Käimasolevad projektid ETIS Projekti liikmed Kestus

Eesti semiootika kultuuridevahelises kontekstis: uued primaarandmed ja ümbermõtestamise perspektiivid XXI sajandil

Projekti eesmärk on asetada Eesti 1960-80ndate semiootika laiemasse Euroopa teadusajaloo konteksti. See on kontekst, millest Eesti semiootika välja kasvas ja kus see mängis väga olulist, kuid seni peaaegu kajastamata jäänud rolli. Varasem venekeskne Tartu-Moskva koolkonda kirjeldav narratiiv ei huvitu Eesti teadlaste sidemetest Euroopa kolleegidega ja nende vastastikustest mõjutustest. Erinevalt sellest vaateviisist käsitlevad siinse projekti raames kavandatud allikpublikatsioonid, teadusartiklid ja konverentsid mainitud rahvusvahelisi teaduslikke ja filosoofilisi mõjutusi „ristajaloona“. Sellisest perspektiivist joonistub Eesti välja ühe Euroopa semiootika ja strukturalismi mõjukeskusena, mitte lihtsalt nõukogude teaduse progressiivse eelpostina. Kuna projekti teostamiseks on vaja metodoloogilisi uuendusi sotsiaalvõrgustike analüüsis ja rahvusülese ajaloo uurimisel, panustame teadusajaloo ja selle naaberdistsipliinide valdkondadesse, lisades uue kogumi primaarmaterjale ja meetode.

PUT634

Igor Pilschikov
Mikhail Trunin

2015-2018

Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid

Projekti peamine eesmärk on analüüsida ruumilisuse, tekstuaalsuse ja rahvuse “rändavaid mõisteid” kultuurilise tähendusloome seisukohalt. Tähendusloome funktsionaalse “kohana” näeme me kultuuriruumi (culturescape) kui kollektiivse tähenduseloome praktikate võrgustikke, mis hõlmavad kollektiivsete tähenduste loomist, levitamist, kasutamist ja hoidmist ühiskonnas. Me loodame välja selgitada, kuidas uued ja vanad tähenduseloome mudelid vastastikuseid positsioone kultuuriruumi muutumise käigus mõjutavad. Samuti kavatseme me integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks, mis selgitaks nende kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside loomust, mis argielus igapäevaselt toimivad ja tänu millele inimesed asju ja sündmusi kollektiivsete tähenduste vahendusel kogevad.

IUT3-2

Hannes Palang
Patrick Laviolette
Tõnu Viik
Helen Sooväli-Sepping
Marju Kõivupuu

2013-2018

Eesti õppijakeele tervikkäsitlus 

Kavandatava projekti eesmärk on eesti õppijakeele tervikkäsitluse ettevalmistamine ja väljaandmine. Projektitaotlus esitatakse „Eesti keele arengukava 2011-2017 ” meetme 5 "Eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine muukeelses üldhariduses" ja meetme 11 "Eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise esindatuse tagamine" ning riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” mooduli (alamprogrammi) „Eesti keel“ tegevuste „Eesti keele valdkondade tervikkäsitluste ettevalmistamine ja väljaandmine“ raames.Tervikäsitluse koostamise eelduseks on seniste eesti õppijakeelt ja eesti keele kui teise keele ja võõrkeele õppimist ning omandamist käsitlevate uurimuste koondamine, süstematiseerimine, olemasolevate lünkade väljaselgitamine ja vajalike täiendavate uurimuste läbiviimine.

EKKM15-419

Annekatrin Kaivapalu
Pille Eslon
Katre Õim
Olga Pastuhhova
Mare Kitsnik

2015-2018

Eesti laste- ja hoidjakeele korpuse täiendamine ja kaasajastamine

Projekt täidab eesti keele arenguks ja säilimiseks olulist valdkonda, mis on sõnastatud riiklikus programmis ”Eesti keel ja kultuurimälu II". Projekti põhieesmärk on eesti lastekeelekorpuse arendamine vähemalt 300 tunni lindistuste mahuni (praegune maht on u 140 tundi lindistusi). Arendatud andmebaas – eesti lastekeelekorpus – saab elektroonselt tasuta kättesaadavaks rahvusvahelise andmepanga CHILDES keskkonnas. Eesti lastekeelekorpuse jaoks vajalikke andmeid kogutakse, töödeldakse ja esitletakse vastavalt CHILDES-i eetikanõuetele ja töötlemispõhimõtetele.

EKKM14-382

Reili Argus
Sirli Zupping

2014-2018

Eesti emakeelehariduse edendamine Emakeeleõpetuse Infokeskuse raames

Projekt tagab, et emakeeleõpetus on minevikupärandi EÕIK toimetistes taas- ja ümbermõtestamise ning käsikirjade e-tekstina uurijatele, keelekorraldajatele ja üliõpilastele kättesaadavaks tegemise kaudu järjepidevam ja jätkusuutlikum. Korraldatakse rahvusvahelisi emakeeleõpetust edendavaid üritusi ja jagatakse infopäevadel eesti emakeeleõpetajatega ja keelekorraldajatega rahvusvaheliste ühingute liikmete kogemust. Oluline eesmärk on ka õpilas- jm toimetamata käsikirjade e-kogu jätkamine.Projekti raames täienev andmekogu võimaldab keelekasutuse ealiste iseärasuste uurimist pikemas ajas. Sellega on projekti lõpuks tekkinud võimalus toetada kirjaoskuse edendamine ja arendamine järjest argumenteeritumale arusaamisele õpilase keelearengust varem (nt õpetaja enda kooliajal) ja nüüdisajal, kus keelesituatsioon järsult muutub; samal alusel on võimalik täpsemini mõtestada keelemuutusi ja toetada keelekorralduslikke otsuseid.

EKKM14-365

Krista Kerge
Anne Uusen
Helin Puksand
Merilin Aruvee

2014-2018

Monograafiasari "Heuremata"

Projekti eesmärgiks on sarja loomisest peale olnud aidata kaasa kõrgekvaliteediliste eestikeelsete teadusmonograafiate kirjutamisele ja väljandmisele."Heuremata" sarja käivitamise põhjuseks oli tõdemus, et humanitaarteaduste väljundiks ei saa olla vaid artiklid eelretsenseeritavates ajakirjades, nende eripäraks on uurimistulemuste vormistamine monograafiana. Samuti on projekti eesmärgiks ergutada teadlasi avaldama oma töid emakeeles. "Heueremata" aitab kaasa eestikeelse teadusterminoloogia levikule ja viib kaasaegse humanitaarteadusliku mõtte eesti lugejani.

EKKM14-318

Piret Viires
Tiit Hennoste
Luule Epner
Epp Annus
Cornelius Hasselblatt

2014-2018

Selle inimgeograafilise projekti eesmärk on paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidilised ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku mõju sellele. Olgugi, et uuringud jalgsiliikumisest on kiirelt arenenud viimasel kümnendil, vaadates erinevaid kõndimise tingimusi ja kehalisi praktikaid, on sellistes uurimustes siiski veel vähe pööratud sotsiaalteaduslikku tähelepanu tavapärastele regulatsioonidele, mis püüavad jalgsiliikumist mõjutada. See projekt viib edasi minu doktoritöö arusaama, et reguleerimine on mõjutatud nii regulatsioonide materiaalsusest kui ka ühiskondlikest normidest, mida kujundavad sotsiaal-kultuurilised ja ajaloolised protsessid. Maastik kui mõiste, mis toob kokku nii materiaalse, visuaalse, kehaliselt kogetava kui ka ühiskondlik-juriidilised aspektid pakub hea lähtepunkti nende küsimuste uurimiseks linnakeskkonnas. Projekt tõstatab kolm uurimisküsimust: 1) Kuidas ühiskondlikud reeglid suhestuvad juriidilistega? 2) Kuidas on kõndimine seotud erinevate post-sotsialismi tähendustega? 3) Kuidas jalakäijad suhestuvad erinevate liikuvate ja liikumatute linnamaastiku elementidega? See projekt uurib neid küsimusi Tallinna näitel kasutades vaatlust, "kaasa jalutamise" intervjuusid ja dokumentide analüüsi.

PUTJD580

Tauri Tuvikene

2016-2018

Eesti Ida ja Lääne vahel: "oma", "teise", "võõra", "vaenlase" kujundite paradigma XX sajandi Eesti kultuurides

Kavandatav projekt on seotud kolmnurga Eesti–Venemaa–eesti-venelased omavaheliste suhete ja vastasmõjude uurimisega. Projektis käsitletakse ka teisi rahvuseid (lätlasi, sakslasi jt). Uurimuse peaeesmärk on lahti seletada TEISE kultuuri ja inimese tunnetuse roll enamuse identiteedi säilimisel ja kultuuripotentsiaali tõstmisel paradigma OMA/VÕÕRAS/VAENLANE siseste muutuste näitel ja seda pikas ajaloolises perspektiivis. Uuritava paradigma elemendid konstrueerivad erinevaid identsusi. Nimetatud kompleksi mõistete esitamine konkreetsel kultuurilisel materjalil võimaldab tunnetada ja lahti mõtestada kogu OMA ja TEISE/VÕÕRA, aga ka VAENLASE situatsiooni pika ajaloolise perioodi ja -situatsioonide kestel. Projekti üheks kaalukamaks tulemuseks võib kujuneda järeldus sellest, et kompleks OMA/VÕÕRAS/VAENLANE ei pruugi mitte alati sisaldada negatiivset alget ja tähendust. Projekti tulemuseks võib kujuneda ühiskonna üksteisemõistmise parendamine ja erisustest tingitud barjääride ületamine.

IUT18-4

Irina Belobrovtseva
Galina Ponomarjova
Anneli Mihkelev
Aurika Meimre

2014-2019

Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis

Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.

IUT18-8

Anu Mänd
Juhan Kreem
Marika Mägi
Erki Russow
Marek Tamm

2014-2019

Liigume edasi? Taasühendades kultuuriteooria kolm aluspõhimõtet

Mitmed täna levinud seisukohad kultuuriteoorias ja ajaloos näevad distsiplinaarset nihet, millele ei saa enam vastata 1960-st levima hakanud "pöörete" abil. Antud projekt proovib hinnata, kas üldaktsepteeritud “postmodernismi” ja “narrativismi” eitamine, näiteks, on õigustatud, või kas fookuse muutus võiks hoopiski palju proosalisemalt väljendada praktilisi vajadusi nagu näiteks moe muutus või professionaalne nõudlus inovatsiooni järele. Meie põhiteesiks on seisukoht, et suur osa kultuuriteooria tänasest otsustavusest nende debattide juurest “edasi liikuda” on kohatu ja filosoofiliselt ebakompetentne: eelmistes teooriates esitatud põhiküsimused on jäänud vastamata, ning me pole tegelikult valmis neid kui ebarelevantseid kõrvale jätma. Projekt loodab need probleemid (taas-)esitada neis termineis, mida “uute” eesmärkide tõstatajad kasutavad, et joonistada välja põhjalikumad vastused neile küsimustele.

PUT1150

Kalle Pihlainen
Tõnu Viik
Oliver Laas

2016-2019

Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv

Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele. Kuna tegemist on tundliku teemaga, arendatakse meditsiiniantropoloogia and trauma-uuringute põhjal välja uus metodoloogia. Küsimustele vastamiseks viiakse läbi võrdlev osalusvaatlus, intervjuud ja küsitlus Eesti ja Kasahstani kaevandustes.

PUT1263

Eeva Kesküla

2016-2019

Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.-21. saj.)

Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.

IUT31-6

Karsten Brüggemann
Magnus Ilmjärv
Aivar Jürgenson
Inna Jürjo
Aivar Põldvee

2015-2020

Pärast plahvatust: autobiograafia, subjektsus ja lausung Juri Lotmani viimastes kirjutistes

Projekt käsitleb Juri Lotmani töid perioodist 1990-1993, millest enamik on kirjutatud pärast monograafiat “Kultuur ja plahvatus”. Lotmani hilislooming, sh. tema avaldamata kogumik “Lahtised lehed: hullu semiootiku päevaraamat”, on segu omaelulookirjutusest, teaduslikust uurimistööst ja filosoofilisest juurdlemisest, kus mitmetasandiliselt suhtestuvad teadlik subjektiivsus ja teoreetilis-analüütiline raamistik, mis seda toestab ja mõtestab. Seda seni peaaegu uurimata tahku Lotmani pärandist vaadeldakse kui omalaadset “autoetnograafiat”, osa kultuuriuuringute “autobiograafilisest pöördest”, keskendudes “küsimusi esitava subjekti küsitlemisele”, analüüsides kontekstualiseeritud, kehaliselt kantud teadmist, omaeluloolist autoriteeti ja kriitilise teooria määravaid tegureid. Eesmärgiks on teha Lotmani hilislooming kättesaadavaks spetsialistidele ja avalikkusele ning süviti analüüsida teadliku subjektiivsuse pööret Lotmani hilisloomingus, paigutades selle humanitaarteaduste arengu konteksti.

PUT1366

Tatjana Kuzovkina
Igor Karlovski
Piret Peiker

2017-2020

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel

Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud mu raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatsen selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

PUT1365

Rein Raud

2017-2020

Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)

Järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus peale Stalini aega (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise teel. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud; tänapäeva Eesti pakub selliseks tööks head empiirilist materjali ning keskmiselt tolerantset akadeemilist keskkonda. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotisaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; uuring aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.

MOBJD7

Uku Lember

2017-2019

ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region

Projekti „SustainBaltic" eesmärgiks on koostada rannikualadele ruumilise arengu plaanid, mis hõlmaksid kooskõlaliselt looduskeskkonna säilitamise ning inimtegevusega seotud sotsiaalse- ja majanduskeskkonna arendamise vajadusi, samuti sujuvat ning kavandatud ruumikasutust ranniku- ja mereruumi vahel. Projekti raames on kavas koostada 4 plaani , kaks neist Soome - Satakunta ja Varsinais-Suomi piirkonna ja kaks Eesti Lääne –ja Harjumaad hõlmava ning Lääne-Viru rannikuala kohta. Metodoloogiliselt kasutatakse ICZM lähenemist ehk rannikuala tsoonide integreeritud korraldamist (ICZM on lühend inglisekeelsest väljendist integrated coastal zone management) . Rannikualade integreeritud korraldamine on Euroopa Liidu ranniku- ja mereala poliitika üks osa, mille raames on antud liikmesriikidele soovitusi selliste integreeritud plaanide koostamiseks. Projekti „SustainBaltic" koostööprojekt, kus osalevad Turu Ülikool ( projekti juhtpartner); Satakunta maakonna nõukogu, Eesti Maaülikool, Soome Keskkonna Instituut, Tallinna Ülikool ja Lääne-Viru Maavalitsus.

TAU16154

 

Tarmo Pikner

 

Eesti-uuringute tippkeskus
CEESi eesmärgiks on Eesti etniliste rühmade keeleliste ja kultuuriliste struktuuride kompleksne uurimine, nende sisuanalüüs ja filosoofiliste lähtepunktide analüüs. CEES pakub välja mudeleid: 1) transnatsionaalsete nähtuste ja protsesside dünaamika ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks; 2) kogukondade poolt loodud lokaalsete kultuurimustrite jaoks; 3) kultuurilise mitmekesisuse ajalooliste ja kaasaegsete trajektooride, ajaloolise (kontseptuaalse, usulise, lingvistilise) varieerumise kategooriate, eelnevate mustrite põhjal innovatsioonide liikumisteede jaoks; 4) keelelise käitumise ja praktika vormide jaoks. Kultuuriprotsesse vaadeldakse nii kaasaegses kontekstis kui läbi ajaloo. Uurimise aluseks on uurimisrühmade ja partnerite poolt loodud digitaalsed allikad, eksperimendid, välitöömaterjalid. Laialdane korpus võimaldab uurida suuremahulisi andmeid, kasutades diditaalhumanitaaria poolt pakutavaid võimalusi. CEESi tugevus seisneb sünergias, mis areneb tihedamas koostöös humanitaarteadlaste ja arvutiteadlaste vahel.

TAU16078

Irina Belobrovtseva
Anneli Kõvamees
Aurika Meimre
Anneli Mihkelev
Galina Ponomarjova

2016-2023

 Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase toetus

Interregnum: Kriis ja ajalikkus Euroopa poliitilises mõttes (1918-1938)

Projekti eesmärgiks on esitada anti-teleoloogilise ajakäsitluse ning selle teaduslike, eetiliste ja poliitiliste mõjuväljade geneoloogia 20. saj. mõtteloos. Uurimuse keskseks väiteks on, et I Maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele. Analüüsitakse tekkinud alternatiivseid aja ja ajaloo mõtestamise katseid ja nende originaalseid tulemusi õigus- ja kirjandusteaduses, lingvistikas, teoloogias ja filosoofias. Tavapärase üksikautorite või ühe-kahe rahvusliku ruumi käsitlemise asemel keskendub uurimus intellektuaalselt mõjukatele rühmitustele Prantsusmaal, Saksamaal, Rumeenias, Inglismaal ja Tšehhi Vabariigis. Millal ja kuidas võrsub poliitilisest ja eetilisest kriisist teaduslik innovatsioon? Kuidas ja miks selle poliitilised järelkajad erinevad erinevates riikides? Kuidas aitab see 20.saj mõjukaim anti-historismi laine kõnetada tänast progressivismi kriisi?

MOBTP18

Liisi Keedus

2017-2018

Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuse arendamine

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi juures asub 2014. aastal loodud teaduslik interdistsiplinaarne uurimisrühm Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus (EKKUK), mis ühendab nii Tallinna Ülikooli kui ka teiste ülikoolide ja uurimisasutuste uuema Eesti kirjanduse, teatri ja visuaalkultuuri uurijaid ja vastavat erialast teavet. Uurimisrühm keskendub uuema Eesti kirjanduse, teatri ja visuaalkultuuri võrdlevale uurimisele. Uurimisrühma tuumik on töötanud koos alates 2003. aastast erinevates projektides ja sihtfinantseeritavates teemades. Tegemist on ainsa töörühmaga Eestis, mis ühendab kirjakultuuri, teatri, filmi ja visuaalkunsti uurijaid. Töörühma kuuluvad mitmed oma eriala tipud Eestis (prof. Piret Viires - eesti nüüdiskirjandus, prof. Virve Sarapik - eesti visuaalkultuur, dr. Epp Annus - eesti kultuuri postkoloniaalne mõtestamine, dots. Luule Epner - eesti nüüdisteater jt.) Projekti eesmärgiks on uurimisrühma tugevdamine ja arendamine. Projekti laiemad tulemused: – Eesti kultuuri alane uurimistöö koondub kompaktselt ühte keskusesse, mis aitab ületada Eesti kultuuriuurimises esinevat fragmenteeritust; – keskus algatab ja viib läbi eesti kultuuri puudutavaid interdistsiplinaarseid uuringuid; – keskuse oluliseks eesmärgiks on kaasata uurimistulemusi eritasandilisse pedagoogilisse tegevusse ning töötada välja üldharidus- ja kõrgkoolidele suunatud õppematerjale (sh on ettevalmistamisel koguteosel "20. sajandi mõttevoolud" põhinev interaktiivne võrgukeskkond; koostamisel on kõrgkooliõpik); – keskusest kujuneks ekspertkeskus eesti kultuuri küsimustes, mis edastaks vajadusel ühiskonnale teaduslikult põhjendatud ja läbianalüüsitud ekspertteavet; esialgne kokkulepe on sõlmitud Eesti Kultuuriministeeriumiga anda sisendit Eesti kultuuripoliitika kujundamisse ja analüüsimisse

F/5016

Piret Viires

2017-2018

Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale

Käesoleva projekti eesmärgiks on luua inter- ja transdistsiplinaarne ekspertrühm TLÜ olemasolevatest IUTidest uurimaks Balti kliimaajalugu nii loodus- kui ka humanitaarteaduslikust perspektiivist. Projekti uudsus seisneb selles, et esmakordselt vaadatakse klimaatilisi ja paleoklimaatilisi andmeid ekstreemsete ilmastikuolude kontekstis koos nö pehmete teadusandmetega Eesti ajaloost ja kultuurist ning viiakse need kokku üldisemate trendide ja Euroopa suurima EuroClimHist andmebaasiga. Projekti tulemusena paraneb Eesti kliimaajaloo uurimise tase, tagatakse selle uurimisvaldkonna jätkusuutlikkus ja teadustulemused saavad nähtavaks Euroopa kontekstis; areneb koostöö TLÜ uurijate ning Berni EuroClimHist töörühma vahel, misläbi on oodata kõrgetasemelisi publikatsioone; laieneb interdistsiplinaarne koostöö TLÜ humanitaarteadlaste ja ökoloogide vahel, võimalusel kaasatakse ka teiste kõrgkoolide ja teadusasutuste potentsiaali; avanevad võimalused TLÜ tudengitele, doktorantidele ja järeldoktorantidele perspektiivsete uurimisteemade valikul ning rahvusvaheliseks koostööks; suureneb võimalus saada rahastatud üle-euroopalistest projektidest. Jätkusuutliku arengu seisukohast võib tekkida võimalus siduda akadeemilise uurimistöö tulemusi eksperthinnangute näol poliitiliste või majandusstrateegiliste otsuste langetamisel, mis seostuvad kliimamuutustega kohanemisega.

 

F/5516

Ulrike Plath

2017-2019

Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele

Projekti üldeesmärk on välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilised lähenemised rände ja lõimumise protsessidesse sekkumisel Eestis, eesmärgiga aidata kaasa ühiskonna sidususe suurenemisele. Konkreetsemalt on projekti siht töötada välja a) kultuurilise mitmekesisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalooõppe kontseptuaalsed alused Eestis ning b) mitme-kultuurilise kooli mudel ning töövahendid ja sekkumismehhanismid lõimumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks koolides ja nendega seotud kogukondades.

 

RITA1

 

Marek Tamm

 

2018-2020

Virtual Education Experience in an Extended Nordic Context 

Erasmus+ programmi poolt rahastatavas projektis osalevad rootsi keele õppejõud ja teadurid viiest kõrgkoolist Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Islandilt.
Projekti peamine eesmärk on välja töötada e-õppe moodul äri- ja tööelus kasutatava rootsi keele õppimiseks Põhja- ja Baltimaades. Projekti käigus valmiv virtuaalne õppematerjal saab olema vabalt kättesaadav kõigile huvilistele ja on rakendatav kõikides haridusasutustes, samuti ettevõttesiseses koolituses nendes ettevõtetes, kus üheks töökeeleks on rootsi keel.
Põhja- ja Baltimaades asuvates rootsi keelt kasutatavates ettevõtetes viiakse projekti raames läbi ka uurimus rootsi keele kasutamise kohta igapäevases tööelus

.

TÕA17103

Kristiina Tedremaa-Levorato

2016-2019