Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses
Projekt uurib kultuurimälu, pärandi ja keskkonna teemade ristumist nüüdisaegses rahvusteüleses kirjanduses Euroopas. Kultuurimälu põhjustab meie migratsioonijärgsetes ühiskondades tihti konflikte: inimesed vastanduvad keeleliste, kultuuriliste, ajaloomäluliste ja religioossete erinevused alusel. Hiljutine pandeemia, aga veelgi enam kliimamuutus ja keskkonnaprobleemid, isegi kui need mõjutavad kogukondi erineval viisil, on aga juhtinud meie tähelepanu kogukondade planetaarsele seotusele. Projekt on uudne, sest toob kokku teadlased mälu-uuringutest ja keskkonnahumanitaariast, et uurida, kuidas nüüdiskirjandus, loodud tihti migratsioonitaustaga mitmekeelsete autorite poolt, kujutab erinevate vägivaldsete ajalugude mõju keskkonnale. Me analüüsime, kuidas kirjandus katsetab uusi žarne ja segab ühes tekstis erinevaid keeli, et kujutada keskkonnamuutuste inimesele raskeski tajutavat skaalat ja inimese kehalist seotust keskkonna ning selles toimuvate muutustega.
Projekti liikmed
Eneken Laanese peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, trauma, kriitiline teooria, mitmekeelsus, omaelulooline kirjandus, visuaalajalugu, idaeuroopa mälukultuurid, nüüdisaegne rahvusülene kirjandus eesti, saksa, inglise, itaalia ja vene keeles. Doktorikraadi kaitses ta 2009. aastal Tartu Ülikoolis maailmakirjanduse erialal.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Laanes, Eneken, Jessica Ortner and Tea Sindbaek Andersen. 2025. Literature and Mnemonic Migration: Remediation, Translation, and Reception. Berlin: De Gruyter.
Laanes, Eneken. 2024. “Katja Petrowskaja’s Translational Poetics of Memory.” New German Critique 152: 51−78. DOI: 10.1215/0094033X-11165784.
Laanes, Eneken. 2024. “Memory Translation and Minor Transnationalism.” Dynamics, Mediation, Mobilization: Doing Memory Studies With Ann Rigney. Eds. Astrid Erll, Susanne Knittel and Jenny Wüstenberg, p. 237−242. Berlin: De Gruyter. DOI: 10.1515/9783111439273-034.
Comer, Margaret, and Eneken Laanes. 2023. Perpetrators, Collaborators and Implicated Subjects in Central and Eastern Europe. Special Issue of The Slavic and East European Journal 67 (3).
https://seej.org/issues/67.3.html
Julia Kuznetski peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva ingliskeelne kirjandus, kirjandus-ja kultuuriteadus, keskkonnahumanitaaria, uusmaterialism, ökofeminism, sinihumanitaaria, soouuringud ja rahvusteülene kirjandus. Projekti raames uurib keskkonnakriiside sotsiaalse ja soolise mõõtme kujutamist rahvusüleses kirjanduses, sh postkoloniaalses ingliskeelses ja prantsuskeelses kirjanduses, samuti slaavi ja soome kirjanduses. Millist rolli mängivad narratiivid ajaloo ja mälu pimealade loomises ja nende paljastamises? Kuidas aitab kirjandus mõtestada ümber aja- ja ruumi skaala, ühendades mitmesuunalise mälu planetaarsega? Võtmesõnadeks on aeglane vägivald, keskkonna ja looduse mõõtkava, hüperobjektiivsus, looduse ja mälu materiaalsus, keskkonnaõiglus, relatsioonilisus, haavatavus, mõõtkava kirjaoskus. Hetkel kirjutan monograafia keskkonna, ajaloo ja mälu põimumisest tänapäeva naiskirjanike loomingus.
Kuznetskil on nii magistri kui ka doktorikraad kirjandusteaduses.
Väitekiri (monograaf): Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus)
Valik publikatsioone projekti teemal:
Kuznetski, Julia; Battisti, Chiara; Pellicer-Ortin, Silvia (2024). Introduction: Literature and Crises Across Historical Scales. In: The Routledge Companion to Literature and Crisis. (1−11). London and New York: Routledge. DOI: 10.4324/9781003362883-1.
Pellicer-Ortín, Silvia; Kuznetski, Julia; Battisti, Chiara; (2024). The Routledge Companion to Literatures and Crisis. Routledge.
Kuznetski, Julia; Pellicer-Ortín, Silvia (Ed.) (2023). Kuznetski, Julia; Pellicer-Ortín, Silvia. “We Too”: Female Voices in the Transnational Era of Crises, Migration, Pandemic and Climate Change. Special issue of Women: A Cultural Review. (1−161). London: Taylor and Francis.
Kuznetski, Julia (2023). Precarious Bodies in Precarious Times: HerStorical Transcorporeality in Emma Donoghue’s 'The Pull of the Stars'. Women: a cultural review, 34 (1-2), 100−117. DOI: 10.1080/09574042.2023.2184989.
Kuznetski, Julia (2020). Transcorporeality, Fluidity and Transanimality in Monique Roffey’s Novel 'Archipelago'. In: Susana Onega and Jean-Michel Ganteau (Ed.). Transcending the Postmodern: The Singular Response of Literature to the Transmodern Paradigm. (195−212). London & New York : Routledge. DOI: 10.4324/9781003037583-14.
Aigi Heero uurimisvaldkonnad on nüüdisaegne saksakeelne kirjandus, kirjanduse ja mälu- uuringud, saksa keeleteadus ning saksa keele didaktika. Projektis keskendub ta sellele, kuidas saksakeelne kirjandus käsitleb mälu, paiga ja ökoloogilise teadlikkuse teemasid. Tema huviks on transkultuurne saksa kirjandus, migratsiooniteemalised lood ning Saksamaa ajaloo keerulisemate peatükkide kujutamine kirjanduses. Samuti uurib ta geograafiliste metafooride rolli, ökokriitika võimalusi ja mälu ning keskkonna suhestuvust kirjandusess.
Aigi Heero on omandanud magistrikraadi 1997. aastal ja doktorikraadi (Dr. phil.) 2001. aastal Freiburgi Ülikoolis Saksamaal.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Heero, Aigi (2024). Unveiling Implicit Collective Memory: Images of Ukraine in Dmitrij Kapitelman’s Novel "Eine Formalie in Kiew". Oxford German Studies, 53, 4, 597−614. DOI: 10.1080/00787191.2024.2437873.
Heero, Aigi (2024). Voices from transition: literary reflections on postsocialist life in German and Estonian contemporary literature. Philologia Estonica Tallinnensis, 9, 129−153. DOI: 10.22601/PET.2023.09.05.
Heero, Aigi (2023). Die Wendezeit in Estland. Gohar Markosjan-Käspers Roman "Elena". Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (149−162). De Gruyter. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa; 87). DOI: 10.1515/9783111381886-010.
Heero, Aigi (2021). Siirdeaegsed valupunktid kirjandusteoste peeglis: Gohar Markosjan-Käsperi romaanid „Penelopa“ ja „Elena“. Philologia Estonica Tallinnensis, 6, 13−35. DOI: 10.22601/PET.2021.06.01.
Kadri Tüür töötab lisaks "Mälu ja keskkonna" projektis osalemisele ka eesti keele ja kultuuri lektorina Toronto Ülikoolis. Tal on bakalaureusekraad eesti kirjanduses (Tartu Ülikool, 1999), magistrikraad üldises kirjandusteaduses (Turu Ülikool, 2002) ning magistrikraad semiootika ja kulturoloogia alal (Tartu Ülikool, 2003). Doktorikraadi semiootika ja kultuuriteooria erialal kaitses ta 2017. aastal Tartu Ülikoolis.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskkonnahumanitaaria, ökokriitika, ökosemiootika ning looduse kujutamine kirjanduses.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Kaljundi, Linda; Mänd, Anu; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri (eds.) (2024). Baltic Human-Animal Histories: Relations, Trading, and Representations. Peter Lang.
Kuznetski, Julia; Tüür, Kadri. Estonian literature and ecofeminism. In: Douglas A. Vakoch (Ed.). The Routledge Handbook of Ecofeminism and Literature. (233−243). London: Routledge. DOI: 10.4324/9781003195610-23.
Studia Vernacula, Eesti pärandtehnoloogia-uuringute ajakiri, peatoimetaja 2017-2024
Tüür, Kadri. Semiotics of Nature Representations: on the Example of Nature Writing. Doktoriväitekiri. University of Tartu, 2017.
Epp Annuse peamised uurimisvaldkonnad on balti kultuurid ja kirjandused, vene imperialism/kolonialism, kultuur ja ühiskond NSV Liidus, dekoloniaalsus, keskkonnahumanitaaria. Doktorikraadi omandas ta Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal 2002. aastal.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Annus, Epp (2025). Environment and Society in Soviet Estonia, 1960–1990 An Intimate Cultural History. Cambridge: Cambridge University Press.
Annus, Epp (2024). Neoliberalism or postmodernism? Decolonizing Soviet Estonia, 1987–1991. Journal of Baltic Studies, 1−21. DOI: 10.1080/01629778.2024.2396822.
Annus, Epp (2023). Rethinking Soviet Selfhood in the Era of the Anthropocene: From the Foucauldian Paradigm to the Naturecultural Theory of the Subject. Slavic Review, 82 (2), 401−422. DOI: 10.1017/slr.2023.166.
Annus, Epp (2018). Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge. DOI: 10.4324/9781315226583.
Pierangelly Del Rio uurimishuvi keskmes on ingliskeelsed kaasaegsed mälestused, auto/biograafilise iseloomuga kirjanduslikud tekstid, ökokriitika ja mälu-uuringud. Ta keskendub eelkõige sellele, kuidas autorid tegelevad oma teostes aeglase vägivalla, keskkonnaseisundi halvenemise ja ajaloolises plaanis Teise (üksikisikute või rahvaste) marginaliseerimise põimumisega. Lisaks uurib, kuidas autorid, kes kajastavad oma loomingus keskkonnahoidu, jätkusuutlikku eluviisi ja toidukasvatamise pöördet, konstrueerivad oma autobiograafilist mina, mis on sügavalt põimunud inimlike ja üleinimlike suhete ajalooga. Võtmesõnadeks on mälestused, memuaarid, aeglane vägivald, keskkonnaõiglus, kliimamuutus, relatiivsus, kollektiivne mälu.
Mariia Ivanova uurimisvaldkonnad hõlmavad postkoloniaalset teooriat, mälu-uuringuid, identiteeti ja kaasaegset ukraina proosat. Mariia praegune töö keskendub Ukraina kultuurilise identiteedi muutustele ja sellekohastele aruteludele, nagu need on kajastatud alates 2014. aastast kirjutatud romaanides. Eelkõige uurib kultuurilise (ise)dekoloniseerimise protsesse, kultuurilist hübriidsust, katseid ületada lõhed kollektiivses rahvuslikus identiteedis ning keele ja mälu rolli kultuurilise identiteedi kujundamisel. Üks peamisi eesmärke on süvendada arusaama kultuurilise kolonialismi – nii impeeriumi- kui ka Nõukogude Liidu aegse – jälgedest ja tagajärgedest tänapäeva Ukrainas ning analüüsida, kuidas kirjandus käsitleb olemasolevaid kultuurilisi lõhesid.
Võtmesõnadeks on ukraina kirjandus, mälu, kultuuriline identiteet, hübriidsus, postkolonialism.
Yana Sinitsyna uurimisvaldkonnad on kaasaegne ukraina kirjandus, mälestuste uurimine, postkolonialism, traumateooria ja poliitiline diskursus. Tema praegune uurimistöö käsitleb ökoloogiliste katastroofide, eriti Tšernobõli katastroofi keskkonnamõju kujutamist kirjanduses. Eesmärk on kasutada neid kujutusi kriitilise prismana, et avada dialoog ökoloogilise genotsiidi teemal tänapäeva sõja kontekstis. Selle uurimistöö peamine siht on näidata, kuidas Tšernobõli füüsiline hävitamine loob tingimused põlvkondadevahelise mälu ja trauma analüüsiks. See analüüs põimub Nõukogude Liidu korraldatud repressioonide ning avaliku narratiivi täieliku kontrolli mälestusega, rõhutades mälestuspraktikate tähtsust Venemaa sõja Ukraina vastu põhjustatud uue ökoloogilise kriisi valguses.
Kevin Loigu uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, kirjandusteadus ja visuaalkultuur. Ta on varasemalt õppinud kultuuriteadust nii Tartu Ülikoolis (2016) kui ka kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooriat Tallinna Ülikoolis (ning Utrecthi Ülikoolis; 2020). Käesoleva projekti raames on fookus Kirde-Eesti tööstusmaastikel: nende ajalool (koloniaalse) moderniseerimise perspektiivist ja selle keskkonnamõjul. Tegemist on interdistsiplinaarse projektiga, kus kunstiline uurimistöö ja praktilised lähenemisviisid täiendavad laia teoreetilist raamistikku. Võtmesõnadeks on maastikud, kohamälu, kollektiivne mälu, nostalgia ja fotograafia.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Human Cities - SMOTIES, Fassi, Davide, De Rosa, Annalinda, Eller, Inge and Dumiak, Michael. Remote Places, Public Spaces: The Story of Creative Works with Ten Small Communities. Berlin, Boston: Birkhäuser, 2024. https://doi.org/10.1515/
Tulevad sündmused
Ukraina luuletajad Tallinn Ülikoolis: Halõna Kruk ja Julia Mussakovska
5. veebruar 2026 kell 14.00-16.00 ruumis M-648
Üritus toimub inglise keeles
Üks viise reaalsuse ja elukogemuste dokumenteerimiseks on luule. Luule ei sea piire pikkuse, keerukuse, sümboolse kaalu ega ridadevaheliste tähenduste osas. Aga see peaks olema aus. Kohutavate sõjakogemuste jäädvustamine võib osutuda nii luuletajale kui ka lugejale tohutuks ülesandeks, kuid sõjal on palju nägusid, nagu ka sõjaluulel. See võib avada uusi vaateid Ukraina ajaloole ja kultuurile, lükata käima levinud ühiskondlike ja kultuuriliste narratiivide ümbermõtestamise või toita kaua edasi lükatud soovi süveneda Ukraina kirjandusse. Me oleme olemas niikaua, kuni mäletame. Kuigi luule võib puudutada valusaid kogemusi minevikus või olevikus, on veelgi olulisem, et see võib taaskäivitada meie võime mäletada ja luua uusi mälumustreid.
Olete oodatud veetma pärastlõuna koos tuntud ukraina autoritega Halõna Kruk ja Julia Mussakovska, et lugeda luulet ja arutada nende viiside üle, kuidas me mäletame, ning kuidas ukraina luule tuleb toime ülesandega olla tunnistajaks ukraina kogemusele viimaste aastakümnete jooksul.
Luule lugemist ja arutelu modereerivad Aija Sakova ja Yana Sinitsyna.
Üritus on osa Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud teadusprojektist "Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses" (nr 2592, 2025–2029, juht Eneken Laanes).
Konverents “What Moves Society – German Studies in the Nordic Countries and the Baltics”
7.–8. maini 2026 toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents “What Moves Society – German Studies in the Nordic Countries and the Baltics“, mida korraldavad Aue Sihtasutus (Helsingi), Oulu Ülikool ja Tallinna Ülikool (germanistika osakond ja teadusprojekt Memory and Environment) koostöös Soome DAAD-i vilistlaste ühendusega. Ettekannete kokkuvõtete esitamise kutse on avatud kuni 28. veebruarini 2026 ja abstrakte (kuni 2500 thm) oodatakse aadressil seminar@aue-stiftung.org.
Lisainfo registreerimise, programmi ja toimumiskoha kohta avaldatakse hiljem konverentsi veebilehel. Osalemine on tasuta ning ettevalmistamisel on ka kõrvalprogramm. Küsimuste korral palume pöörduda aadressil seminar@aue-stiftung.org.
Toimunud sündmused
- History is not an accident: three years of Russia’s full-scale war against Ukraine
Korraldajad: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, RUTA assotsiatsioon
21. veebruar 2025
16.00 – 17.30 EET (GMT +2), ZOOM
Ajalugu ei ole juhuslik ja Venemaa sõda Ukraina vastu ei ole isoleeritud "kohalik" konflikt. See on osa Venemaa koloniaal- ja imperiaalvägivalla laiemast võrgustikust. Kolm aastat kestnud Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on hävitanud elusid, keskkonda ja kultuuripärandit ning sellega on kaasnenud ka Venemaa muud imperiaalsed sekkumised, mis avalduvad erinevates vormides eri piirkondades üle kogu maailma.
Esinejad: Maia Barkaia, Erica Marat, Iryna Zamuruieva
Moderaator: Epp Annus
Esinejatest:
Maia Barkaia on dotsent Gruusia Avalike Suhete Instituudis (GIPA). Tal on bakalaureusekraad orientalistikas, magistrikraad nüüdisaegses India ajaloos ning doktorikraad soouuringutes. Tema akadeemiline taust on kujundanud tema uurimis- ja õpetamishuvisid, mis keskenduvad postkoloniaalsetele ja soouuringutele. Tema töö uurib teemasid nagu imperiaalsed põimumised, modernsus ja ebavõrdsus Kaukaasias ja Aasias 19. ja 20. sajandil. Ta on ka koos Alisse Waterstoniga toimetanud raamatu "Gender in Georgia: Feminist Perspectives on Culture, Nation, and History in the South Caucasus" (Berghahn Books, 2017, 2021).
Erica Marat on professor College of International Security Affairs of the National Defense University. Ta on kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas ka hiljuti ilmunud "Transformative Violence: When Routine Cruelty Sparks Historic Mobilization" (Oxford University Press, 2024). Praegu töötab ta dekoloniaalsete arengute ja protsesside teemal Kesk- ja Põhja-Aasias ning Lõuna-Kaukaasias. Samuti tegeleb ta uurimisprojektiga, mis käsitleb Hiina ja Venemaa avalike teenuste osutamist ebademokraatlikutele valitsustele 15 riigis viiel kontinendil.
Iryna Zamuruieva uurib inimese ja keskkonna suhteid fotograafia ja kirjutamise kaudu. Tema praegune fookus on rapsikasvatuse keskkonnaajalool ja poliitilisel ökoloogial Kesk-Ukrainas. Hiljuti on Iryna olnud residentkunstnik Glasgows Street Level Photoworksis ja teadur Viini Inimteaduste Instituudis (IWM), samuti töötanud kliima- ja maapoliitika teemadel Edinburghis.
- History is not an accident II: the return of molotovs and ribbentrops?
Korraldajad: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, RUTA assotsiatsioon
7. märts 2025
16.00 – 17.30 EET (GMT +2), ZOOM
USA püüab sõlmida kokkulepet Putini Venemaaga. Seda tehakse Ukraina ja Euroopa peade kohal. See samm meenutab mõningaid Euroopa ajaloo süngemaid hetki: 1938. aasta Müncheni kokkulepet, 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti ja 1945. aasta Jalta konverentsi.
Samal ajal juhivad Trump ja tema ametnikud Ukraina-vastast laimukampaaniat ning plaanivad Ukraina loodusvarasid ekspluateerida. See kujutab endast olulist murdepunkti üleatlandilistes suhetes. RUTA piirkonna ja laiema regiooni eksperdid arutavad nende arengute tähendust. Mida need sündmused tähendavad Ukrainale, Euroopale ja maailmale?
Esinejad: Kseniya Oksamytna, Terrell Jermaine Starr, Mart Kuldkepp
Moderaator: Una Bergmane
Esinejatest:
Kseniya Oksamytna on rahvusvahelise poliitika lektor (Reader) Londoni Ülikooli City St George’s kolledžis. Tema uurimistöö keskendub rahvusvahelistele organisatsioonidele, julgeolekule ja rahuoperatsioonidele. Tema raamat "Advocacy and Change in International Relations: Communication, Protection, and Reconstruction in UN Peacekeeping" võitis 2023. aastal Rahvusvaheliste Uuringute Assotsiatsiooni Chadwick Alger’i raamatuauhinna.
Terrell Jermaine Starr on Ukrainas baseeruv sõltumatu ajakirjanik, kelle töö aitab laiema avalikkuseni tuua arusaama maailmapoliitikast ja selle olulisusest. Ta on spetsialiseerunud Ukraina ja Ida-Euroopa poliitikale ning kajastab välispoliitikat viisil, mis on mõistetav ka laiemale publikule.
Mart Kuldkepp on Eesti skandinavist ja ajaloolane. Ta kaitses doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2014. aastal Skandinaavia uuringutes ning töötab alates 2015. aastast Londoni Ülikooli kolledžis (UCL), kus on Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor. Mart on spetsialiseerunud Skandinaavia ja Baltimaade ajaloole ja poliitikale – eriti välis- ja julgeolekupoliitikale – ning 20. sajandi alguse sõdadele. Ta tunneb huvi ka tänapäevase Baltikumi ja Põhjamaade poliitika vastu.
Una Bergmane on Läti ajaloolane, kes uurib Nõukogude Liidu lagunemist. Ta töötab teadurina Helsingi Ülikoolis. Tema esimene raamat "Politics of Uncertainty. The United States, the Baltic Question, and the Collapse of the Soviet Union" ilmus 2023. aastal Oxford University Pressi kirjastuse alt.
Sündmuse korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut koostöös RUTA assotsiatsiooniga, mis tegeleb Kesk-, Kagu- ja Ida-Euroopa, Balti, Kaukaasia, Kesk- ja Põhja-Aasia uuringutega globaalses dialoogis. Sündmust rahastas projekt PRG2592 "Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses".
- A book discussion with Darya Tsymbalyuk "Ecocide in Ukraine; The Environmental Cost of Russia’s War" (Polity, 2025)
Korraldaja: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut
9. märts 2025
16.15 EET (GMT +2), ZOOM
Darya Tsymbalyuk vestles oma raamatust Epp Annusega.
Venemaa sõda Ukraina vastu pole hävitanud mitte ainult miljoneid inimelusid, vaid on olnud katastroofiline ka keskkonnale. Metsad ja põllud on maha põletatud, looma- ja taimeliigid on viidud väljasuremise äärele, pinnas ja veeallikad on saastatud naftasaaduste, rusude ja miinidega. Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide häving Ukrainas on mõõtmatu, pikaajaline ning selle tagajärjed ulatuvad kaugemale riigipiiridest.
Raamatus "Ecocide in Ukraine" maalib Ukraina teadlane Darya Tsymbalyuk isikliku portree oma armastatud kodumaast keset Venemaa sõda ja ökotsiidi.
Osalejatest:
Darya Tsymbalyuk on slavistika, keskkonna, geograafia ja urbanistika dotsent Chicago Ülikoolis. Tema teadustööd ja esseed keskenduvad keskkonnanarratiividele, liikidevahelistele suhetele, sunnitud ümberasumisele, kehastunud teadmistele ning Ukraina põimunud koloniaalajaloolistele kogemustele. Tema kirjutisi on avaldanud näiteks BBC Future Planet ja openDemocracy. Lisaks teadustööle tegeleb ta ka visuaalkunstiga – joonistamise, maalimise, kollaažide ja videoesseedega.
Epp Annus on Tallinna Ülikooli kaasprofessor ja lektor Ohio State Universitys (USA). Tema uurimisteemad hõlmavad Balti kultuure ja ühiskondi, Venemaa imperialismi ja kolonialismi, dekoloniaalsust ning keskkonnauuringuid. Tema hiljutiste teoste hulka kuuluvad "Environment and Society in Soviet Estonia, 1960–1990" (Cambridge University Press, 2025) ning "Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands" (Routledge, 2018). Ta on avaldanud kaks romaani, luulet ja mitmeid lasteraamatuid.
Sündmuse korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut ning seda rahastas projekt PRG2592 "Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses" ja projekt TF2324 "Subjektiloome mustrid eesti kultuuris, 1956-1998".
-
BOOK TALK: Terra Invicta: Ukrainian Wartime Reimaginings for a Habitable Earth, edited by Adrian Ivakhiv. Ukrainian artists and humanists respond to the identity-defining war
Korraldajad: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, RUTA assotsiatsioon
8. detsember 2025
17:00 – 18:30 EET (GMT +2) / Tallinn & Kyiv time, ZOOM
Esinejad: Adrian Ivakhiv, Kateryna Botanova, Kateryna Filyuk, Lesia Kulchynska, Taras Polataiko, Maria Sonevytsky, Oleksii Vasyliuk, Olya Zikrata.
Moderaator: Epp Annus
Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tõi kaasa mitte ainult sõjalisi ja humanitaarseid vastuseid, vaid ka teaduslikke ja kunstilisi reaktsioone ukrainlastelt, kes vaatavad oma riigi tulevikku.
Terra Invicta on kriitiliste ja loovate käsitluste sari minevikust, olevikust ja võimalikust tulevikust, mis hõlmavad inimesi ja enam kui inimlikku maailma. Autorid väidavad, et Ukraina on haaratud keskkonnasõtta, mida peab fossiilkütustel põhinev suurriik inimeste vastu, kes on valmis oma maa kaitseks elu andma. Käesolev köide uurib ukrainlaste – mitmerahvuselise ja mitmeusulise, keerulise ajalooga rahva – ja Ukraina vahelist suhet, kuhu nad kuuluvad. Käsitletavate teemade hulka kuuluvad dekoloniaalsus, ökoloogilis-kultuuriline identiteet, ülesehituse poliitika ning kunstiline vastutus rahvusliku ellujäämise nimel peetava sõja tingimustes. Autorid rõhutavad mitmeliigiliste suhete taastamise väärtust maaga, mitmekultuuriliste ajalookäsitluste positiivset ümberkujundamist ning rohujuuretasandi suhete elavdamist riigi ja ühiskonnaga.
Terra Invicta tegeleb kunstilise väljenduse rolliga sõja ja kollektiivse kaotuse olukorras ning küsimusega, mida tähendab pühendumine paigale, maale, territooriumile maailmas, mis on pidevas liikumises.
Esinejatest
Adrian Ivakhiv on J.S. Woodsworthi humanitaarteaduste õppetooli hoidja Simon Fraseri Ülikoolis Vancouveris, Kanadas. Kuni 2024. aastani oli ta keskkonnamõtte ja -kultuuri professor Vermonti Ülikoolis USAs. Tema raamatute hulka kuuluvad "The New Lives of Images: Digital Ecologies and Anthropocene Imaginaries in a More-than-Human World" (Stanford University Press, 2025), "Shadowing the Anthropocene: Eco-Realism for Turbulent Times" (Punctum, 2018) ja "Ecologies of the Moving Image: Cinema, Affect, Nature" (Wilfrid Laurier University Press, 2013). Ta sündis Torontos Ukraina põgenikest vanemate peres, oli 1989–1990 Kanada–NSVL stipendiaat Kiievis ja Lvivis ning on sellest ajast alates teinud Ukrainas perioodilist uurimistööd. Ta on avaldanud töid Tšernobõli kultuuripoliitikast, Ukraina-Poola piirialade identiteetidest, Ukraina keskkonnaeetikast ning Ukraina põlisusundi ja neopaganlike liikumiste kohta. Alates 2014. aastast peab ta blogi UKR-TAZ: A Ukrainian Temporary Autonomous Zone.
Kateryna Botanova on Baselis, Šveitsis tegutsev kultuurikriitik, kuraator ja kirjanik. Ta on Šveitsi multidistsiplinaarse biennaali Culturescapes kaaskuraator; Pinchuki Kunstikeskuse (Kiiev) uurimisplatvormi külalis-vanemkuraator; Lvivis asuva Jam Factory kunstikeskuse külaliskuraator; RUTA ühenduse nõuandekogu liige ning PEN-Ukraina liige. Tema esseed sõja mõjust kultuurile ja kunstidele on ilmunud Routledge’i, Forum Transregionale Studien’i ja Ibidem Verlagi väljaannetes. Ta on raamatu "Reclaiming History: Decoloniality and Art in Ukraine after 1991" (PinchukArtCentre, 2025) toimetaja.
Kateryna Filyuk on kuraator ja uurija, kes töötas aastatel 2017–2021 Izolyatsia kultuurialgatuste platvormi peakuraatorina Kiievis. Ta on Palermo kirjastuse 89books kaasasutaja ning õpib praegu Palermo Ülikoolis doktorantuuris ja töötab külalisuurijana FOTOHOFi arhiivis Salzburgis. Aastatel 2023–2024 oli ta külalisdoktorant Kesk-Euroopa Ülikoolis Viinis ning predoktorant Max Plancki Kunstiajaloo Instituudi Bibliotheca Hertzianas Roomas. Ta elab ja töötab Palermos ja Kiievis.
Lesia Kulchynska on kuraator ja visuaaluuringute teadur, kes on õpetanud kommunikatsiooni ning kultuuri- ja meediauuringuid Kiievi-Mohõla Rahvusülikoolis ja Kiievi Meediakunstide Akadeemias; olnud Fulbrighti stipendiaat New Yorgi Ülikoolis ning järeldoktorant Max Plancki Kunstiajaloo Instituudis Berliinis; ning kureerinud 2015. aastal Kiievi biennaalil projekti The School of the Lonesome. Ta elab Helsingis, Soomes.
Taras Polataiko on maalikunstnik, fotograaf, performatiiv-, video- ja installatsioonikunstnik. Ta omandas bakalaureusekraadi Moskva Stroganovi Riiklikus Tarbe- ja Kujutava Kunsti Ülikoolis ning magistrikraadi Saskatchewani Ülikoolis. Tema teoseid on eksponeeritud näitustel üle maailma, sealhulgas São Paulo biennaalil (2002), Palau de la Virreinas ja Antoni Tàpiese Fondatsioonis Barcelonas (2003), Ujazdowski lossi Kaasaegse Kunsti Keskuses Varssavis (2000), Lombard-Friedi ja Schroeder Romero galeriides New Yorgis ning paljudes teistes paikades.
Maria Sonevytsky on Bardi Kolledži (New Yorgi osariik) antropoloogia ja muusika dotsent ning raamatute "Wild Music: Sound and Sovereignty in Ukraine" (Wesleyan University Press, 2019) ja 33 1/3 Europe sarjas ilmunud "Vopli Vidopliassova’s Tantsi" (2023) autor. Ta produtseeris Smithsonian Folkwaysi jaoks projekti Chornobyl Songs Project (2015). Alates 2008. aastast on ta teinud välitöid Põhja- ja Lääne-Ukrainas ning Krimmis.
Oleksii Vasyliuk on zooloog ja ökoloog, Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Rahvusülikooli vilistlane. 2014. aastal asutas ta Ukraina Looduskaitse Rühma, mida juhib tänaseni. Ta on avaldanud üle seitsmesaja publikatsiooni ning on kaasautor neljale keskkonnaseire ja looduskaitse alasele raamatule, olnud valitsusasutuste nõunik ning algatanud või kaasalgatanud enam kui kuuekümne kaitseala loomise Ukrainas.
Olya Zikrata on kunstnik-uurija, kes tegutseb praegu Montrealis, Kanadas. Tal on interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste doktorikraad Concordia Ülikoolist ning ta kirjutab heli- ja postsovetlike aktivismide teemal.
Sündmuse korraldas humanitaarteaduste instituut koostöös RUTA assotsiatsioonga ja see toimus uurimisprojekti PRG2592 „Mälu ja keskkond: kiire ja aeglase vägivalla ristumiskohad rahvusüleses Euroopa kirjanduses“ raames.
- TÜHI teadusseminar – Mälu ja keskkond: poliitilise vägivalla keskkonnamõju Ukrainas täna ja minevikus
11. november
kell 16-17.30 ruumis M649
Esinejad: Epp Annus, Aigi Heero, Julia Kuznetski, Eneken Laanes
Seminaril tutvustati 2025. aastal alanud teadusprojekti "Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses" (2025–2029, ETAG, juht Eneken Laanes). Projekt uurib kultuurimälu, pärandi ja keskkonna teemade ristumist nüüdisaegses rahvusteüleses kirjanduses ja kultuuris. See toob kokku teadlased mälu-uuringutest ja keskkonnahumanitaariast, et küsida, kuidas nüüdiskirjandus, loodud tihti migratsioonitaustaga mitmekeelsete autorite poolt, ja kultuur laiemalt kujutavad erinevate vägivaldsete ajalugude mõju keskkonnale; kuidas nad kujutavad keskkonnamuutuste inimesele raskeski tajutavat skaalat ja inimese kehalist seotust keskkonna ning selles toimuvate muutustega. Seminaris keskendutakse eriti Ukraina sõjale ja küsimusele, kas postkoloniaalset teooriat, mis on uurinud ajaloolise vägivalla mõju keskkonnale Euroopa koloniaalmaades, saab kasutada ka Ukraina puhul.
Publikatsioonid
Environment and Society in Soviet Estonia, 1960–1990 An Intimate Cultural History
Autor: Epp Annus
This Element investigates how natural environments and social ideas and circumstances were intertwined in fundamental ways. Various aspects of Estonian environmental thought and practices are analyzed as tied to local, intimate environments, while being at the same time connected to the global circulation of ideas.
