Oma õla pani alla ka haridusinnovatsiooni keskus.
Tallinna lasteaialapsed panevad end proovile nutikuu robootikapäeval
23. aprill 2019, tallinn.ee
25. aprillil toimus Tallinna Südalinna Koolis pealinna lasteaedade robootikapäev "BeeBot ja BlueBot on minu sõbrad", kus panid end proovile lapsed 28 lasteaiast.
Haridusteadlane: vanem, vaata rohkem oma lapse silmadesse, mitte telefoni!
22. aprill 2019, Postimees
Lapsevanemate sõltuvus nutivahenditest on tänapäeval aina süvenev probleem, mis lahutab väikelapsi suhtlusest vanematega ning mõjub halvasti lapse arengule, kirjutab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema.
Ühe minuti loeng: andekus on arendatav ja omane kõigile inimestele
15. aprill 2019, ERR Novaator
Andekus on arendatav, omane igas eas inimesele ja meil kõigil on võimalus ning kohustus arendada nii iseenda andeid kui märgata ja toetada teiste omi, leiab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi elukestva õppe lektor Halliki Põlda.
Nutirakendus Avastusrada aitab looduses seigelda
12. aprill 2019, Forte
Keskkonnaamet ja Tallinna Ülikool tegid valmis veebilehe ja rakenduse, kuhu on koondatud erinevad loodusteadmistega seotud asutused, kohad ja rajad looduses.
2018
Käisi aeg ja pedagoogika aegadeülesus
30. november 2018, Õpetajate Leht
Johannes Käisi põhiteosest "Õpetuse alused ja teed. Üldine didaktika" annab Õpetajate Lehes ülevaate haridusteaduste instituudi dotsent Tiiu Kuurme.
Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust
7. september 2018, ERR Novaator
ERR Novaatori ja Vikerraadio ühises "Huvitaja" saates rääkisid haridusteaduste instituudi teadurid Kati Aus ja Grete Arro erinevatest lähenemistest õppimisele ning jagasid ka asjalikke soovitusi.
Huvitaja. Pinnapealne ja sügav õppimine koolis
6. september 2018, Vikerraadio
Tallinna Ülikooli haridusteadlased Grete Arro ja Kati Aus selgitavad, miks mõned teadmised meiega kogu eluks jäävad ja miks mõni ununeb.
Kogupäevakool kui nüüdisaegne võimalus laste koolirõõmu suurendada
31. august 2018, Õpetajate Leht
Haridusteaduste instituudi lektor Maria Erss kirjutab Õpetajate Lehes mitmetes riikides tegutsevatest kogupäevakoolidest.
Uurimuslik õpe ergutab algklassilaste loodushuvi
2. märts 2018, Õpetajate Leht
Haridusteaduste instituudi algõpetuse ja alushariduse didaktika dotsent Inge Timoštšuk uuris „Küsimiksi” projektis koos õpetajatega uurimusliku õppe rakendamist esimese kooliastme loodusõpetuse tundides. Millised olid tulemused, sellest saab lugeda Õpetajate Lehest.
Neil saab igast lapsest liider
2. märts 2018, Õpetajate Leht
Haridusinnovatsiooni keskuse ideeaida kokkusaamisel analüüsiti kiiresti populaarsust koguvat koolimudelit „Liider minus endas” (LME), ülevaate sellest annab Raivo Juurak.
Kahtluse all on kirjatehnika
2. märts 2018, Õpetajate Leht
"Õpetaja saab kirjatehnikat kasutada info kogumiseks ja märkamiseks, kuidas tulevad õpilased toime peenmotoorsetes oskustes, kuidas nad mõistavad kirjalike sümbolite tähendust, kuidas kujunevad lugemis- ja kirjutamisvilumus, motivatsioon, suutlikkus pingutada," kirjutab meie algõpetuse dotsent Airi Kukk Õpetajate Lehes.
Kasvatusteaduslik mõte eri põlvkondade mälus
19. jaanuar 2018, Postimees
"Kui on vaja tuulutamist, siis tuleks kõik unustada ja anda endale võimalus olla kui laps. Esitada küsimusi nagu laps – ka jaburaid ja utoopilisi, mängida sõna otseses mõttes mõtete, iseenda, maailmaga. Visata võimalusel minema igapäevased kohustused. Selleks ei pea tingimata kuhugi reisima. Näiteks hiina filosoof Zhuangzi olla öelnud, et tark ei talla mööda maailma, vaid teab aknast vaatamata, mis seal sees olulist. Jää koju, loe muinasjutte ja ole hea laps!" Haridusteaduste instituudi kasvatusfilosoofia külalisprofessor Airi Liimets annab nõu, kuidas hakata tööle oma sisemaailmaga.
Kas mõte ikka asub peas?
19. jaanuar 2018, Õpetajate Leht
"Lapsel on tänapäeval sotsiaalne surve hoida raamatu asemel käes nutiseadet ja vaadata selle ekraani. Meie ühiskond on loonud niisuguse uue keskkonna, kus inimeste vajadused on seotud ekraaniga palju rohkem kui raamatuga. Vähesem keskendumine ei ole lapse kui indiviidi või tema aju arengu probleem, vaid keskkonna muutumise küsimus," rääkis meie professor Aaro Toomela Õpetajate Lehele.
Äärmiselt oluline on õpetajas näha tuleviku disainerit
18. jaanuar 2018, Pärnu Postimees
"Õppimine on koostöös ja suhtlemises toimuv protsess, kus on oluline jälgida seda, et õpilane ja õpetaja on partnerid ning klassis toimuv peab olema õpilasele aktiivne ja nauditavat pingutust nõudev katsumus," rääkis haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts intervjuus Pärnu Postimehele.
Kuidas saada noored õpetajad kooli tööle?
18. jaanuar 2018, ETV
Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts käis külas Terevisioonis, kus arutleti, kuidas saada noored õpetajad kooli tööle.
Kirjatehnikaõpe peab olema lastele põnev
5. jaanuar 2018, Eesti Päevaleht
"Lastele võiks kindlasti pakkuda erinevaid tähtede kirjutamise võimalusi. Just eri kirjatüüpe harjutades kujuneb oma käekiri,” kommenteerib meie kunstididaktika dotsent Edna Vahter hiljuti esile kerkinud arutelu kirjatehnika ümber.
2017
Täiskasvanuõpe sotsiaalsete muutuste heaks
8. detsember 2017, Õpetajate Leht
2017. aasta sügisel alustasid haridusteaduste instituudis õppetööd rahvusvahelise ühisõppekava "Täiskasvanuõpe sotsiaalsetes muutustes" tudengid – nende seas ka ameeriklane Loren Scott. Ajakirjanik Ene Pajula kirjutab, mis õppekavaga on tegu ning millisena Loren enda tulevikku näeb.
50 aastat kõrgharidusega lasteaednike ettevalmistamist Tallinna Ülikoolis
17. november 2017, Õpetajate Leht
Meie õppejõud Marika Veisson, Aino Ugaste ja Tiia Õun kirjutavad Õpetajate Lehes alushariduse eriala kujunemisloost ja tänapäeva suundumustest.
Haridusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts: lapsed, kes suudavad oma emotsioone juhtida, ei põle koolistressi tõttu läbi
10. november 2017, Delfi
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts rääkis Delfile, kuidas kujuneb harjumus enda emotsioonide juhtimiseks ning mida saavad lapsevanemad selleks ära teha, et keskendumisraskusi eemale hoida ja vähendada huvi nutitelefoni vastu.
Klassiõpetaja on Eesti Vabariigi üks tugevamaid lülisid
3. november 2017, Õpetajate Leht
Raivo Juurak kirjutab 2017. aasta oktoobri lõpus toimunud klassiõpetajate konverentsist „60 aastat kõrgharidusega klassiõpetaja ettevalmistust”.
Alushariduse juubelikonverentsi saadab uskumatu edu
2. november 2017, Õpetajate Leht
Alushariduse pedagoogi eriala tähistas Tallinna Ülikoolis 50. aastapäeva. Sel puhul pidasid ülikool ja MTÜ Eesti Alushariduse Ühendus konverentsi „Traditsioon, innovatsioon ja õpikäsitus alushariduses”.
EDUhäkk ehk värske pilk haridusele
1. november 2017, Õpetajate Leht
20.-22. oktoobrini toimus Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses (HIK) esimene EDUhäkk koolirõõmu teemal. Lähemalt kirjutab sellest HIK-i partnerlussuhete koordinaator Maarja Hallik.
Ülikooli õppima juba neljandas klassis
29. september 2017, Õpetajate Leht
Ülddidaktika dotsent Katrin Poom-Valickis kirjutas Õpetajate Lehes Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse projektipäevadest, mis on mõeldud eelkõige kooliõpilastele.
Räägime õppima õppimisest
26. september 2017, ETV
Kuidas mõelda õppimisest? Meie teadur Grete Arro usub, et igasugune tegevus, mis paneb õppimise ajal omandatavat aktiivselt mõtestama ja selle üle mõtlema, aitab vajalikul ajus talletuda lihtsalt läbilugemisest või -kirjutamisest pole tihti kasu.
Huvitaja. Kunsti õpetamine
15. juuni 2017, Vikerraadio
Millal ja kuidas suunata last kunsti poole ja kuidas ergutada tema kujutlusvõimet? Kuidas toetada lapse kunstilist arengut? Mis roll on kunstiõpetusel laste arengus ja kas joonistamisoskus on kaasasündinud või õpitav? Stuudios on kunstiõpetuse didaktika dotsent Edna Vahter.
Kas liigsest kiitusest võib ka kahju sündida?
13. juuni 2017, Terevisioon
Ülddidaktika dotsent Katrin Poom-Valickis rääkis Terevisioonis sellest, millisel hetkel on kiitus motiveeriv ja kas ka liigsest kiitusest võib kahju sündida.
Kristi Vinter-Nemvalts: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele
6. juuni 2017, Postimees
"Nutivahendi soetamisega koos tuleks lapsega kohe kokku leppida reeglid ning järgida neid ka ise. Kehtestage tehnoloogiavaba aeg, milleks võib olla tund pere koosolekuks, ühine nutivaba lõunasöök, nutivaba puhkepäev, nutita perepuhkus või muu tegevus, kus nutivahendid ei haagiks pereliikmeid teineteisest lahti." Niimoodi kirjutab kasvatusteadlane ja haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts Postimehe arvamusportaalis.
Centre for Innovation in Education – Experiences of Educational Change in Estonia
Juuni 2017, The Learning Teacher Magazine
HIK-i partnerlussuhete koordinaator Maarja Hallik rääkis ajakirjale HIK-i tegemistest.
Professor Heidmets: elu ootab meilt rohkem oskust ja võimekust midagi koos teha
25. mai 2017, Delfi
Viimaste aastate kõige olulisem põhimõtteline muutus õppimises ja õpetamises on haridusinnovatsiooni keskuse juhi Mati Heidmetsa sõnul selles, et õppur ise peab tarkuse ja teadmiste loomisel rohkem osalema: lugema, otsima materjale, seda ka väljastpoolt kooli, tegema koostööd. Võimalused selleks praeguses digimaailmas ju järjest laienevad.
Koostöine õpetamine – ajavõit ja paremad tulemused
19. mai 2017, Õpetajate Leht
Muutunud õpikäsituse üks võtmesõnu on koostöö, sealhulgas õpetajate koostöö. Mida see tähendab? Eesti koolis mõeldakse õpetajate koostöö all tavaliselt ainekava ühist väljatöötamist, ühekordse ühisürituse planeerimist ja läbiviimist, ainealaste metoodiliste küsimuste arutamist, materjalide omavahel jagamist jms. Tegelikult on koostöine õpetamine märksa sisukam ühistegevus, kirjutab HIK-i haridusarendaja Pille Slabina.
Kui ainetunnid kaovad, mis siis asemele tuleb?
28. aprill 2017, Õpetajate Leht
Raivo Juurak kirjutab projektõppest, milles ka HIK-il oluline roll täita on.
Õppimise hämaraladel
26. aprill 2017, Haridusblogi
Psühholoogi ja Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teaduri Grete Arroga rääkis kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olemusest ning inimese suhestumisest linnakeskkonnaga Ulvar Käärt (ajakiri “Horisont”).
Huvitaja. Eksamiteks valmistumine ja kirjaoskus
20. aprill 2017, Vikerraadio
Stuudios on meie partnerkoolide võrgustiku juht, eesti kirjanduse ja kirjandusdidaktika lektor Priit Kruus, kellega kõneleme eksamiteks valmistumisest ja üldisest kirjaoskusest.
Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silma särama?
13. aprill 2017, Õpetajate Leht
Haridusinnovatsiooni keskuse poolt läbi viidud uuringust selgus, mis teeb õpetajad ja õpilased rõõmsaks. Kõige olulisem õpetaja silmasära ennustaja on õpetaja tajutud mõjukus, samuti osalemine uuenduslikus koolimeeskonnas ning õpilasi kaasava õpetamismudeli kasutamine. Seal, kus õpetajad on rõõmsad ja rahul, on ka õppurite koolirõõm suurem, kirjutab HIK-i analüütik Kirsti Rumma.
Huvitaja. Noored ja internet
6. aprill 2017, Vikerraadio
Palju räägitakse, et tänapäeva noored on kokku kasvanud nutiseadmetega ja nad on teistsugused, justkui oleks neile kõik uus loomuomane. Kas see ka tegelikult nii on või on see kõigest müüt? Teise teemana arutleme, mis on internetis noorte jaoks head. Saatekülaline on Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.
Plekktrumm: Kristi Vinter-Nemvalts
3. aprill 2017, Plekktrumm
Palju on arutletud selle üle, kui palju peaks haridust kohandama muutuva maailma ja tema vajadustega. Mida tähendab kasvamine ja missugune koht selles võiks olla koolil? "Plekktrummil" on külas haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.
UDL on ameeriklaste MÕK, ainult et palju konkreetsem
31. märts 2017, Õpetajate Leht
23. märtsil toimus Tallinnas Noored Kooli ja TLÜ korraldatud konverents „Muutuv õpikäsitus – kuidas see klassiruumis välja näeb?”. Seal oli kesksel kohal just UDL ehk siis teatud mõttes ameeriklaste MÕK. Konverentsi peaesineja James Basham, Kansase ülikooli eripedagoogika dotsent, tutvustas UDL-i peamisi põhimõtteid ja tõi näiteid nende rakendamise kohta.
Kuidas läheb, õpikäsitus?
24. märts 2017, Õpetajate Leht
Kuidas läheb, õpikäsitus? Vastuse annab haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets: "Suures plaanis tähendab õpikäsituse muutumine liikumist kolmes suunas. Esiteks liikumist nii kooli, õpetaja kui ka õppuri suurema otsustusõiguse ja tegevusvabaduse suunas. Teiseks eemaldumist individualistlikust tegevusmudelist, seda nii õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane, õpetaja-õpetaja kui ka õpetaja-koolijuht suhetes. Kolmandaks, liikumist kindlate ja püsivate tarkuste äraõppimisest ja ülesütlemisest õpitu suurema mõtestamise ja ka kriitilise hindamise suunas."
Huvitaja. Kehalise kasvatuse tunnid
23. märts 2017, Vikerraadio
Kehaline kasvatus kui õppeaine ei ole just alati noorte hulgas populaarne. Miks on see nii ja kuidas tund koolis huvitavaks ning arendavaks teha, et sellest ka kasu oleks? Stuudios on Eneli Põld - Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktik.
Muutuv õpikäsitus tõi kokku mitusada huvilist
23. märts 2017, Õpetajate Leht
Tallinna ülikoolis peetud konverentsil „Muutuv õpikäsitus ‒ kuidas see klassiruumis välja näeb?” osales peaaegu 200 huvilist.
Kasvatusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud
11. märts 2017, Arter
Pärast sotsiaalmeedias leviva mänguga liitumist on üle saja Venemaa noore teinud enesetapu ning see asi võib levida ka Eestisse. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi juht ja kasvatusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts, kes on aastaid uurinud, mis toimub laste peas, leiab, et enesetapumängude taga on nii vanemate kui ka õpetajate tegemata töö. Vinteri sõnul on koolikatsed esimesse klassi arutud ning kui internet asendab lapsehoidjat, peavad vanemad suutma selgitada palju varem ja palju rohkem.
Mina, ja õpetaja?!
8. märts 2017, Haridusblogi
"Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat. Eesti õpetajatest on alla 30-aastaseid vaid 7%. Paneme kaks ja kaks kokku – ja me kujutame hästi ette, mis kümmekonna aasta pärast saama hakka. Juba kuulemegi, kuidas kaugelt kostab häirekella kuma. See läheneb, läheneb. Nüüd kõmiseb juba päris kõvasti. Aga see pole lihtlabane paanika, mis meid haarab. See on mure eesti õpetajate demograafilise kriisi pärast," kirjutab partnerkoolide võrgustiku juht Priit Kruus.
Haapsalus oli esimene minihäkaton
28. veebruar 2017, Lääne Elu
22. veebruaril oli Haapsalu kutsehariduskeskuses Läänemaa esimene minihäkaton (Garage48 formaadist inspireeritud ajurünnak), mille fookuses oli seekord haridus.
Grete Arro ja Kati Aus: laste psühholoogilise abiga piirdudes jäädakse sümptomitega tegelemise juurde. Me peame rääkima õppimisest
16. veebruar 2017, Delfi
"Selle asemel, et püüda kooli teha väliselt ja väliste vahendite mõttes uudseks, oleks suur abi põhjalikest teadmistest selle kohta, mida ikkagi õppimine ja areng endast neurobioloogilisel ja kognitiivsel tasandil kujutab, ning kuidas keskkond õppimise juhtimist toetab ja takistab," kirjutavad HIK-i teadurid Grete Arro ja Kati Aus Delfi arvamusportaalis.
Huvitaja. Noored ja meedia
16. veebruar 2017, Vikerraadio
Seekord on vaatluse all noored ja meedia: kuidas õpetada lapsele meedia näitel, mis on hea ja mis halb, õige või vale; kuidas selgitada lapsele teleris nähtut, millised on meedia mõju ohud ja võimalused? Saatekülaline on Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.
Kutsehariduskeskuses saavad ideemaratonil kokku sadakond Läänemaa koolinoort ja õpetajat
16. veebruar 2017, Läänlane
Haapsalu kutsehariduskeskuses toimub 22. veebruaril esimest korda minihäkaton ehk ideemaraton. Üritusele on oodatud umbes 100 Läänemaa koolinoort ja nende õpetajat. Haapsalus toimuva minihäkatoni viib läbi Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus (HIK) koos vabatahtlikega ja kohalike koostööpartneritega
Huvitaja. Kuidas kasvata lapsi sõnakuulelikeks?
9. veebruar 2017, Vikerraadio
Mis on sõnakuulelikkus ja kuidas kasvatada lapsi sõnakuulelikeks? Millised protsessid võivad olla sõnakuuleliku käitumise taga ning kuidas vältida hirmuvalitsust ja arendada isemõtlemist? Stuudios on haridusinnovatsiooni keskuse teadur Kati Aus.
Kristi Vinter-Nemvalts: Kuidas teha hea paremaks ehk õppimisest teise nurga alt
31. jaanuar 2017, edasi.org
15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi mõõtva PISA rahvusvahelise uuringu tulemuste valguses, mis viis möödunud aasta lõpus Eesti Euroopa tippu, on hakatud enam rääkima hariduse väärtustamisest Eesti ühiskonnas ning sellest, kui oluline on tublide Eesti õpetajate kõrval head haridust hindavate lapsevanemate roll, kirjutab haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.
Mindfulness hariduse kontekstis – mida oleks selle kohta kasulik teada
27. jaanuar 2017, Õpetajate Leht
Haridus- ja teadusministeeriumi lühiajaliste haridusuuringute konkursi raames viidi läbi pilootuuring „Mindfulness-tüüpi harjutuste õppe- ja kasvatustöösse lõimimise metoodikad ja õpetajate senised kogemused kaasavas hariduses”. Mindfulness´ist räägib lähemalt haridusteaduste instituudi alushariduse didaktika lektor Riin Seema.
Milline ruum soosib õppimist, milline lõõgastumist?
27. jaanuar 2017, Õpetajate Leht
"On oluline, et koolid lähtuksid õppekeskkonna kujundamisel õpilase vajadustest ja looksid ruumi, mis arendab, innustab ja toetab õppimist ning õpetamist," kirjutab haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro.
Huvitaja. Kõne- ja lugemisprobleemiga lapsed
26. jaanuar 2017, Vikerraadio
Kuidas märgata ja kuidas aidata, kui on probleeme rääkimise, kirjutamise või teksti mõistmisega? Stuudios on Tallinna ülikooli logopeed, eri- ja sotsiaalpedagoogika lektor Tiiu Tammemäe, saatejuht Krista Taim.
Huvitaja. Erivajadusega laps
19. jaanuar 2017, Vikerraadio
Kuidas märgata lapse erivajadusi, millised on üha sagedasemad laste probleemid kas erivajadusega laps saab käia ka tavakoolis - nendel teemadel arutles Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor ja Rajaleidja spetsialist Ene Varik-Maasik koos saatejuht Meelis Süldiga.
Huvitaja. Lapse areng
12. jaanuar 2017, Vikerraadio
Kuidas areneb terve laps? Milline on lapse õppimisvõime, liikumis- ning puhkamisvajadus? Stuudios on haridusinnovatsiooni keskuse teadur ja psühholoog Grete Arro, saatejuht on Krista Taim.
Huvitaja. Laste ajataju ja soovide kujunemine
5. jaanuar 2017, Vikerraadio
Laste ja noorte kultuuriaasta algul rääkis saatejuht Meelis Süld lastekirjanduse õppejõu Mare Müürsepaga, kuidas tajuvad lapsed ja noored aja kulgu, mismoodi kujunevad laste soovid ja eesmärgid algavaks aastaks või kaugemaks tulevikuks.
Eesti noorte teaduste akadeemia asutajaliikmed
4. jaanuar 2017, ERR Novaator
Eripedagoogika lektor Anneli Veispak on Eesti noorte teadusteakadeemia üks asutajaliikmeid. Oma teadustöös keskendub ta punktkirja lugemise ja mõistmise uurimisele, annab ülevaate ERR-i Novaatori portaal.
2016
Kuidas ära tunda noore valmisolek astuda tuttavast keskkonnast välja?
9. detsember 2016, Postimehe arvamusportaal
"On hea, et noortel on suur hulk valikuid, mille seast tuleb enda jaoks see õige leida. Samas võib juhtuda, et noor ei tunne ise ära, kas ta ka tegelikult tahab ja on valmis minema võõrasse keele- ja kultuuriruumi. Siin saavad olulist rolli mängida noort nõustavad inimesed," kirjutab noorsootöö lektor Tanja Dibou.
Mati Heidmets, Eve Eisenschmidt: PISA test kinnitab, aga me ise justkui ei usu – Eesti on haridusriik
6. detsember 2016, Postimehe arvamusportaal
"Tegelikult on meil lausa kohustus pakkuda haridusnäljas maailmale uurimiseks ja katsetamiseks üht väga hästi töötavat haridusmudelit," kirjeldavad PISA tulemuste valguses Eesti haridussüsteemi hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt ning haridusinnovatsiooni keskuse juhataja professor Mati Heidmets.
Mida saab noor tulevikus andragoogika või pedagoogika erialaga peale hakata?
28. november, Noorte Hääl
"On ju haridustöötajad ja õpetajad need, kes mõjutavad tulevast põlvkonda kodu kõrval kõige enam. Ühtlasi on haridusteaduste instituut koht, kus aidatakse haridusel uueneda ning kujuneda kaasaegsel koolil. Just meie kannamegi vastutust haridusvaldkonnas läbiviidavate õppe-, teadus- ja arendustegevuste eest, mis mõjutavad kokkuvõttes elu terves Eestis," kirjutab Noorte Hääl õppimisest TLÜ haridusteaduste instituudis.
Teibi Torm ja Eve Eisenschmidt: mida on viimased kümme aastat hariduses muutnud?
5. oktoober 2016, Postimees
Hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt leiab Postimehes ilmunud arvamusartiklis muuhulgas, et eri huvigruppide ja õpetajate koostöös jõuame vaikselt haridusmuudatuste murdepunkti.
Käitumisraskustega laps nõuab lasteaiaõpetajalt head ettevalmistust
23. september 2016, Õpetajate Leht
Haridusteaduste instituudi eripedagoogika lektor Lii Lilleoja rääkis Õpetajate Lehele õpetaja professionaalsuse olulisusest ja sellest, miks lastel käitumisraskused tekivad.
Priit Kruus: õpetaja väljakutse on teha õpilasele koolis käimine meeldivaks harjumuseks
1. september 2016, Linnaleht
Meie partnerkoolide võrgustiku juht, aastaid emakeeleõpetajana töötanud ja praegu tulevasi õpetajaid koolitav Priit Kruus leiab, et õpetajate palkadest olulisemgi on see, kuidas inimesed ennast õppimise ja õpetamise käigus tunnevad.