Käimasolevad projektid

ETIS Projekti liikmed

Kestus

ERC project “Between the Times” – “Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelise Euroopa mõtteloos”

2018-2023 läbiviidava uurimuse eesmärgiks on esitada anti-teleoloogilise ajakäsitluse ning selle teaduslike, eetiliste ja poliitiliste mõjuväljade geneoloogia 20. sajandi mõtteloos.
Uurimuse keskseks väiteks on, et I maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.
Analüüsitakse tekkinud alternatiivseid aja ja ajaloo mõtestamise katseid ja nende revolutsioonilisi tulemusi õigus- ja kirjandusteaduses, lingvistikas, teoloogias ja filosoofias.
Millal ja kuidas võrsub poliitilisest ja eetilisest kriisist teaduslik innovatsioon? Kuidas ja miks selle poliitilised järelkajad erinevad erinevates riikides? Kuidas aitab see 20. sajandi mõjukaim anti-historismi laine kõnetada tänast progressivismi kriisi?
 

TAU17149 Liisi Keedus
Tommaso Giordani
Henry Mead
Piret Peiker
Johannes Bent
Ksenia Shmydkaya
Jorge Varela
Roberta Albertini
2018-2023

Eesti Ida ja Lääne vahel: "oma", "teise", "võõra", "vaenlase" kujundite paradigma XX sajandi Eesti kultuurides

Kavandatav projekt on seotud kolmnurga Eesti–Venemaa–eesti-venelased omavaheliste suhete ja vastasmõjude uurimisega. Projektis käsitletakse ka teisi rahvuseid (lätlasi, sakslasi jt). Uurimuse peaeesmärk on lahti seletada TEISE kultuuri ja inimese tunnetuse roll enamuse identiteedi säilimisel ja kultuuripotentsiaali tõstmisel paradigma OMA/VÕÕRAS/VAENLANE siseste muutuste näitel ja seda pikas ajaloolises perspektiivis. Uuritava paradigma elemendid konstrueerivad erinevaid identsusi. Nimetatud kompleksi mõistete esitamine konkreetsel kultuurilisel materjalil võimaldab tunnetada ja lahti mõtestada kogu OMA ja TEISE/VÕÕRA, aga ka VAENLASE situatsiooni pika ajaloolise perioodi ja -situatsioonide kestel. Projekti üheks kaalukamaks tulemuseks võib kujuneda järeldus sellest, et kompleks OMA/VÕÕRAS/VAENLANE ei pruugi mitte alati sisaldada negatiivset alget ja tähendust. Projekti tulemuseks võib kujuneda ühiskonna üksteisemõistmise parendamine ja erisustest tingitud barjääride ületamine.

IUT18-4

Irina Belobrovtseva
Galina Ponomarjova
Anneli Mihkelev
Aurika Meimre

2014-2019

Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis

Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.

IUT18-8

Anu Mänd
Juhan Kreem
Marika Mägi
Erki Russow
Marek Tamm

2014-2019

Liigume edasi? Taasühendades kultuuriteooria kolm aluspõhimõtet

Mitmed täna levinud seisukohad kultuuriteoorias ja ajaloos näevad distsiplinaarset nihet, millele ei saa enam vastata 1960-st levima hakanud "pöörete" abil. Antud projekt proovib hinnata, kas üldaktsepteeritud “postmodernismi” ja “narrativismi” eitamine, näiteks, on õigustatud, või kas fookuse muutus võiks hoopiski palju proosalisemalt väljendada praktilisi vajadusi nagu näiteks moe muutus või professionaalne nõudlus innovatsiooni järele. Meie põhiteesiks on seisukoht, et suur osa kultuuriteooria tänasest otsustavusest nende debattide juurest “edasi liikuda” on kohatu ja filosoofiliselt ebakompetentne: eelmistes teooriates esitatud põhiküsimused on jäänud vastamata, ning me pole tegelikult valmis neid kui ebarelevantseid kõrvale jätma. Projekt loodab need probleemid (taas-)esitada neis termineis, mida “uute” eesmärkide tõstatajad kasutavad, et joonistada välja põhjalikumad vastused neile küsimustele.

PUT1150

Kalle Pihlainen
Tõnu Viik
Oliver Laas

2016-2019

Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv

Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele. Kuna tegemist on tundliku teemaga, arendatakse meditsiiniantropoloogia and trauma-uuringute põhjal välja uus metodoloogia. Küsimustele vastamiseks viiakse läbi võrdlev osalusvaatlus, intervjuud ja küsitlus Eesti ja Kasahstani kaevandustes.

PUT1263

Eeva Kesküla

2016-2019

Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.-21. saj.)

Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.

IUT31-6

Karsten Brüggemann
Magnus Ilmjärv
Aivar Jürgenson
Inna Jürjo
Aivar Põldvee

2015-2020

Pärast plahvatust: autobiograafia, subjektsus ja lausung Juri Lotmani viimastes kirjutistes

Projekt käsitleb Juri Lotmani töid perioodist 1990-1993, millest enamik on kirjutatud pärast monograafiat “Kultuur ja plahvatus”. Lotmani hilislooming, sh. tema avaldamata kogumik “Lahtised lehed: hullu semiootiku päevaraamat”, on segu omaelulookirjutusest, teaduslikust uurimistööst ja filosoofilisest juurdlemisest, kus mitmetasandiliselt suhtestuvad teadlik subjektiivsus ja teoreetilis-analüütiline raamistik, mis seda toestab ja mõtestab. Seda seni peaaegu uurimata tahku Lotmani pärandist vaadeldakse kui omalaadset “autoetnograafiat”, osa kultuuriuuringute “autobiograafilisest pöördest”, keskendudes “küsimusi esitava subjekti küsitlemisele”, analüüsides kontekstualiseeritud, kehaliselt kantud teadmist, omaeluloolist autoriteeti ja kriitilise teooria määravaid tegureid. Eesmärgiks on teha Lotmani hilislooming kättesaadavaks spetsialistidele ja avalikkusele ning süviti analüüsida teadliku subjektiivsuse pööret Lotmani hilisloomingus, paigutades selle humanitaarteaduste arengu konteksti.

PUT1366

Tatjana Kuzovkina
Igor Karlovski
Piret Peiker

2017-2020

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel

Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud mu raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatsen selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

PUT1365

Rein Raud

2017-2020

Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)

Järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus peale Stalini aega (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise teel. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud; tänapäeva Eesti pakub selliseks tööks head empiirilist materjali ning keskmiselt tolerantset akadeemilist keskkonda. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotisaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; uuring aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.

MOBJD7

Uku Lember

2017-2019

Eesti-uuringute tippkeskus
CEESi eesmärgiks on Eesti etniliste rühmade keeleliste ja kultuuriliste struktuuride kompleksne uurimine, nende sisuanalüüs ja filosoofiliste lähtepunktide analüüs. CEES pakub välja mudeleid: 1) transnatsionaalsete nähtuste ja protsesside dünaamika ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks; 2) kogukondade poolt loodud lokaalsete kultuurimustrite jaoks; 3) kultuurilise mitmekesisuse ajalooliste ja kaasaegsete trajektooride, ajaloolise (kontseptuaalse, usulise, lingvistilise) varieerumise kategooriate, eelnevate mustrite põhjal innovatsioonide liikumisteede jaoks; 4) keelelise käitumise ja praktika vormide jaoks. Kultuuriprotsesse vaadeldakse nii kaasaegses kontekstis kui läbi ajaloo. Uurimise aluseks on uurimisrühmade ja partnerite poolt loodud digitaalsed allikad, eksperimendid, välitöömaterjalid. Laialdane korpus võimaldab uurida suuremahulisi andmeid, kasutades diditaalhumanitaaria poolt pakutavaid võimalusi. CEESi tugevus seisneb sünergias, mis areneb tihedamas koostöös humanitaarteadlaste ja arvutiteadlaste vahel.

TAU16078

Irina Belobrovtseva
Anneli Kõvamees
Aurika Meimre
Anneli Mihkelev
Galina Ponomarjova

2016-2023

Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale

Käesoleva projekti eesmärgiks on luua inter- ja transdistsiplinaarne ekspertrühm TLÜ olemasolevatest IUTidest uurimaks Balti kliimaajalugu nii loodus- kui ka humanitaarteaduslikust perspektiivist. Projekti uudsus seisneb selles, et esmakordselt vaadatakse klimaatilisi ja paleoklimaatilisi andmeid ekstreemsete ilmastikuolude kontekstis koos nö pehmete teadusandmetega Eesti ajaloost ja kultuurist ning viiakse need kokku üldisemate trendide ja Euroopa suurima EuroClimHist andmebaasiga. Projekti tulemusena paraneb Eesti kliimaajaloo uurimise tase, tagatakse selle uurimisvaldkonna jätkusuutlikkus ja teadustulemused saavad nähtavaks Euroopa kontekstis; areneb koostöö TLÜ uurijate ning Berni EuroClimHist töörühma vahel, misläbi on oodata kõrgetasemelisi publikatsioone; laieneb interdistsiplinaarne koostöö TLÜ humanitaarteadlaste ja ökoloogide vahel, võimalusel kaasatakse ka teiste kõrgkoolide ja teadusasutuste potentsiaali; avanevad võimalused TLÜ tudengitele, doktorantidele ja järeldoktorantidele perspektiivsete uurimisteemade valikul ning rahvusvaheliseks koostööks; suureneb võimalus saada rahastatud üle-euroopalistest projektidest. Jätkusuutliku arengu seisukohast võib tekkida võimalus siduda akadeemilise uurimistöö tulemusi eksperthinnangute näol poliitiliste või majandusstrateegiliste otsuste langetamisel, mis seostuvad kliimamuutustega kohanemisega.

 

F/5516

Ulrike Plath

2017-2019

Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele

Projekti üldeesmärk on välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilised lähenemised rände ja lõimumise protsessidesse sekkumisel Eestis, eesmärgiga aidata kaasa ühiskonna sidususe suurenemisele. Konkreetsemalt on projekti siht töötada välja a) kultuurilise mitmekesisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalooõppe kontseptuaalsed alused Eestis ning b) mitme-kultuurilise kooli mudel ning töövahendid ja sekkumismehhanismid lõimumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks koolides ja nendega seotud kogukondades.

 

RITA1

 

Marek Tamm

 

2018-2020

Virtual Education Experience in an Extended Nordic Context 

Erasmus+ programmi poolt rahastatavas projektis osalevad rootsi keele õppejõud ja teadurid viiest kõrgkoolist Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Islandilt.
Projekti peamine eesmärk on välja töötada e-õppe moodul äri- ja tööelus kasutatava rootsi keele õppimiseks Põhja- ja Baltimaades. Projekti käigus valmiv virtuaalne õppematerjal saab olema vabalt kättesaadav kõigile huvilistele ja on rakendatav kõikides haridusasutustes, samuti ettevõttesiseses koolituses nendes ettevõtetes, kus üheks töökeeleks on rootsi keel.
Põhja- ja Baltimaades asuvates rootsi keelt kasutatavates ettevõtetes viiakse projekti raames läbi ka uurimus rootsi keele kasutamise kohta igapäevases tööelus.

TÕA17103

Kristiina Tedremaa-Levorato

2016-2019

Land-Sea-Act: maa ja mere vahelised vastastikmõjud edendamaks sinist majanduskasvu Läänemere rannikualadel

EL ja Läänemere regiooni poliitikad rõhutavad merealade ruumilist planeerimist, sinist majanduskasvu
(blue growth) ja rannikualade jätkusuutlikku majandamist. Sinine majanduskasvu eesmärk on võimaldada rannikualadel arengupõhiste väljakutsetega tegelemine, nagu seda on kalanduse vähenemine, rahvastiku väljaränne ja inimese mõju keskkonnale. Rannikuäärsed omavalitsused ja regioonid Läänemere regioonis otsivad võimalusi majanduse mitmekesistamiseks ja mere loodus- ja kultuuriväärtuste efektiivseks kasutamiseks. Kui merealade ruumilised planeeringud juba toimivad töövahendina merealade integreeritud planeerimisel, siis merealade sidusust rannikute maakasutuse, arendusinitsiatiivide ja rannamaastikega nähakse peamise väljakutsena ja eeltingimusena sinikasvu jaoks. See sidususe probleem tekitab konflikte ja takistab kasvupotentsiaalide kasutamist. Planeerimisel on väljakutseks ruumiliste ja ajaliste karakteristikute formuleerimine, käsitlemaks mere ja maaga seonduvate funktsioonide vastastikmõjusid. Integreeritud lähenemiste arendamine planeerimises on vajalik, saavutamaks sinise majanduskasvu eesmärke. Seosed ja koosmõjud mereliste ökosüsteemide, maastike, sotsiaal- ja kultuuriväärtuste ja majandussektorite vahel on esile toodud, aga neid pole piisavalt arvesse võetud maa-mere vastastikmõjude planeerimise kontekstis.            
Käesolev projekt suunabki riiklikke ametiasutusi, rannikuäärseid regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi ning mitmeid teisi osapooli tegelema järgnevate sinise kasvu aspektidega: 

  • riikideülese koostöö parandamine, sinise kasvu edendamine ning teadmiste toetamine vähem arenenud piirkondade võimustamiseks;
  • võimekuse tõstmine, edendamaks sinise majanduskasvu initsiatiive ja integreeritud lähenemisi rannikualade piirkonnas;
  • tasakaalu leidmine merealade uute kasvatusviiside ja kogukonna huvide vahel läbi erinevate tasandite ja sektorite seostamisega rannikualade valitsemisprotsessis kogu Läänemere regioonis.

Lähtudes neist aspektidest tegeletakse maa - mere vastastikmõjudega, kaasates erinevaid huvigruppe ning kasutades osaluspõhiseid ja interdistsiplinaarseid lähenemisi. Seejärel töötatakse välja ruumilisi ja ettevõtlust soosivaid lahendusi, mida Läänemere regiooni maad saavad kaasavates valitsemisprotsessides rakendada. Rannikualade planeerijaid ja sinise kasvu initsiatiivide arendajad saavad uusi teadmisi ja oskusi, lahendamaks maa - mere vastastikmõju väljakutseid. Projektitöö tulemus, milleks on sinise majanduskasvuga seonduv ruumilise planeerimise mitmetasandiline valitsemise kava valmib peale 2020. aastat.

 

TRU19008 Hannes Palang 2019-2021

Ühistransport kui avalik ruum Euuropa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid 

See humanitaarteaduslik projekt käsitleb ühistransporti (edaspidi ÜT), kui avalikku ruumi, kus inimesed kohtuvad sotsiaalse mitmekesisusega, puudutades erinevaid omandiliike, distsiplineerimist ja jälgimist ning ühiskondlike normidega suhestumist, nende ümbertegemist ja vastandumist.
Selline käsitlus viib nelja eesmärgini:
(1) käsitleda ja analüüsida kriitiliselt ÜT-d kui avalikku ruumi;
(2) mõista linna muutumisi nagu suurenev sotsiaalne mitmekesisus ja polariseerumine, millega kaasnevad privatiseerimine, liberaliseerimine, aga ka turvalisuse rõhutamine Euroopa linnades, võttes arvesse, et ÜT on üks intensiivsemaid, aga ka vaieldavamaid avalikke ruume;
(3) pakkuda ajalooliselt ja geograafiliselt laia perspektiivi linnaruumide muutustele, analüüsides ÜT narratiive, kogemusi ja vastustamist erinevates Euroopa linnades;
(4) panustada ÜT teemalisse uurimisstöösse, aga ka tsiviilühiskonna sekkumisse, kasutades humanitaarteaduslikku lähenemist ühistranspordist.

PUTSPACE toob kokku uurijad üle Euroopa praktikute ja entusiastidega, kes osalevad selles projektis assotsieerunud partneritena. Sellise lähenemise abil püüab projekt saavutada akadeemilist ja ühiskondlikku mõju: humaniseerida ühistranspordi uuringud ja praktika.

TRU19017 Tauri Tuvikene 2019-2022

Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele

Projekti üldeesmärk on välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilised lähenemised rände ja lõimumise protsessidesse sekkumisel Eestis, et aidata kaasa ühiskonna sidususe suurenemisele. Konkreetsem projekti siht on töötada välja:
a) kultuurilise mitmekesisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalooõppe kontseptuaalsed alused Eestis; 
b) mitmekultuurilise kooli mudel, töövahendid ja sekkumismehhanismid lõimumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks koolides ning nendega seotud kogukondades. 

TG4317 (RITA1/01-03-04) Marek Tamm
Allan Puur
Rein Raud
Luule Sakkeus
2018-2020

Kaasav planeerimine ning integreeritud ja paindlik linnakorraldus 

Projekti “Augmenteeritud urbanism” (AU) eesmärk on integreerimise teel tugevdada kolme linnaplaneerimise aspekti: tehnoloogiliste vahendite kasutamine, kaasamine ja ajaline mõtlemine. Need aspektid on olulised osapoolte osaluse, pikaajaliste visioonide ja linnalise säilenõtkuse arendamiseks. Selleks uuritakse ja katsetatakse AU-s liitreaalsuse (augmenteeritud ja virtuaalreaalsus) vahendite potentsiaali linnaplaneerimise arutelude lihtsustamisel.
Projekti raames parandatakse Kesk-Balti ekspertide kompetentsi nende vahendite kasutamisel. Linnades on identifitseeritud vajadus ühendada kaasav ja integreeritud linnakorraldus jätkusuutlike eesmärkidega praktilisteks linnaplaneerimise tegevusteks. Selle saavutamiseks pakub AU piirideülest koosloomelist platvormi Kesk-Balti regioonide linnadele. Projekti raames kogutakse teadmistepõhiseid kogemusi, mis aitavad sellel regioonil areneda innovatiivsete linna strateegiate musternäidiseks.
AU raames töötavad erinevate linnade planeerijad kohalike arenduskavadega (eelarves väljendub see planeerijate ja ekspertide osalusena). Jagatud säilenõtkuse indikaatorite maatriks ja liitreaalsuse platvorm aitavad lihtsustada linna ja kohalike osapoolte suhtlust. Praktilise poole pealt läbib iga kohalik tegevuskava kaks iteratsiooni ning selle läbiviimist toetab interdistsiplinaarne Nõuandjate kogu. Tegevuste konteksti, eesmärke ja tulemusi jagatakse ning defineeritakse koos Planeerijate foorumil. Projektis osalevad linnad saavad kohandada projektis kasutatavaid planeerimise meetodeid vastavalt oma oludele, mis omakorda teevad ladusamaks erinevates linnades sarnaste probleemide adresseerimise. Projekti raames töötatakse välja viis integreeritud planeeringut, mis toetavad Kesk-Balti regiooni säilenõtket arengut. Saadud kogemusi jagatakse olemasolevates suhtlusvõrgustikes. 
 

TRU18030

Helen Sooväli-Sepping
Tauri Tuvikene
Anni Müüripeal

 

2017-2021

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus/ Sümboolsete vahetuste majandus: kinkimine kui sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline praktika hiliskeskaja Liivimaal

Kinkimine on universaalne tava, mida kohtab igas kultuuris igal ajal. Kummati aga sõltuvad kinkimise viisid ja tähendused ajaloolis-kultuurilisest kontekstist. Kingid aitavad luua uusi sotsiaalseid sidemeid ja tugevdada juba olemasolevaid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Keskaja ühiskonnad ei olnud selles osas erandid - kinkimine oli toona võtmetähtsusega nii poliitiliste, ühiskondlike kui religioossete sidemete hoidmiseks. Uurimisprojekt käsitleb seda, millist rolli mängis kinkimine ühes konkreetses Euroopa piirkonnas – Liivimaal (1400–1550), pöörates tähelepanu sellele, kuidas kingitusi kasutati poliitiliste ja sotsiaalsete vahekordade loomiseks ja hoidmiseks. Samuti analüüsib projekt Liivimaa kinkimispraktikaid teiste Euroopa piirkondadega võrreldes. Allikatena kasutatakse Liivimaa piiskoppide ja Saksa ordu dokumente, raematerjale, linnaelanike testamente ja gildide arveraamatuid.

MOBJD231 Gustavs Strenga 2018-2020

Maastikuline lähenemine rurbaansusele

Projekti eesmärk on kasutada maastikulise lähenemise võimalusi rurbaansuse uurimiseks ning arendada maastikulist lähenemist edasi. Rurbaansus vastustab ruraalse ja urbaanse väljakujunenud dihhotoomiat. Rurbaansust uuritakse läbi kolme vaatenurga: mobiilsuse, piiritlemise ja minevikukäsitluse. Maastikuna mõistetakse maa-ala nii, kuidas seda tajuvad inimesed, kuid ka seda maa-ala kujundavaid tegevuspraktikaid. Liikuvuspraktikad näitavad arusaama suhtest maailmaga, kus stabiilsuse asemel on keskmes liikumised ja potentsiaalsed liikumised.
Projekt uurib, kuidas kolmanda põlve linlased tulevad toime ruraalse pärandiga nii mentaalses, kui materiaalses mõttes; nii linnas, kui maal.

Projekti kolm alateemat on:
a) hargsete kogukondade maastikud;
b) kõndimine maastikus - maastik kui mängumaa;
c) institutsionaalsete piiritlemiste ruumilisus.

PRG398 Hannes Palang 2019-2023