Teadusprojektid

KÄIMASOLEVAD PROJEKTID

Kestus

Baltic Sea2Land: Lõimitud valitsemise edendamine sidudes inim- ja looduskapitali jätkusuutlikku kasutamist rannikualadel

Mere ja maa kuulumine erinevatesse “jurisdiktsioonidesse” planeerimishierarhias vajab mitmetasandilist valitsemist, et toime tulla Euroopa rohepöörde ning säästliku sinimajanduse kontekstis niigi tulipunktis olevatel rannikualadel. Mitmetasandiline valitsemine aitab tasakaalustada keskkonna ja majanduslikke huve unustamata seejuures kohalikke kogukondi ning nende kultuuripärandit. Projekti käigus luuakse nõuandev ja otsustusprotsesse toetav platvorm avalikule sektorile ning sinimajanduse sidusrühmadele. Kogemusi kogutakse, rakendatakse ja edastatakse kohalikul, regionaalsel ning riiklikul tasandil – partnerite vahel kogu Läänemere regioonis: Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal ja Eestis.

Tegevust toetab Interreg Läänemere piirkonna programm 2021-2027 – Interreg Baltic Sea Region projekti #C018 Baltic Sea2Land toetuslepingu kaudu.

Tarmo Pikner
Hannes Palang
Anu Printsmann

ERC project “Between the Times” – “Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelise Euroopa mõtteloos”

2018-2023 läbiviidava uurimuse eesmärgiks on esitada anti-teleoloogilise ajakäsitluse ning selle teaduslike, eetiliste ja poliitiliste mõjuväljade geneoloogia 20. sajandi mõtteloos.
Uurimuse keskseks väiteks on, et I maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.
Analüüsitakse tekkinud alternatiivseid aja ja ajaloo mõtestamise katseid ja nende revolutsioonilisi tulemusi õigus- ja kirjandusteaduses, lingvistikas, teoloogias ja filosoofias.
Millal ja kuidas võrsub poliitilisest ja eetilisest kriisist teaduslik innovatsioon? Kuidas ja miks selle poliitilised järelkajad erinevad erinevates riikides? Kuidas aitab see 20. sajandi mõjukaim anti-historismi laine kõnetada tänast progressivismi kriisi?
 

2018-2023

ERC projekt Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil

Projekt uurib Kesk- ja Ida-Euroopast lähtuvaid katseid teha oma Teise maailmasõja ja sotsialistliku režiimi ajalood nähtavaks ja mõistetavaks rahvusvahelisel areenil esteetiliste mälumeediumite – kirjanduse, filmi ja kunsti – kaudu, mis levivad globaalselt ja viivad kohaliku mineviku üleilmse publikuni.
Milliseid mäluvorme kasutatakse Ida-Euroopa mineviku mõistetavaks tegemiseks? Mis on selle tõlkeprotsessi käigus võita või kaotada? Mida saame esteetiliste mäluaktide vastuvõtu põhjal öelda hõõrdumiste kohta erinevate kultuurimälu tasandite (kohaliku, regionaalse, rahvusliku, globaalse) vahel ja rahvusliku mälu sees.
Projekt lähtub arusaamast, et tuliseid poliitilisi vaidlusi 20. sajandi totalitaarsete režiimide võrdleva mäletamise üle Ida-Euroopas saab paremini mõista, uurides kirjandust, filmi ja kunsti, mis pakuvad viljakamaid võrdlevaid ja tõlkelisi lähenemisi ning käsitlevad sõja ja riikliku vägivalla mäletamise keerulisi eetilisi ja poliitilisi tahke.
Projekti raames uuritakse esteetilisi mälumeediume (kirjandus, film, kunst, muuseum) laiemas kultuurimälu kontekstis, kaasa arvatud nende seos rahvuslike ja rahvusüleste mälupoliitikatega selles piirkonnas. Projekti eesmärk on pakkuda võrdlev ja rahvusteülene ülevaade Kesk-ja Ida-Euroopast lähtuvatest katsetest käsitleda 20. sajandi totalitaarsete režiimide põimunud ajalugu globaalses kontekstis. 

2020-2024

MetDect: Uurimus Eesti asustusmustri, käsitööoskuste ja visuaalse kultuuri aegadeülestest muutustest metallidetektorileidude põhjal

MetDect’i projekt tegeleb asustusmustrite analüüsimisega, ehete kohapealse valmistamisega seotud küsimustega ning visuaalse kultuuri muutustega pikas ajavahemikus, kasutades selleks metallidetektoriga leitud esemeid. Vaatamata sellise andmestiku puudustele (ebaühtlane kontekstuaalne ja empiiriline informatsioon) püüab projekt demonstreerida, et tänaseks väga arvukas leiumaterjal täiendab oluliselt meie nägemust minevikust. Erinevalt teistest sarnastest uurimustest on selle projekti fookus lai ja kaasab kõik leiuliigid ajavahemikust 1800 eKr–1800 pKr. Uurimistöös kombineeritakse erinevaid humanitaar- ja loodusteaduslikke meetodeid. Asustusmustrite ja piirkondlike ehtemeistrite tööpiirkondade väljaselgitamiseks kasutatakse GIS-põhist visualiseerimist ning seeriana valmistatud ehete eristamiseks tüpoloogilist-võrdlevat meetodit. Kohalikku toodangut uuritakse täpsemalt valitud leidude keemilise koostise abil. Lisaks võrreldakse hobiotsijate poolt avastatud uusi esemetüüpe ja variatsioone teiste visuaalsete allikatega, et saada jälile ristisümboolikaga seotud ideede levimisele. MetDect’i projekti tulemusel valmib esimene detektorileide koondav avaandmetega andmebaas Ida-Baltikumis. Projekt annab olulise panuse laiemasse debatti, mis on seotud otsinguvahendite kasutamisega hobi korras. MetDect’i lähenemine on uudne ja ambitsioonikas ning projekt loodab saada eeskujuks tulevastele uurimistöödele Läänemere regioonis ning kaugemalgi.
 

Sotsiaalne ja uuenduslik kultuuriturismi platvorm ning selle potentsiaal euroopastamise süvenemisel

Kultuuriturism on muutumas. Selle traditsiooniline vorm muuseumide, kunstigaleriide, maastike, ajalooliste vaatamisväärsuste ja festivalide külastamise näol küll eksisteerib, kuid muutumas on nii sihtkohad kui turistid ise. Paljud kultuurituristid ei defineeri end kultuuri otsijate ega ka turistidena. Pelga kultuuri vaatlemise asemel on märgatavalt tõusnud kultuuri kogemise turism. Selle alla liigituvad näiteks põllumajandusturism, kus külastajad soovivad kogeda ehtsat maaelu, samuti tuntud krimisarjade võttekohtade väisamine või kultuuri kogemine ajaloolisi radu jalgsi läbides (näiteks palverännakud). Nimetatud trendid võimaldavad edendada vaesemaid piirkondi ja maakohti läbi majanduslike ja sotsiaalsete arengute samaaegselt kohalikke kultuure ja maastikke kaitstes. Käesolev projekt kaasab nii olemasolevaid poliitilisi suundi kui edendab uusi lähenemisviise. Projekti eesmärk on välja kujundada alternatiivne lähenemine kultuuriturismi mõistmiseks ja käsitlemiseks ning edendada ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi. Tuginedes rajatavale innovatsiooni tööriistale ning digitehnoloogiale identifitseeritakse andmeid ja kasutatakse olemasolevaid tavasid, uuritakse välja kujunevaid kultuuriturismi vorme, tuvastatakse võimalusi ja arendatakse strateegiaid, mis võimaldavad kohalikul elanikkonnal saada kasu kohalikust kultuuripärandist kogukonna tarvis. Käesolev projekt ühendab 15 Euroopa regiooni standardiseerimaks kultuuriturismi definitsiooni ning kaasamaks teadlasi ja huvitatud partnereid poliitiliste ettepanekute arendamiseks ning läbi arendatava innovatsiooni tööriista kasutamise abistada nii poliitika kujundajaid kui valdkondade spetsialiste. Kultuuriturismiga kaasneb nii positiivset kui negatiivset, mistõttu on tarvilik leida tasakaalustatud areng. Käesolev projekt aitab tuvastada teemasid ja käsitlusalasid, kus kohalikel, regionaalsetel, rahvuslikel ja Euroopa tasanditel sekkumine võib kaasa aidata edukate arengute saavutamisele läbi tasakaalustatuse ja lahendust...

Hannes Palang
Jaanika ViderSaara Hanna Mildeberg

EUROREMONT: Euroopastumine paranduse kaudu

Milline seos on parandamise tavade ja riikidevahelise poliitika vahel? Kas saaksime parandada Euroopa Liitu, muutes praeguses seisukorras olevate infrastruktuuride materiaalseid tingimusi?
Selle uurimisprojekti keskmes on eeldus, et Euroopa loomine ja ühiskondlik-materiaalne korraldus käivad käsikäes, seostades poliitika, regulatsioonid ja rahastamisinfrastruktuurid kohaliku teostusega.
Analüüs seob materiaalse täiustamise juhtumid Euroopa poliitikaga, uurides nende suhteid Eestis ja Serbias - riikides, kus Euroopa-sidemete taastamise diskursus on olnud ühiskondlik-poliitiliste muutuste võtmetegur. Siinkohal võetakse rahastamist, määrusi ja taaskasutamist toetavat keskkonnastandardeid riikidevahelise poliitilise tegevuse meetmena, mis on võimeline kinnistama uusi normatiivseid ideid igapäevaelus ja taaselustama EL-i poliitilise projektina.

Ühistransport kui avalik ruum Euuropa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid 

See humanitaarteaduslik projekt käsitleb ühistransporti (edaspidi ÜT), kui avalikku ruumi, kus inimesed kohtuvad sotsiaalse mitmekesisusega, puudutades erinevaid omandiliike, distsiplineerimist ja jälgimist ning ühiskondlike normidega suhestumist, nende ümbertegemist ja vastandumist.
Selline käsitlus viib nelja eesmärgini:
(1) käsitleda ja analüüsida kriitiliselt ÜT-d kui avalikku ruumi;
(2) mõista linna muutumisi nagu suurenev sotsiaalne mitmekesisus ja polariseerumine, millega kaasnevad privatiseerimine, liberaliseerimine, aga ka turvalisuse rõhutamine Euroopa linnades, võttes arvesse, et ÜT on üks intensiivsemaid, aga ka vaieldavamaid avalikke ruume;
(3) pakkuda ajalooliselt ja geograafiliselt laia perspektiivi linnaruumide muutustele, analüüsides ÜT narratiive, kogemusi ja vastustamist erinevates Euroopa linnades;
(4) panustada ÜT teemalisse uurimisstöösse, aga ka tsiviilühiskonna sekkumisse, kasutades humanitaarteaduslikku lähenemist ühistranspordist.

PUTSPACE toob kokku uurijad üle Euroopa praktikute ja entusiastidega, kes osalevad selles projektis assotsieerunud partneritena. Sellise lähenemise abil püüab projekt saavutada akadeemilist ja ühiskondlikku mõju: humaniseerida ühistranspordi uuringud ja praktika.

Eesti-uuringute tippkeskus

CEESi eesmärgiks on Eesti etniliste rühmade keeleliste ja kultuuriliste struktuuride kompleksne uurimine, nende sisuanalüüs ja filosoofiliste lähtepunktide analüüs. CEES pakub välja mudeleid: 1) transnatsionaalsete nähtuste ja protsesside dünaamika ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks; 2) kogukondade poolt loodud lokaalsete kultuurimustrite jaoks; 3) kultuurilise mitmekesisuse ajalooliste ja kaasaegsete trajektooride, ajaloolise (kontseptuaalse, usulise, lingvistilise) varieerumise kategooriate, eelnevate mustrite põhjal innovatsioonide liikumisteede jaoks; 4) keelelise käitumise ja praktika vormide jaoks. Kultuuriprotsesse vaadeldakse nii kaasaegses kontekstis kui läbi ajaloo. Uurimise aluseks on uurimisrühmade ja partnerite poolt loodud digitaalsed allikad, eksperimendid, välitöömaterjalid. Laialdane korpus võimaldab uurida suuremahulisi andmeid, kasutades diditaalhumanitaaria poolt pakutavaid võimalusi. CEESi tugevus seisneb sünergias, mis areneb tihedamas koostöös humanitaarteadlaste ja arvutiteadlaste vahel.

TAU16078

Irina Belobrovtseva
Anneli Kõvamees
Aurika Meimre
Anneli Mihkelev
Galina Ponomarjova

2016-2023

Maastikuline lähenemine rurbaansusele

Projekti eesmärk on kasutada maastikulise lähenemise võimalusi rurbaansuse uurimiseks ning arendada maastikulist lähenemist edasi. Rurbaansus vastustab ruraalse ja urbaanse väljakujunenud dihhotoomiat. Rurbaansust uuritakse läbi kolme vaatenurga: mobiilsuse, piiritlemise ja minevikukäsitluse. Maastikuna mõistetakse maa-ala nii, kuidas seda tajuvad inimesed, kuid ka seda maa-ala kujundavaid tegevuspraktikaid. Liikuvuspraktikad näitavad arusaama suhtest maailmaga, kus stabiilsuse asemel on keskmes liikumised ja potentsiaalsed liikumised.
Projekt uurib, kuidas kolmanda põlve linlased tulevad toime ruraalse pärandiga nii mentaalses, kui materiaalses mõttes; nii linnas, kui maal.

Projekti kolm alateemat on:
a) hargsete kogukondade maastikud;
b) kõndimine maastikus - maastik kui mängumaa;
c) institutsionaalsete piiritlemiste ruumilisus.

Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktika

Keskkonnaaktivism ja -mured kuuluvad paljude eri poliitiliste ja ideoloogiliste suundade põhivara hulka, erinevatesse sotsiaalsetesse praktikatesse ja diskursustesse. Praegu Eestis käimasolevad diskussioonid jätavad mulje, et keskkonnaga seotud muredel on siin selgelt rahvuslik, mitte globaalne iseloom. Milline on Eesti keskkonnahoiu ideoloogiline taust? Milline on selle ajalugu? Kuhu paigutub see võrdluses teiste piirkondadega?Vastuste leidmiseks kavatseme analüüsida pika 20. sajandi Eesti keskkonnahoiu lähtekohti. Tuues kokku ajaloolased ja kunstiteadlased, religiooniuurijad ja sotsiaalteadlased, soovime rõhutada transdistsiplinaarse keskkonnahumanitaaria vajalikkust, et mõista siinseid sageli väga emotsionaalseid vaidlusi ning asetada neid ideoloogilisse, ajaloolisse ja rahvusvahelisse konteksti. Me pakume 1) kohaliku nähtuse analüüsi rahvusvahelises kontekstis; 2) päevakajaliste teemade transdistsiplinaarset eritelu; 3) teaduspõhiseid argumente avaliku sektori otsuste tegemiseks.

Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)

Uurimisprojekt võtab vaatluse alla kultuuriprotsessid Eestis aastatel 1986–1998: nn siirdeperioodil, mis langeb kokku sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida-Euroopas ja sellega kaasnenud põhjalike poliitiliste, majanduslike, institutsionaalsete ja tehnoloogiliste muutusega. Selle perioodi kultuuri on teatud määral uuritud eri kultuurivaldkondade piires, kuid seni puudub ülevaatlikum käsitlus siirdekultuuri arengutest ja suhetest ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Projekt viiakse läbi kolme asutuse – Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli – koostöös, mille tulemusena sündiv analüüs sünteesib siirdeperioodi kirjandus-, visuaalkultuuri-, teatri- ja filmikunsti nähtusi laiemal kultuuri- ja ühiskondlikul taustal.

Piret Viires
Luule Epner

Ümber maailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni tüpoloogia maailmas

Tartust viimase 60 aasta jooksul väljakasvanud semiootikakoolkondadel on olnud lai ülemaailmne mõju, mis on olulisel määral mõjutanud humanitaarteadusi üle kogu maailma. Kuid küsimus, kuidas Eesti semiootikat mõistetakse ja rakendatakse teistes keele- ja kultuurikontekstides, eriti mitte-Lääne omades, on suuresti vastamata. Millised tema aspektid on olnud eriti huvitavad või just ebahuvitavad ühes või teises kultuuris, ja miks? Me tahame uurida neid küsimusi ja luua empiirilise alusega tüpoloogia Eesti semiootika retseptsioonist, mis vaatab kaugemale Euroopast ja Põhja-Ameerikast ning kaasab ka Ladina-Ameerika ja Ida-Aasia. See tüpoloogia põhineb kultuuri- ja kirjandusteooria võrdleval analüüsil maades, kus Eesti semiootika on mingit mõju avaldanud, ning ka teadusmeetrika ja sotsiaalsete võrgustike analüüsil. See aitab mõista, kuidas Eesti semiootika on mõjutanud humanitaarteadusi üle maailma ja kaardistada Eesti rolli ülemaailmses intellektuaalses ajaloos.

Tõlkimine ajaloos, Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad

Projekt uurib tõlkimise ja tõlgete performatiivset rolli Eesti kultuuri arengus. See keskendub tõlkimise institutsionaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale, tõlkenormidele ja -praktikatele, tõlkijatele, tõlkekirjanduse ja tõlkimise kohale ning funktsioonile Eesti kultuuriloo erinevatel perioodidel ajavahemikus 1850-2010. Toetudes kultuurilisele ja sotsioloogilisele pöördele tõlkeuuringutes, käsitletakse tõlget mitte ainult ajaloolise uurimise objektina, vaid ka võimalusena mõtestada selle kaudu ümber eesti kultuuriajaloo ja -identiteedi vaidlusaluseid küsimusi. Projekt pakub esmakordselt sidusa ülevaate eesti tõlkeloost, keskendudes ilu- ja mõttekirjanduse tõlkimise ajaloole ja arendades dialoogi rahvusvahelise kultuuriloo uurimusega rahvusteülesest ja interdistsiplinaarsest perspektiivist. Projekti tulemuseks on eesti tõlkeloo koguteos, rida juhtumiuuringulisi publikatsioone, tõlkijate ja tõlgete andmebaasid, teadusüritused, laiemale publikumile avatud seminarid ja näitused.
 

Digitaalne Liivimaa: keskaja Liivimaa digiajalooline analüüs (u. 1200–1550)

Digitaalne Liivimaa on digitaalsete keskaja uuringute alane pilootprojekt Eestis. Selle eesmärk on panna alus uuele analüütilisele lähenemisele, mis põimib tavapäraseid keskaja ajaloo uurimismeetodeid digihumanitaarsete meetodite ja töövahenditega, selleks et koostada keskaja Liivimaa ajaloosse (u. 1200–1550) puutuvaid ulatuslikke prosopograafilisi ja muid andmebaase, valmistada asjakohaste allikate veebikollektsioone ning avaldada uuenduslikke uurimusi keskaegse Liivimaa intellektuaalsest, ruumilisest, sotsiaalsest ja majandusajaloost. Projekti raames ehitatakse avatud veebiplatvorm “Digitaalne Liivimaa”, mis aitab püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa."
 

Marek Tamm
Inna Jürjo
Villu Kadakas
Tiina Kala
Juhan Kreem
Ivar Leimus
Mati Mõttus
Anu Mänd

Saaremaaga seotud teadustöö ja arheoloogiliste uuringute läbiviimine

Erarahastusel põhinev toetus Saaremaaga seotud teadustöö teostamiseks ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks. 

TAU20196

Võimurid Kagu-Aasias: oopium, võim ja riigiloome

Šani osariik Birmas oli II maailmasõja järgse Kagu-Aasia üks poliitiliselt kõige killustunumaid piirkondi, kus riigitüürist sõltumatult valitsesid ja ühiskondlikku kontrolli omasid mitukümmend kohalikku võimumeest. Mis põhjustel löövad võimurid läbi teatud arenguriikide piirkondades, ent mitte teistes? Uurimustöö vaidlustab levinud seisukohad, mille järgi võimurite esilekerkimist seletab tulusate ressursside nagu oopium või teemandid olemasolu, või keskse riigivõimu nõrkus. Selle asemel väidan, et ühiskondliku elu segipaisatuse perioodidel suudavad teatud indiviidid — kel on ka ligipääs ressurssidele — pakkuda uusi ellujäämisstrateegiaid ja selle abil kehtestada oma reeglid ja võim. Uurin võrdlevalt 20 võimurit Põhja-Laoses, Põhja-Tais ja Birma Šani ja Katšini osariikides. Minu fookus võimurite strateegiate psühholoogilistel elementidel näitab ainuüksi materialistlike seletuste suutmatust seletada nende võimul püsimist. 
 

Tõlke ideoloogia. Poliitiline diskursus Rände-teemalises meedias

Uudistes kajastatud rändenarratiivid on pälvinud teaduses laialdast tähelepanu, peamiselt nende ühiskondliku mõju tõttu, ent enamasti lähtututakse ükskeelsest teabest. Meediainfo pärineb sageli võõrallikatest, seda vahendatakse tõlke kaudu, nii võib sihtlugejale suunatud sõnum olla n-ö filtreeritud. See kommunikatsiooniuuringutes vähe kõlapinda leidnud tõsisasi on äratanud viimastel aastatel tõlkeuurijate hulgas üha kasvavat tähelepanu. Projekti eesmärk on uurida tõlgitud rändeteemalisi uudiseid ja tõlkeprotsessi käigus tekkivat ideoloogilist nihet, täpsemalt poliitvaldkondadest tulenevat rändediskursust. Uurimuse keskmes on nii Mehhikos ja Hispaanias avaldatud tõlkeuudiste korpus kui ka lugejate teemakäsitlus (veebikommentaarid). Analüüsis lähtutakse tõlketeaduse vaatenurgast ja kasutatakse kriitilist diskursusanalüüsi. Vastuseid soovitakse leida küsimustele, kuidas kasutavad tõlkijad erinevaid tõlkestrateegiaid ja kuidas mõjutab tõlkeliselt vahendatud teave kuulajaskonda. 
 

Inglise keele õpetamine õppeainena kolmanda taseme õppes - moodulkäsitus

Euroopa väärtushinnangutest ja rahvusvahelistumisest tulenevalt on ülikoolis antav kõrgekvaliteetne keeleõpe (teadmised ja oskused)  hädavajalik sotsiaalsete ideaalide elluviimise eeltingimus. Üliõpilaste liikuvus, konkurentsivõime tööturul, üleeuroopalise majanduse areng ja geopoliitiline ühtekuuluvus eeldavad seda, et ülikoolilõpetajatele pakutaks kõiki võimalusi ühise suhtlusvahendi, kaasaegse lingua franca, valdamiseks. Selleks, et inglise keel oleks edaspidigi  edukalt kommunikatiivse ja informatiivse süsteemi rollis, täites üha keerukamaid igapäevaseid suhtlemisnõudeid, peavad õpetamise eesmärgid, tehnikad ja didaktilised ressursid läbima põhjaliku uuenduskuuri..
Meie mudel käsitlebki neid probleeme, pakkudes EHE (English for Higher Education – IKK - inglise keel kõrgkoolis) sisupakette, mis soodustavad „kodanikuhariduse“ edendamist. Ühendatud Euroopa kõige pakilisematele kommunikatiivsetele vajadustele rahuldamiseks käsitletakse selles projektis inglise keele õpetamist. Kui mudel osutub edukaks, on see rakendatav ka teistes keeltes ja teistel pädevusastmetel. Seda seetõttu, et võõrkeelt õpetatakse hoolikalt gradeeritud sisuüksustee kaudu, millest igaüks peegeldab erinevat akadeemilist valdkonda ja ajakohastatud sõnavara ja grammatikat. Projekti üks väljunditest on õpetajatele mõeldud juhend, mis sisaldab olulist taustalugemist, tutvustades uusi võimalikke ainevaldkondi arusaadaval ja kasutajasõbralikul viisil. Nii õpetajatele kui ka õppijale mõeldud TE-Con3 materjalid on projekti jaoks loodud multimeediaplatvormil (MUL-TECON) avatud juurdepääsuga ressurssidena.
 

Merilyn Meristo
Helis Rõuk

Ajaloo õpetuse kohandamine tänapäevastele digitaliseerunud, globaliseerunud ja mitmekesistunud ühiskonnast tulenevatele väljakutsetele 

The project aims to prepare future history teachers for a critical history education more attuned to the realities of 21st-century societies. In order to respond to the societal changes and to incorporate these new insights in history didactics, history teachers need to have access to information that is based on the latest research, that is easy to digest and that can make an immediate impact in hectic work environments. The project will provide future teachers with a ready to use study guide with learning activities and teaching methods and tools on the following topics: Heritage in history education,
global dimensions of national history and post-colonial history, public history and history education, and the role and influence of the internet in history education. 

MÕA20147

Mare Oja

Rannarootsi rootsikeelseks!

Enam kui tuhat aastat tagasi asusid Eesti rannikule ja saartele elama rootslased, kes ise kutsusid end saarerahvaks ehk aibofolkeks, kuid laiem avalikkus tundis neid asustusala järgi pigem rannarootslaste nime all. Oma päritolu, kultuuri ja keelt alal hoidnud kogukonnale sai saatuslikuks Teine Maailmasõda, mille käigus enamus rannarootslasi oma kodud jättis ja Nõukogude okupatsiooni hirmus Rootsi põgenes. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on paljud eestirootslased või nende järeltulijad taas Eestiga kontakti loonud, samuti on endiste rannarootslaste aladel täna elavates kogukondades tekkinud huvi rannarootsi pärimuse ja rootsi keele vastu. Projekti eesmärk on jätkata aastal 2019 Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse poolt käivitatud pilootprojekti rootsi keele õpetamiseks endistel rannarootsi asualadel (Vormsil, Ruhnul, Osmussaarel ja Noarootsis) ning algajale keeleõppijale mõeldud elektroonilise interaktiivse õppematerjali väljatöötamine fookusega rannarootsi ajalool ja kultuuriruumil.

Kristiina Tedremaa-Levorato

Eesti mesinduse ajaloo raamatu koostamine

Eesti mesinduse ajaloo raamatu kirjutamine, toimetamine ning avaldamine ja sellega seotud uurimus- ja teadustöö läbiviimine.

Marje Ermel

Haridus eliidile või massidele: eliitkoolide vilistlaste sotsiaalse kapitali ja võrgustiku väljakujunemine ja juurdumine Eestis

1960. aastate Hruštšovi haridusreformid tekitasid paradoksaalse olukorra - egalitaarse hariduse põhimõtet järgides avati võõrkeele eriklassid andekatele õpilastele. Need koolid muutusid prestiižseteks ja õpilastel on sinna väga raske sisse saada. Nende reformide tulemusel tekkis hariduslik kihistumine: eriklassid muutusid kättesaadavaks peamiselt linna- ja parteieliidi lastele. Täna on Eestis näha, et paljud sotsiaalselt, poliitiliselt ja majanduslikult olulised juhtivad töökohad on hõivatud nende väheste "erikoolide" vilistlastega. Projekti eesmärk on mõista, kuidas on nõukogudeaegsed- ja järgsed hariduspoliitilised otsused loonud soodsa pinnase eliitkoolide vilistlaste sotsiaalse kapitali ja võrgustiku tekkele, mis on omakorda tekitanud ebavõrdse olukorra tavakoolidest pärit õpilaste ees, uurides eriklasside vilistlaste edulugusid ja karjääri kujunemist.

PUTJD1129 

Merilyn Meristo

Kara Diane Brown

2022-2023

Kogukond, säilitamine ja jätkusuutlikkus äärealadel

Projekti eesmärgiks on määratleda kontseptuaalne ja metodoloogiline viis, et siduda loodusturismi puudutavad rakendusuuringud ja looduskaitse praktikad koos uuringuga, mis käsitleb inimese ja looduse vahelisi suhteid kaugetel ja hõredalt asustatud aladel. Projekt uurib loodusturismi mõju hõredalt asustatud aladele ning looduskaitsepoliitika mõju kohalikele kogukondadele. Samuti analüüsitakse erinevaid looduskaitse ideoloogiaid seoses kohalike arusaamaga keskkonnast ja selle traditsioonilistest kasutamisviisidest.

TAU21133

Carlo Cubero Irizarry

Joonas Plaan

2021-2023

Paindliku ja kaasava linna ühistranspordi infrastruktuuri ja tehiskeskkonna arendamise võimekused

Tauri Tuvikene

Louise Sophie Sträuli

Kinokroonika uurimisprojekt. Arvutuslik andmete rikastamine ja Eesti ringvaadete kaugvaatamine (1922-1997) 

Hiljutised arengud audiovisuaalses arvutianalüüsis võimaldavad kaugvaatamisega analüüsida väga suuri andmehulki. Mis omakorda pakub uudse võimaluse mõista audiovisuaalset pärandit uurides pikemaajalisi muutusi ja järjepidevusi. Traditsioonilistes kultuuriajaloo uurimistöödes on kõige uuemaid meetodeid seni väga vähe kasutatud, sest juurdepääs audiovisuaalsete andmete rikastamiseks vajalikele suure jõudlusega arvutusressurssidele on senini olnud piiratud ja humanitaarteadlastel on asjakohaseid arvutioskusi sageli nappinud. “Kinokroonika uurimisprojekt. Arvutuslik andmete rikastamine ja Eesti ringvaadete kaugvaatamine (1922-1997)” tegeleb selle lüngaga juurdepääsetavuses, rikastades ja jagades avalikult Eesti Filmiarhiivi (EFA) ja Eesti Filmi Andmebaasi (EFIS) dokumentaalfilmide andmeid ning luues veebiplatvormi, mis võimaldab teadlastel ja filmihuvilistel kaugvaadata ja uurida Eesti kinokroonika ajalugu.

Eesti detektorileidude atlas ja detektorileidude ontoloogiate kaardistamine (EDAO)

EDAO põhineb Eestist metallidetektoriga saadud leidude andmestikul (MetDect projekti andmebaas). Projekti eesmärkideks on 1) detektorileidude ontoloogiate kaardistamine ja Eesti andmestiku võrdlemine teiste samalaadsete andmetega Euroopas; 2) arheoloogiliste leidude terminoloogia arendamine ja selgitavate skeemide tegemine laialt levinud esemeliikide tüpoloogiate kohta; 3) veebipõhise Detektorileidude atlase loomine. Projekti käigus antakse esimene terviklik ülevaade Eestist kogutud detektorileidude kohta ning pööratakse tähelepanu selle andmestiku kasutusmugavuse suurendamiseks. Detektorileidude atlase näol on tegu esimese rakendusega, mis annab kõigile võimaluse tutvuda kindlast piirkonnast leitud arheoloogiliste leidudega.

Tõlkimine, migratsioon ja demokraatia: mitmekeelne juurdepääs informatsioonile Helsinki ja Tallinna piirkonnas

Projektis analüüsitakse poliitikaid ja praktikaid, millest lähtutakse migrantidele suunatud informatsiooni tõlkimisel Suur Helsingi (Helsingi, Vantaa, Espoo) ja Tallinna piirkonnas. Samuti tõlgitud informatsiooni levitamist migrantidest töötajatele nende piirkondade ettevõtetes ja kõrgemat haridust andvates asutustes. Täpsem info projekti kodulehel https://tanyaescudero.com/project/translation-migration-and-democracy/

LÕPPENUD PROJEKTID

Kestus

Eesti Ida ja Lääne vahel: "oma", "teise", "võõra", "vaenlase" kujundite paradigma XX sajandi Eesti kultuurides

Kavandatav projekt on seotud kolmnurga Eesti–Venemaa–eesti-venelased omavaheliste suhete ja vastasmõjude uurimisega. Projektis käsitletakse ka teisi rahvuseid (lätlasi, sakslasi jt). Uurimuse peaeesmärk on lahti seletada TEISE kultuuri ja inimese tunnetuse roll enamuse identiteedi säilimisel ja kultuuripotentsiaali tõstmisel paradigma OMA/VÕÕRAS/VAENLANE siseste muutuste näitel ja seda pikas ajaloolises perspektiivis. Uuritava paradigma elemendid konstrueerivad erinevaid identsusi. Nimetatud kompleksi mõistete esitamine konkreetsel kultuurilisel materjalil võimaldab tunnetada ja lahti mõtestada kogu OMA ja TEISE/VÕÕRA, aga ka VAENLASE situatsiooni pika ajaloolise perioodi ja -situatsioonide kestel. Projekti üheks kaalukamaks tulemuseks võib kujuneda järeldus sellest, et kompleks OMA/VÕÕRAS/VAENLANE ei pruugi mitte alati sisaldada negatiivset alget ja tähendust. Projekti tulemuseks võib kujuneda ühiskonna üksteisemõistmise parendamine ja erisustest tingitud barjääride ületamine.

Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis

Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.

Liigume edasi? Taasühendades kultuuriteooria kolm aluspõhimõtet

Mitmed täna levinud seisukohad kultuuriteoorias ja ajaloos näevad distsiplinaarset nihet, millele ei saa enam vastata 1960-st levima hakanud "pöörete" abil. Antud projekt proovib hinnata, kas üldaktsepteeritud “postmodernismi” ja “narrativismi” eitamine, näiteks, on õigustatud, või kas fookuse muutus võiks hoopiski palju proosalisemalt väljendada praktilisi vajadusi nagu näiteks moe muutus või professionaalne nõudlus innovatsiooni järele. Meie põhiteesiks on seisukoht, et suur osa kultuuriteooria tänasest otsustavusest nende debattide juurest “edasi liikuda” on kohatu ja filosoofiliselt ebakompetentne: eelmistes teooriates esitatud põhiküsimused on jäänud vastamata, ning me pole tegelikult valmis neid kui ebarelevantseid kõrvale jätma. Projekt loodab need probleemid (taas-)esitada neis termineis, mida “uute” eesmärkide tõstatajad kasutavad, et joonistada välja põhjalikumad vastused neile küsimustele.

Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)

Järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus peale Stalini aega (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise teel. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud; tänapäeva Eesti pakub selliseks tööks head empiirilist materjali ning keskmiselt tolerantset akadeemilist keskkonda. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotisaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; uuring aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.

Virtual Education Experience in an Extended Nordic Context 

Erasmus+ programmi poolt rahastatavas projektis osalevad rootsi keele õppejõud ja teadurid viiest kõrgkoolist Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Islandilt.
Projekti peamine eesmärk on välja töötada e-õppe moodul äri- ja tööelus kasutatava rootsi keele õppimiseks Põhja- ja Baltimaades. Projekti käigus valmiv virtuaalne õppematerjal saab olema vabalt kättesaadav kõigile huvilistele ja on rakendatav kõikides haridusasutustes, samuti ettevõttesiseses koolituses nendes ettevõtetes, kus üheks töökeeleks on rootsi keel.
Põhja- ja Baltimaades asuvates rootsi keelt kasutatavates ettevõtetes viiakse projekti raames läbi ka uurimus rootsi keele kasutamise kohta igapäevases tööelus.

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus/ Sümboolsete vahetuste majandus: kinkimine kui sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline praktika hiliskeskaja Liivimaal

Kinkimine on universaalne tava, mida kohtab igas kultuuris igal ajal. Kummati  aga sõltuvad kinkimise viisid ja tähendused ajaloolis-kultuurilisest kontekstist. Kingid aitavad luua uusi sotsiaalseid sidemeid ja tugevdada juba olemasolevaid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Keskaja ühiskonnad ei olnud selles osas erandid - kinkimine oli toona võtmetähtsusega nii poliitiliste, ühiskondlike kui religioossete sidemete hoidmiseks. Uurimisprojekt käsitleb seda, millist rolli mängis kinkimine ühes konkreetses Euroopa piirkonnas – Liivimaal (1400–1550), pöörates tähelepanu sellele, kuidas kingitusi kasutati poliitiliste ja sotsiaalsete vahekordade loomiseks ja hoidmiseks. Samuti analüüsib projekt Liivimaa kinkimispraktikaid teiste Euroopa piirkondadega võrreldes. Allikatena kasutatakse Liivimaa piiskoppide ja Saksa ordu dokumente, raematerjale, linnaelanike testamente ja gildide arveraamatuid.

2018-2020

Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele

Projekti üldeesmärk on välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilised lähenemised rände ja lõimumise protsessidesse sekkumisel Eestis, et aidata kaasa ühiskonna sidususe suurenemisele. Konkreetsem projekti siht on töötada välja:
a) kultuurilise mitmekesisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalooõppe kontseptuaalsed alused Eestis; 
b) mitmekultuurilise kooli mudel, töövahendid ja sekkumismehhanismid lõimumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks koolides ning nendega seotud kogukondades. 

Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale

Käesoleva projekti eesmärgiks on luua inter- ja transdistsiplinaarne ekspertrühm TLÜ olemasolevatest IUTidest uurimaks Balti kliimaajalugu nii loodus- kui ka humanitaarteaduslikust perspektiivist. Projekti uudsus seisneb selles, et esmakordselt vaadatakse klimaatilisi ja paleoklimaatilisi andmeid ekstreemsete ilmastikuolude kontekstis koos nö pehmete teadusandmetega Eesti ajaloost ja kultuurist ning viiakse need kokku üldisemate trendide ja Euroopa suurima EuroClimHist andmebaasiga. Projekti tulemusena paraneb Eesti kliimaajaloo uurimise tase, tagatakse selle uurimisvaldkonna jätkusuutlikkus ja teadustulemused saavad nähtavaks Euroopa kontekstis; areneb koostöö TLÜ uurijate ning Berni EuroClimHist töörühma vahel, misläbi on oodata kõrgetasemelisi publikatsioone; laieneb interdistsiplinaarne koostöö TLÜ humanitaarteadlaste ja ökoloogide vahel, võimalusel kaasatakse ka teiste kõrgkoolide ja teadusasutuste potentsiaali; avanevad võimalused TLÜ tudengitele, doktorantidele ja järeldoktorantidele perspektiivsete uurimisteemade valikul ning rahvusvaheliseks koostööks; suureneb võimalus saada rahastatud üle-euroopalistest projektidest. Jätkusuutliku arengu seisukohast võib tekkida võimalus siduda akadeemilise uurimistöö tulemusi eksperthinnangute näol poliitiliste või majandusstrateegiliste otsuste langetamisel, mis seostuvad kliimamuutustega kohanemisega.

Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.-21. saj.)

Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.

IUT31-6

Karsten Brüggemann
Magnus Ilmjärv
Aivar Jürgenson
Inna Jürjo
Aivar Põldvee

2015-2020

Pärast plahvatust: autobiograafia, subjektsus ja lausung Juri Lotmani viimastes kirjutistes

Projekt käsitleb Juri Lotmani töid perioodist 1990-1993, millest enamik on kirjutatud pärast monograafiat “Kultuur ja plahvatus”. Lotmani hilislooming, sh. tema avaldamata kogumik “Lahtised lehed: hullu semiootiku päevaraamat”, on segu omaelulookirjutusest, teaduslikust uurimistööst ja filosoofilisest juurdlemisest, kus mitmetasandiliselt suhtestuvad teadlik subjektiivsus ja teoreetilis-analüütiline raamistik, mis seda toestab ja mõtestab. Seda seni peaaegu uurimata tahku Lotmani pärandist vaadeldakse kui omalaadset “autoetnograafiat”, osa kultuuriuuringute “autobiograafilisest pöördest”, keskendudes “küsimusi esitava subjekti küsitlemisele”, analüüsides kontekstualiseeritud, kehaliselt kantud teadmist, omaeluloolist autoriteeti ja kriitilise teooria määravaid tegureid. Eesmärgiks on teha Lotmani hilislooming kättesaadavaks spetsialistidele ja avalikkusele ning süviti analüüsida teadliku subjektiivsuse pööret Lotmani hilisloomingus, paigutades selle humanitaarteaduste arengu konteksti.

PUT1366

Tatjana Kuzovkina
Igor Karlovski
Piret Peiker

2017-2020

Ajakirja Acta Historica Tallinnensia arendamine

Projekti eesmärk on teadusajakirja Acta Historica Tallinnensia tegevuse arendamine, eesmärgiga muuta ajakiri rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ajalooteaduslikuks väljaandeks, mis on avatud rahvusvahelistele kaastöödele ja mis võiks kujuneda Läänemere piirkonna ja Ida-Euroopa ajaloouuringute valdkonnas üheks rahvusvaheliselt juhtivaks ajalooteaduslikuks ajakirjaks. Alates 2021. aastast hakkab ajakiri ilmuma mitte kord, vaid kaks korda aastas ja senisest enam pööratakse tähelepanu interdistsiplinaarsetele ja teoreetilise iseloomuga kaastöödele. Arendatakse ajakirja retsenseerimiskultuuri ja tegeldakse süsteemselt ajakirja turundamise ja tutvustamisega rahvusvaheliselt. Nagu seni, jätkab Acta veebis open access ajakirjana.Seoses ajakirja uuendamisega on plaanis projekti käigus algatada mitmeid arendustegevusi, mis lubaksid panustada ajakirja reformimisse ja selle kvaliteedi tõstmisse.
 

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel

Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud mu raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatsen selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

PUT1365

Rein Raud

2017-2020

Müüt ja tegelikkus. Keskaegse Eesti suhted Taaniga

Projekti eesmärk on keskaegse Liivimaa kujunemise uurimisprojekti ühistööd jätkata, seades eesmärgiks intensiivse täiendava rahastuse otsimise nii Taanist kui ka Eestist. Konkreetsemalt on Eestis eesmärgiks tugevdada korra juba esitatud taotlust ning taotleda projekti rahastamist 2020. aasta PUT-i taotlusvoorus. Projekt tervikuna keskendub neljale ühiskondlikule põhiaspektile, milleks on majandus, poliitika, ideoloogia ja sõjaline rganisatsioon.

Emakeeleõpetajate Infokeskuse toetamine

Eesmärk on luua tingimused eesti keele õppeks järgmiste tegevuste kaudu:1)   Infopäevade ja koolituste korraldamine eesti keele ja kirjanduse õpetajatele emakeeleõpetuse infokeskuse (EÕIK) juures: vahendatakse EduLing seminari ja muude rahvusvaheliste teadusürituste teavet ning korraldatakse infopäevad kirjandusõpetuse ja kirjandusuurimuste juhendamise toeks. 2) Noortefoorumi töö: ühised ja vastastikused õppekäigud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala üliõpilaste ja vilistlastega. Luuakse ja hoitakse sidet metoodiliste huvidega eesti keele õpetajate ja ülikoolide vahel, tegeletakse  alustavate eesti keele õpetajate metoodiliste küsimustega, vahetatakse teadmisi, kogemusi, meetodeid. 3) Osavõtt konverentsidest jm rahvusvaheline koostöö: EÕIK liikmed osalevad rahvusvahelistel keele- ja kirjandusõpetust puudutavatel üritustel ja vahendavad kogutud teavet. 4) EÕIKi tegevuse tagamine: keskus on avatud ühel nädalapäeval, korraldab tegevusi ja sõlmib lepinguid. 5) Keskuse kogude täiendamine ja mainekujundus. Keskus propageerib oma tegevusi, ostab ja avaldab materjale, loob ligipääsu valminud ja olemasolevatele materjalidele (tellitud ja keskuses asuv kirjandus) ja lingib asjakohase materjali veebis. EÕIK juurde võetakse osakoormusega tööle üks üliõpilane, kes aitab tegevusi korraldada, meediakajastusi teha, korrastab materjale ning tegeleb emakeeleõpetuse uurimise ja arendustööga.

Land-Sea-Act: maa ja mere vahelised vastastikmõjud edendamaks sinist majanduskasvu Läänemere rannikualadel

EL ja Läänemere regiooni poliitikad rõhutavad merealade ruumilist planeerimist, sinist majanduskasvu
(blue growth) ja rannikualade jätkusuutlikku majandamist. Sinine majanduskasvu eesmärk on võimaldada rannikualadel arengupõhiste väljakutsetega tegelemine, nagu seda on kalanduse vähenemine, rahvastiku väljaränne ja inimese mõju keskkonnale. Rannikuäärsed omavalitsused ja regioonid Läänemere regioonis otsivad võimalusi majanduse mitmekesistamiseks ja mere loodus- ja kultuuriväärtuste efektiivseks kasutamiseks. Kui merealade ruumilised planeeringud juba toimivad töövahendina merealade integreeritud planeerimisel, siis merealade sidusust rannikute maakasutuse, arendusinitsiatiivide ja rannamaastikega nähakse peamise väljakutsena ja eeltingimusena sinikasvu jaoks. See sidususe probleem tekitab konflikte ja takistab kasvupotentsiaalide kasutamist. Planeerimisel on väljakutseks ruumiliste ja ajaliste karakteristikute formuleerimine, käsitlemaks mere ja maaga seonduvate funktsioonide vastastikmõjusid. Integreeritud lähenemiste arendamine planeerimises on vajalik, saavutamaks sinise majanduskasvu eesmärke. Seosed ja koosmõjud mereliste ökosüsteemide, maastike, sotsiaal- ja kultuuriväärtuste ja majandussektorite vahel on esile toodud, aga neid pole piisavalt arvesse võetud maa-mere vastastikmõjude planeerimise kontekstis.            
Käesolev projekt suunabki riiklikke ametiasutusi, rannikuäärseid regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi ning mitmeid teisi osapooli tegelema järgnevate sinise kasvu aspektidega: 

• riikideülese koostöö parandamine, sinise kasvu edendamine ning teadmiste toetamine vähem arenenud piirkondade võimustamiseks;
• võimekuse tõstmine, edendamaks sinise majanduskasvu initsiatiive ja integreeritud lähenemisi rannikualade piirkonnas;
• tasakaalu leidmine merealade uute kasvatusviiside ja kogukonna huvide vahel läbi erinevate tasandite ja sektorite seostamisega rannikualade valitsemisprotsessis kogu Läänemere regioonis.

Lähtudes neist aspektidest tegeletakse maa - mere vastastikmõjudega, kaasates erinevaid huvigruppe ning kasutades osaluspõhiseid ja interdistsiplinaarseid lähenemisi. Seejärel töötatakse välja ruumilisi ja ettevõtlust soosivaid lahendusi, mida Läänemere regiooni maad saavad kaasavates valitsemisprotsessides rakendada. Rannikualade planeerijaid ja sinise kasvu initsiatiivide arendajad saavad uusi teadmisi ja oskusi, lahendamaks maa - mere vastastikmõju väljakutseid. Projektitöö tulemus, milleks on sinise majanduskasvuga seonduv ruumilise planeerimise mitmetasandiline valitsemise kava valmib peale 2020. aastat.

Kaasav planeerimine ning integreeritud ja paindlik linnakorraldus 

Projekti “Augmenteeritud urbanism” (AU) eesmärk on integreerimise teel tugevdada kolme linnaplaneerimise aspekti: tehnoloogiliste vahendite kasutamine, kaasamine ja ajaline mõtlemine. Need aspektid on olulised osapoolte osaluse, pikaajaliste visioonide ja linnalise säilenõtkuse arendamiseks. Selleks uuritakse ja katsetatakse AU-s liitreaalsuse (augmenteeritud ja virtuaalreaalsus) vahendite potentsiaali linnaplaneerimise arutelude lihtsustamisel.
Projekti raames parandatakse Kesk-Balti ekspertide kompetentsi nende vahendite kasutamisel. Linnades on identifitseeritud vajadus ühendada kaasav ja integreeritud linnakorraldus jätkusuutlike eesmärkidega praktilisteks linnaplaneerimise tegevusteks. Selle saavutamiseks pakub AU piirideülest koosloomelist platvormi Kesk-Balti regioonide linnadele. Projekti raames kogutakse teadmistepõhiseid kogemusi, mis aitavad sellel regioonil areneda innovatiivsete linna strateegiate musternäidiseks.
AU raames töötavad erinevate linnade planeerijad kohalike arenduskavadega (eelarves väljendub see planeerijate ja ekspertide osalusena). Jagatud säilenõtkuse indikaatorite maatriks ja liitreaalsuse platvorm aitavad lihtsustada linna ja kohalike osapoolte suhtlust. Praktilise poole pealt läbib iga kohalik tegevuskava kaks iteratsiooni ning selle läbiviimist toetab interdistsiplinaarne Nõuandjate kogu. Tegevuste konteksti, eesmärke ja tulemusi jagatakse ning defineeritakse koos Planeerijate foorumil. Projektis osalevad linnad saavad kohandada projektis kasutatavaid planeerimise meetodeid vastavalt oma oludele, mis omakorda teevad ladusamaks erinevates linnades sarnaste probleemide adresseerimise. Projekti raames töötatakse välja viis integreeritud planeeringut, mis toetavad Kesk-Balti regiooni säilenõtket arengut. Saadud kogemusi jagatakse olemasolevates suhtlusvõrgustikes. 

Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv

Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele. Kuna tegemist on tundliku teemaga, arendatakse meditsiiniantropoloogia ja trauma-uuringute põhjal välja uus metodoloogia. Küsimustele vastamiseks viiakse läbi võrdlev osalusvaatlus, intervjuud ja küsitlus Eesti ja Kasahstani kaevandustes.

Eesti laste ja noorte mitmekeelse suhtluse keelekogud ja korpused

Projekti eesmärgid on 1) Eesti laste ja noorte mitmekeelse suhtluse keeleandmete kogumine ja korpuse loomine (mitme alamkorpusega), millega plaanitakse luua mitmekeelse suhtluse uurimise aluspõhi Eestis; 2) kogutud ainese uurimine.Korpuse osad on: varajase kakskeelse suhtluse alamkorpus (spontaanse argikõne lindistused), koolieelikute ja esimese kooliastme eesti keele kui teise keele kasutajate keeleandmed (nii loomulik kõne kui eksperimentaalsed andmed), noorte kakskeelsete blogide materjal, Facebooki ja muu sotsiaalmeedia suhtluse materjal, mitmekeelsed vlogid.Erinevalt ükskeelsetest korpustest (kirjakeele, kõnekeele vms) ja õppijakeele korpustest, on mitmekeelne suhtlus üpris mitmekesine, sõltub üsna palju konkreetsest konaktlingvistilisest olukorras; seetõttu pole selliseid korpuseid kuigi palju ja puuduvad nende loomise ühtsed põhimõtted.

TLÜ teaduskeelekeskuse tugevdamine

TLÜ teaduskeelekeskuse rajamine eesmärgiga uurida, arendada ja korraldada eesti teaduskeelt. Teadustöö: keskuse teadustöö tarbeks luuakse eestikeelsete teadustekstide korpus, mille põhjal uuritakse kõikide teadusvaldkondade eesti keelt (terminoloogiat, lauseehitust, teksti). Koostöös erialateadlastega analüüsitakse erialasõnastike ja terminiloendite kasutatavust, korrastatakse ja uuendatakse terminvara. Õppetöö eesmärgil korraldatakse TLÜ ja teiste teadusasutuste töötajaile eesti teaduskeele täiendõpet. Töötatakse välja erialakeele ja keelehoolde kursused kõigile TLÜ valdkondadadele, luuakse ülikoolilõpetajate akadeemilise eesti keele oskuse kontrolli süsteem. Keskus on aidanud ellu viia Eesti kõrgharidus¬¬strateegia (2006–2015) ja eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke: tagada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng ja kindlustada kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse jätkumine avatud Euroopas. Samuti on TK tegevus "Eestikeelse terminoloogia programmi 2013–2017“ täites kujundanud meie ülikooli üheks olulisemaks terminitöö keskuseks Eestis. Teaduskeele pädevuskeskuseks kujunemisel on olulised olnud üleriigilised valdkonnaülesed laia temaatikaga eesti teaduskeele konverentsid.

Visuaalne Liivimaa: sotsiaalsed hierarhiad ja representatsioonipraktikad kesk- ja varauusaegses Läänemere piirkonnas

Tänapäeval on visuaalsetel väljendus- ja suhtlusvormidel inimeste elus järjest suurem osa, mistõttu on eriti oluline mõista visuaalsuse tähtsust ja tähendust mineviku ühiskondades. Kesk- ja varauusajal iseäranis, mil suur osa elanikkonnast oli kirjaoskamatu, mängisid kõikvõimalikud pildid, märgid, vapid ja performatiivsed praktikad erakordselt suurt kommunikatiivset ja representatiivset rolli, seda nii sakraal- kui ka profaansfääris. Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas ehitiste, kunstiteoste ja rituaalide kaudu peegeldati ja kinnistati ühiskonnas võimusuhteid ja sotsiaalseid hierarhiaid ning kuidas erinevad ühiskonnakihid end representeerisid. Uurimisrühm keskendub eelkõige kesk- ja varauusaegse Liivimaa sakraalruumile, ent siinsete protsesside mõistmiseks on uurida tolleaegset Läänemere piirkonda tervikuna, seda enam, et poliitilist, majanduslikku ja intellektuaalset eliiti iseloomustas võrdlemisi suur mobiilsus ja seotus mitmesuguste rahvusvaheliste võrgustikega (nt Hansa, religioossed ja rüütliordud). Tegemist on transdistsiplinaarse projektiga, mis lõimib poliitilist ja sotsiaalajalugu, kunstiajalugu ja ehitusarheoloogiat.

Külma sõja rannikud

This Agreement is set up regarding Cold War Coasts, funded by FORMAS, to regulate the part-financing for research by the Center for Environmental History (KAJAK) (hereinafter The Center).KTH commits to transfer funds to TU to cover part of the costs for The Center during the Project as stipulated below and according to terms agreed upon between KTH and FORMAS. The funding shall be used to cover salary, including social fees, indirect costs as well as travel and conference costs.

Interdistsiplinaarse uurimisgrupi "Linnad, töö ja digitaalsed platvormid" algatamine Tallinna Ülikoolis: koroonaviiruse mõjud digtaalsele tööle

Viimasel kümnendil on toimunud digitaalsete platvormide tõus transpordi, majutuse, ajutiste tööotsade ja koduteeninduse valdkondades. Firmad nagu Uber, Wolt, Bolt, Lyft, Instacart, Deliveroo ja paljud teised on kerkinud esiplaanile linnades üle maailma, pakkudes tarbijatele kiirelt kättesaadavaid teenuseid samas teistele lühiajalisi tööotsi võimaldades.
Tuginedes varasematele uuringutele liikuvusest ja digitaalsetest platvormidest erinevates Tallinna Ülikooli instituutides, paneb see projekt aluse interdistsiplinaarsele uurimisgrupile „Linnad, töö ja digitaalsed platvormid“ tuues kokku teadlased kolmest TLÜ instituudist ja algatades koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga ning ka teiste organisatsioonidega. Andmaks uurimisgrupile tugevam tõuge ja sisend kohe alguses, alustab uurimisgrupp koroonaviiruse erinevate mõjutuste analüüsimisega platvormimajanduse sektorile, küsides: mis lühi- ja pikaajalisi mõjusid on COVID-19 tingitud eriolukord põhjustanud platvormi-põhiste teenuste pakkumisele ja nõudlusele, arusaamadele tööst, liikuvusest ja linnadest? Alustades küll konkreetse uurimistööga, on see kaheaastane projekt laiem oma eesmärkides ja soovib teadusseminaride, -artiklite ja võimalike granditaotlustega luua pikemaajalist mõju. 

Haritud eesti (ja läti) talupojad 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil

Eesti ajalookäsitlust on algusest peale defineerinud „ajad“, sh Rootsi aeg ja Vene aeg. Selline vaateviis on rõhutanud katkestust ning profileerinud teemasid ja uurijaid, mistõttu pikemad protsessid ning sidusad lõimed, aga ka interdistsiplinaarne lähenemine on pälvinud vähem tähelepanu. Seetõttu leidub ajaloouurimises suletusest ja meetodite piiratusest põhjustatud „pimetähne”, mis moonutavad üldist ajaloopilti. Paljud uurimisvaldkonnad on teadvustamata ja probleemid sõnastamata, väiksematest, kuid võtmetähtsusega küsimustest rääkimata.
Rootsi aja uurimine on Eestis pika traditsiooniga ja tugeva potentsiaaliga, aga 18. sajandile on hakatud laiemat tähelepanu pöörama alles viimasel ajal.* Tallinna ülikoolis on varauusaja uuringud alaesindatud, 18. sajandi osas (pärast Ants Heina) peaaegu olematud. Samas on varasemates projektides väljaarendatud interdistsiplinaarsed meetodid ja rahvusülene käsitlusviis tõestanud tulemuslikkust ning uurimistulemusi on rakendatud õppetöös.
Rootsi ajal loodud institutsioonide ja kultuuriliste arengute jätkumine 18. sajandil vajaks uue pilguga käsitlemist. Üheks võrdlusmomendiks on arengud Soomes, millest sai Vene impeeriumi osa 100 aastat hiljem kui Balti provintsidest. Eestikeelse hariduse seisukohalt oli 17. sajandil üks tähtsamaid
saavutusi laialdane lugemisoskus ning esimesed koolmeistrid ja köstrid, kes sellele aluse panid.Rootsi aja pärandi edasikestmist on vajalik ja võimalik senisest täpsemalt välja selgitada. Neisse uuringutesse tuleks kaasata Läti materjalid ja kolleegid, kuna Liivimaa lätikeelsetes kihelkondades toimusid analoogsed arengud, aga need on seni põhjalikumalt uurimata.

Eesti diasporaakogukondade poliitiline ja kultuuriline aktiivsus ning ideoloogilised hoiakud emamaa suhtes 20. sajandil

Viimase kümnendi arengud rahvusvahelises migratsioonis on toonud migratsiooni ja diasporaa teema avalikkuse kõrgendatud huviorbiiti ka Eestis. Lisaks sisserändele toimuvad emotsionaalsed diskussioonid väljarännu teemal. 
Diasporaauurimises on vähe tähelepanu pööratud emamaa ja diasporaa suhete dünaamikale olukorras, kus emamaa arengus on toimunud sagedased katkestused. Käesolevas projektis kavatseme erinevate eesti diasporaakogukondade näitel ja 20. sajandi kontekstis välja selgitada, kuidas mõjutavad  katkestused emamaal emamaa ja diasporaa vahelisi sidemeid poliitilises ja kultuurilises plaanis. 
Eesmärgid: 1) uurida diasporaakogukondade võimalusi osa saada emamaa kultuuriväljast ühtse riigi (tsaari-Venemaa) kontekstis: initsiatiivid luteri kiriku liinis, emamaa meedia tarbimine. Kuidas väljendus rahvusliku mõtte areng tsaariaegses diasporaas ja kuidas see sõltus emamaa kultuurilistest ressurssidest. Selgitada välja, kuidas toimus vastandumine kultuurilise katkestuse läbi teinud emamaa kultuuriväljale: Kominterni eesti sektsioon jt poliitilised organisatsioonid Nõukogude Liidus. 
Kuidas väljendus katkestatud kultuurivälja taastamise soov – repatrieerumine 1940. aastatel Nõukogude Liidust ja kuidas Nõukogude võim seda enesekehtestamise huvides kasutas.
Meetodid: arhiveeritud ajaloodokumentide ja ajakirjanduse analüüs, biograafiline meetod, süvaintervjuu. Peamiseks eesmärgiks on eesti diasporaauuringute süvendamine ja konkurentsivõimelise uurimisrühma loomine, et taotleda 2021. aastal Eesti teadusagentuuri (PUT) rühmagranti.

Pildid ajalooõpetuses:  kaasaegse pilditeaduse uurimissuundade rakendusvõimalustest haridusuuenduses

Pildid on tänapäeva maailma lahutamatu osa, nii on ka visuaalkultuuri uuringud muutunud humanitaarteadustes oluliseks uurimisvaldkonnaks. Õppeprotsessis kasutatakse aga pilte endiselt pigem abivahendina (fotod, õppefilmid, slaidid jne) kui õpetamismeetodina. Samas on peale kasvamas uus generatsioon, kelle jaoks on visuaalne meedia esmane allikas maailmast teadmiste hankimisel, sh ajaloost. 
Pilootprojekt koondab visuaalkultuuri, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika ning kommunikatsiooni uurijaid TÜHI-st ja BFM-st. Peamiseks eesmärgiks oleks välja töötada meetodid piltide kaudu õpetamiseks ning ühtlasi katsetada nende rakendamist nii ülikoolis kui koolis. Sellega tuuakse uuemad teadmised visuaalkultuuri uuringutest ajalooõpetusse, sidudes õppetöö teaduse viimase sõnaga.

The School of Creativity

Projekti eesmärk on digitaalse õppeplatvormi väljatöötamine kooliõpilastele ja õpetajatele. Tallinn Ülikooli teadlaste rolliks on muu hulgas:

• Sisu loomine õppeplatvormi jaoks inglise keeles;
• sisu eesti keelde tõlkimine;
• loodud materjali esitamine Tallinna Ülikooli õpetajate programmis osalejatele ning nendega konsulteerimine parenduste elluviimiseks.

Digitaalne Liivimaa – visuaalsed allikad

Projekti eesmärgiks on uurida kesk- ja varauusaegse Liivimaa visuaalkultuuri ja arendada PRG taotlust "Digital Livonia“.