Korduma kippuvad küsimused

Kuidas ja millal saan ma taotleda akadeemilist puhkust?

Akadeemilist puhkust peab taotlema avaldusega, mille saab esitada läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). Akadeemilist puhkust saab taotleda semestri vältel, kuid jooksvaks semestriks ei saa akadeemilist puhkust taotleda pärast kontaktõppe teise perioodi lõppemist. Loe lähemalt siit. 

Kuidas lõpeb akadeemiline puhkus?

Akadeemiline puhkus lõpeb automaatselt. Akadeemilise puhkuse lõpukuupäev on üliõpilasele nähtav korraldusest oma andmete juures. Akadeemilise puhkuse lõppedes asub üliõpilane tunniplaani- ja õppekavajärgsele õppetööle.   

Miks ma pean end eksamile/arvestusele registreerima?

Eksamile ja arvestusele registreerumine õppeinfosüsteemis on ainekursusel osalenud üliõpilasele kohustuslik. Registreerumata üliõpilast on õigus eksamile/arvestusele mitte lubada.

Miks ma ei saa eksamile/arvestusele registreeruda?

Põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks:

• aine sooritusaeg on lõppenud;
• ÕIS-is ei ole väljakuulutatud eksami/arvestuse aega;
• ÕIS-is väljakuulutatud eksami/arvestuse aeg on ainult põhi- või lisaeksami/arvestuse sooritajatele;
• eksamile/arvestusele registreerimise aeg on möödunud;
• õppeteenustasu arve on tasumata (õpingute eest tasuvatel üliõpilastel);
• aine läbi Avatud Akadeemia kuulamisel püüad ÕIS-is eksamile/arvestusele registreeruda vales rollis.

Ma ei leia ÕIS-ist eksamiaega, kelle poole peaksin pöörduma?

Pöördu ainet õpetava üksuse poole. Ainet õpetava üksuse leiab ainekoodi viimase kahe tähe järgi:

CI - Konfutsiuse instituut

DT - Digitehnoloogiate instituut

FK - Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

HK - Haapsalu kolledž

HT -  Humanitaarteaduste instituut

HR - Haridusteaduste instituut

LT - Loodus- ja terviseteaduste instituut

RK - Haridusteaduste instituut/ Ühiskonnateaduste instituut

YK - Ühiskonnateaduste instituut

Miks on oluline tühistada registreerumine eksamile, kui ma ei saa minna?

Kui sa põhieksamile/arvestusele registreerumist ei tühista, siis märgitakse tulemuseks "mitteilmunud" (MI) ning sa kaotad sellega ühe eksami/arvestuse tegemise võimaluse. Kui lisaeksami/arvestuse registreeringut ei tühistata, siis märgitakse tulemuseks "F" ning sellega lõpeb aine sooritusõigus.

Soovin registreeruda eksamile/ tühistada eksami registreeringut, aga tähtaeg on selleks möödunud. Kuidas saan registreeruda/ registreeringut tühistada?

Registreerumine ÕIS-is lõpeb 24 tundi enne teadmiste kontrolli toimumise aega. Kuni registreerumisaja lõpuni saab üliõpilane oma registreeringut muuta või selle tühistada. Pärast märgitud aega saab erandkorras registreeringut muuta või tühistada ainet õpetav üksus. Registreeruda või registreeringut tühistada ei saa pärast eksami toimumisaega.

Mitu korda saan eksamit/arvestust sooritada?

Sul on ühes aines ette nähtud 2 soorituskorda. Põhieksamil või -arvestusel negatiivse tulemuse saanud või põhieksamile või -arvestusele mitteilmunud üliõpilane võib eksamit/arvestust korrata veel üks kord õppejõu poolt määratud ajal. Järeleksami või -arvestuse aja määrab õppejõud soovitatavalt järgmise semestri vahenädalale või akadeemilise üksuse poolt määratud eksamipäevadele.

Millal võin õppejõu poole pöörduda seoses õppeaine õppevõlgnevusega?

Õppejõu poole võid pöörduda juhul, kui sul on vastavas õppeaines kehtiv sooritusõigus.

Sain eksamile/arvestusele pääsu eelduseks vajaliku töö esitatud ning soovin nüüd eksamit/arvestust sooritada, aga aine sooritusaeg on möödunud. Kuidas saan aine sooritada?

Kursustel säilib eksami ja arvestuse sooritamise õigus kuni järgmise semestri vahenädala lõpuni, v.a üliõpilase eksmatrikuleerimisel. Kui aine sooritusõigus on aegunud, ei ole sul õigust arvestust või eksamit sooritada. Aine sooritamiseks pead end registreerima õppeaine korduskuulajaks.

Sooritasin eksami, aga tulemust ÕIS-is ei ole. Kelle poole peaksin pöörduma?

Pöördu õppejõu poole, aga arvesta, et õppejõul on pärast eksami/arvestuse toimumist aega 10 tööpäeva tulemuse sisestamiseks ÕIS-i.

Millal pean ainet korduskuulama?

Kursuse korduskuulajaks registreerib üliõpilane end pärast eksami/arvestuse teist negatiivset sooritust samas õppeaines või kui ta ei ole õppeaine sooritusõiguse ajal ilmunud eksamile/arvestusele. Kursust on võimalik uuesti tasuta kuulata üks kord nominaalkestuse ja sellele järgneva kahe semestri jooksul.

Miks ma pean lugema TLÜ e-posti aadressile ja ÕISi saadetavaid teateid? Miks ei saadeta teateid minu isiklikule meiliaadressile?

Ülikooli eeskirjade kohaselt on üliõpilased kohustatud looma ja kasutama ülikooli kasutajakontot ning ametlik infovahetus (sh teated, info eksmatrikuleerimise algatamise kohta, otsused eksmatrikuleerimise, akadeemilise puhkuse kohta jms) edastatakse üliõpilase ÕIS-i kontole või tlu.ee e-posti aadressile. Saatmisel loetakse, et saadetu on kätte toimetatud ning üliõpilasel on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud 3 tööpäeva.

Kui sa ei loe TLÜ e-posti aadressile või ÕISi saadetavaid teateid, siis võid sa ilma jääda olulisest infost ning siis ei ole kedagi peale iseenda süüdistada.

Kui sa ei külasta kuigi tihti TLÜ e-posti aadressi või ÕISi, siis oleks kasulik suunata sinna tulevad teated enda põhilisele meiliaadressile. Seda saad teha järgmiselt:

• TLÜ e-posti aadressile tulevaid kirju saab suunata järgmiselt: TLÜ e-post → Seaded → Edastamine ja POP/IMAP → Lisa edastamisaadress. Seejärel järgi juhiseid edastamisaadressi kinnitamise kohta.
• ÕISi teated saab tellida enda e-posti aadressile järgnevalt: ÕIS → Teated → Telli teavitus e-mailile.

Tahtsin õppejõuga kohtuda uksel/veebis märgitud vastuvõtuajal, aga teda ei olnud sel ajal kohal. Kuidas saaksin õppejõuga kohtuda?

Võta õppejõuga ühendust e-posti või telefoni teel ning lepi kohtumisaeg kokku.

Ma ei leia õppejõudu üles, kas ma võin talle esitatava töö/mapi/raamatud vms jätta õppespetsialisti või -nõustaja kabinetti?

Võid seda teha õppespetsialisti või -nõustaja nõusolekul ning pead ise teavitama õppejõudu, kuhu sa talle edastatu jätsid. Õppespetsialist või -nõustaja ei vastuta sinu jäetu edastamise eest õppejõule.

Kirjutasin kell 23.59 kirja, kella 08.02-ks pole vastust saabunud. Kui kaua läheb vastusega aega?

Akadeemilistel ning mitteakadeemilistel töötajatel on mitmeid tööülesandeid, samuti on neil puhkeaeg ning nad ei ole ööpäevaringselt seotud e-postiga. Ole kannatlik ja kui sulle 3-5 tööpäeva jooksul ei vastata, siis võta isikuga, kellele kirja saatsid, uuesti ühendust.

Ma ei oska valida lõputöö teemat/juhendajat. Kelle poole peaksin pöörduma?

Pöördu uurimisseminari läbiviiva õppejõu ja/või õppekava kuraatori poole.

Kust ma leian lõpetamisega seotud infot?

Info leiad üksuse kodulehelt.  

Sooviksin saada infot ja nõustamist praktika sooritamise kohta välismaal. Kelle poole peaksin pöörduma?

Haridusteaduste instituudi Erasmus+ koordinaatori või TLÜ välisõppe peaspetsialisti Nele Dobrõši poole.

Kogu Erasmus+ programmi praktika kohta on informatsioon leitav siit. 

Kuidas leida praktikakohta välismaal?

Praktikakoha peab iga üliõpilane leidma ise. Mõnikord jõuavad Haridusteaduste instituuti otsepakkumised üliõpilastele välispraktika võimaluste kohta välismaal ning sel juhul jagatakse võimalust instituudi üliõpilaste listis. Soovitused ning erinevad lingid abiks välispraktika koha otsimisel on leitavad siit.

Millistes riikides saan sooritada välispraktikat?

Välispraktikat saab sooritada Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Eestis), endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras, Türgis ja Serbias.

Millal saan esitada välispraktikale kandideerimisavalduse?

Kandideerida ja kandideerimisdokumente saab esitada aastaringselt, kuid vähemalt 2 kuud enne praktika algust. Vilistlaste välispraktika puhul hiljemalt 30. aprilliks, kui lõpetamine on kevadsemestril. Kandideerimisel peab praktikaasutus juba teada olema ning sõlmitud ka esimesed kokkulepped. Kandideerimisdokumendid tuleb esmalt kinnitamiseks esitada Reet Sillaveele ning seejärel TLÜ välisõppe peaspetsialistile Nele Dobrõšile.

Kandideerimisdokumentide nimistu ning lisainfo on leitavad siit.

Milliseid tingimusi pean silmas pidama, kui soovin välismaale praktikale minna?

Tingimused, milles on välja toodud praktikaperioodi võimalik kestus, keelenõuded, ainepunktid jpm, on leitavad siit. 

Kuidas on seotud minu õppekavas olevad praktikaained, ainepunktid ja välispraktika?

Välispraktika tuleb sooritada õppekavas oleva konkreetse praktika ainekursuse/te raames. Selleks, et üliõpilase tasuta õppekohal õppimise nominaalaeg pikeneks semestri võrra, peab üliõpilane saama välispraktika eest vähemalt 15 EAP. Ehk siis, õppekavajärgsete praktikaainete ainepunktide maht, mis välispraktikal sooritatakse, peab kokku olema vähemalt 15 EAP.

Kui 15 EAP tingimus pole täidetud, siis peab üliõpilane ise jälgima, et ei kaotaks täiskoormusega õppija staatust ja tasuta õppekohta (võtab näiteks praktikal olles ka TLÜ ainekursusi). Kui sooritada välispraktika suvel, siis võib välispraktika eest saadav ainepunktide maht olla ka alla 15 EAP, sest suvel ei ole nominaalaja pikenemine vajalik. Rohkem infot on leitav siit.

Millal pean täitma praktikalepingu ja kust leian selle vormi?

Praktikaleping täidetakse ja sõlmitakse üliõpilase poolt pärast koduülikoolis edukat välispraktikasse kandideerimist, kuid enne välispraktikasse siirdumist. Vilistlaspraktika puhul hiljemalt 15. maiks kui lõpetamine toimub kevadsemestril. Praktikaleping täidetakse koostöös asendatava praktika ainekursuse juhendajaga ja/või praktika eest vastutava õppejõuga ja/või õppekava kuraatoriga ning vastuvõtva praktikakoha vastutava isikuga. Praktikalepingu vorm on leitav siit.

Kes allkirjastab minu avalduse ja praktikalepingu?

Avalduse allkirjastab esmalt konkreetse asendatava praktika ainekursuse juhendaja (või praktika eest vastutav õppejõud või õppekava kuraator), teisena üliõpilane ise ja viimasena instituudi Erasmus+ koordinaator. Vilistlaspraktika avalduse allkirjastab lisaks instituudi Erasmus+ koordinaatorile ja üliõpilasele ka õppekava kuraator.

Praktikalepingu allkirjastab üliõpilane ise, siis instituudi Erasmus+ koordinaator ning viimasena vastuvõtva praktikakoha vastutav isik. Vilistlaspraktika praktikalepingu allkirjastab õppekava kuraator. 

Kõikide allkirjadega praktikaleping tuleb edastada TLÜ välisõppe peaspetsialistile Nele Dobrõšile.

NB! Vaatamata sellele, kes allkirjastab avalduse ning praktikalepingu, peab üliõpilane välispraktikasse minemise plaanist teavitama ka õppekava kuraatorit. 

Kas avalduse ja lepingu võib ka digitaalselt allkirjastada ja esitada?

Avalduse võib edastada digitaalselt allkirjastatult, kuid vaid sel juhul, kui kõik kolm vajalikku allkirja on lisatud digitaalselt. Praktikalepingut ei saa digitaalselt allkirjastada, kuna välismaisel praktikakohal ei ole suure tõenäosusega võimalik lepingut omalt poolt digitaalselt allkirjastada. Hübriidfailidena avaldused või praktikalepingud (dokument, kus osa allkirju on digitaalselt ja osa käsitsi) ei ole aktsepteeritud. Praktikalepingu puhul on skaneeritud allkirjad lubatud.

Kes on mu praktika juhendaja?

Praktika juhendaja on leitav ÕIS-ist konkreetse praktika ainekursuse alt või siis tuleb pöörduda küsimusega õppekava kuraatori poole.

Milliste stipendiumitega saan arvestada ja millised muud kulud pean katma?

Stipendiumite ja muude kulude kohta saab lugeda siit.

Mida pean silmas pidama välispraktikalt naastes?

Üliõpilase kohustused välispraktikalt naastes on leitavad siit. Välispraktikal sooritatud praktika ained ei kandu ÕIS-is üliõpilase õppetulemustesse üle automaatselt, vaid selle tarvis on üliõpilane kohustatud tegema ÕIS-is VÕTA avalduse. ÕIS-i avaldusele lisab üliõpilane manusena praktikalepingu „After mobility“ osa, mis on täidetud ja allkirjastatud vastuvõtva välispraktikaasutuse poolt. VÕTA avalduse on üliõpilane kohustatud esitama ühe kuu jooksul pärast välispraktikalt naasmist. Soovitatav on see aga teha koheselt pärast naasmist.

Mis on vilistlaste välispraktika?

Vilistlaspraktika on suurepärane võimalus minna Erasmus+ välispraktikale ka pärast TLÜ lõpetamist. Vilistlaste välispraktikat saab sooritada ühe aasta jooksul pärast lõpetamist, kuid avaldus tuleb esitada hiljemalt 30. aprilliks, kui lõpetamine toimub kevadsemestril. Võrreldes tavalise välispraktikaga on mugavam see, et üliõpilane ei pea koduülikooli tagasi tooma ühtegi ainepunkti. Rohkem infot vilistlaspraktika kohta on leitav siit.

Ma ei saanud kodus printida, kas ma saaksin printida õppespetsialisti või -nõustaja juures?

Ei saa. Tallinna Ülikooli hoonetes asuvad üldkasutatavad koopiamasinad, millega on võimalik ka printida ja skaneerida. Tasumine toimub  mobiilimaksega või ID-piletiga. Koopiamasinad ja printerid asuvad Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, 29 ja Uus-Sadama 5, Tallinn) järgmistes kohtades:

• õpperaamatukogus, Astra õppehoone II korrusel, Narva mnt 29 (print/koopia/skanneerimine e-postile/klammerdamine);
• Terra õppehoone II korrusel, Narva mnt 25 (print/koopia/skanneerimine e-postile/klammerdamine);
• arvutiklassides S-244, S-338, M-217, M-543;
• II korruse lugemissaalis, Canon iR3300 (print/koopia);
• III korruse lugemissaalis, Canon iR3300i (print/koopia/skanneerimine e-postile)

Samuti saad printida ja koopiaid teha üliõpilaskonna büroos (Silva maja I korrusel ruumis S-139) ja akadeemilises raamatukogus (Rävala pst 10, Tallinn).

Rohkem infot leiad printimiskohast või juhendist.

Mul on probleemid kasutajakontoga (TLÜ e-postiga). Kelle poole peaksin pöörduma?

Võta ühendust kasutajate administraatoriga.

Mul on probleemid ÕIS-iga. Kelle poole pean pöörduma?

Kirjuta probleemist kas ÕIS-i tagasisidesse või võta ühendust ÕIS-i spetsialist Merli Laursoniga.

Ma ei tea kuidas eistada ÕIS-is õpingukava, avaldust, registreeruda eksamile jne.

Tutvu ÕIS-i kasutajajuhendiga.

Õppejõud kasutab e-keskkonda, aga ma ei tea kursusele ligipääsu saamiseks salasõna. Kellelt ma saan salasõna?

Esmalt pöördu teiste ainekursusel osalejate poole ja kui nemad ei oska sind aidata, siis pöördu õppejõu poole.

Soovin lisainfot toetuste/stipendiumite kohta. Kelle poole peaksin pöörduma?

Võta ühendust toetuste/stipendiumite info juurde märgitud kontaktiisiku poole. Lisainfo leiad siit. 

Mul on vaja tõendit ülikoolis õppimise kohta või õppesoorituste väljavõtet. Kellelt ma selle saan?

Muudel juhtudel pöördu oma õppenõustaja poole ning anna talle selgesõnaliselt teada, millist tõendit sul vaja on.

Mis on VÕTA?

VÕTA on varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine. VÕTA on võimalus, aga mitte tingimusteta õigus üliõpilasele ja kohustus ülikoolile. Uuri lisa siit. 

Millisteks aineteks saab VÕTA-ga arvestada sama astme õpinguid?

Sama astme õpinguid (nt bakalaureusest bakalaureusesse) saab arvestada nii kohustuslikeks, valik- kui ka vabaaineteks.

Millisteks aineteks saab VÕTA-ga arvestada eelmise astme õpinguid?

Eelmise astme õpinguid (nt bakalaureusest magistrisse) saab reeglina arvestada vaid kohustuslikeks aineteks.

Kas lõpetamiseks vajalikke võõrkeelt ja arvutikursust on võimalik VÕTA-ga arvestada?

Ülikooli lõpetamiseks vajalikele keele- ja arvutioskuse tasemenõuetele vastavust hinnatakse vastavas üksuses. Selleks VÕTA taotlust ei esitata.

Kui suures mahus saan vabaaineid VÕTA-ga arvestada?

Vabaaineid kantakse üle vaid õppekavas ettenähtud mahus, seejuures arvestatakse keele- ja arvutiõppe nõuete täitmiseks kuluvat ainepunktide mahtu.

Ma ei tea kuidas ÕIS-is VÕTA taotlust koostada. Kas õppenõustaja ei võiks minu eest taotlust koostada?

Ei. Taotluse peab koostama taotleja ise. Juhendid taotluse koostamiseks leiab siit. 

Ma registreerusin ainesse, aga olen sellise sisuga ainet eelnevate õpingute käigus läbinud. Kas saaksin selle aine VÕTA-ga arvestada?

Taotlust ei saa esitada ainesse, kuhu üliõpilane on end juba registreerinud, seega ei tohiks samal semestril algavate ainete osas taotluse esitamist jätta liialt viimasele hetkele.

Võimalus:

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine õppeaine osana toimub üliõpilase ja vastavat õppeainet õpetava õppejõu kokkuleppel ning selle kohta VÕTA taotlust ei esitata. Üliõpilane registreerib end ainesse ja tal on võimalus sõlmida õppejõuga kokkulepe. Kokkulepe allkirjastatakse mõlema poole poolt ning see kehtib aine sooritusõiguse ajal. Kokkuleppe vormi leiad siit.

Mul arvestati VÕTA-ga aine, aga nüüd ma ei soovi, et see kajastuks minu õppetulemustes. Kas ainet on võimalik minu õppetulemustest eemaldada?

Ei. Ained, mida üliõpilane taotles ning mis said positiivse hinnangu, jäävad üliõpilase õppetulemustesse. Seetõttu tuleks enne taotluse esitamist hoolikalt kaaluda, kas ja millise aine arvestamist taotleda. Nii näiteks võib rutakalt tehtud otsus hiljem osutuda komistuskiviks välisülikoolis õppimisel (oht: puuduv vabaainete maht) või diplomi kiitusega (cum laude) saamisel (oht: madalam kaalutud keskmine hinne).

Sooviksin saada infot/nõustamist välisülikoolis vahetusõpilasena õppimise kohta. Kelle poole peaksin pöörduma?

Haridusteaduste instituudi Erasmus+ koordinaatori või TLÜ välisõppe peaspetsialisti Nele Dobrõši poole.

Kogu Erasmus+ programmi kohta on informatsioon leitav siit.

Millised riigid võtavad osa Erasmus+ programmist?

Erasmus+ programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia.

Programmiga on liitunud ka Türgi, Island, Liechtenstein, Norra ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Serbia.

Kuidas ma tean, millistesse välisülikoolidesse on võimalik haridusteaduste instituudi üliõpilasel Erasmus+ vahendusel vahetusõpilaseks minna?

Rohkem informatsiooni leiad siit.

Kas on olemas ka kompaktne juhend Erasmus+ vahendusel välisülikooli vahetusüliõpilaseks kandideerimise kohta?

Juhend on leitav siit.

Kui tihti saab Erasmus+ vahetusüliõpilaseks kandideerida?

Tavaliselt toimub põhikonkurss veebruaris/märtsis ja kandideeritakse järgmiseks algavaks õppeaastaks (sügissemestriks, kevadsemestriks või terveks õppeaastaks). Lisakonkurss toimub tavaliselt septembris, kuid lisakonkurss ei ole reegel ning selle toimumine oleneb sellest, kas põhikonkursilt jäi kohti üle. Lisakonkursil toimub kandideerimine vaid kevadsemestriks.

Milliseid tingimusi pean silmas pidama, kui soovin välisülikooli vahetusõpilaseks minna?

Tingimused, milles on välja toodud õppeperioodi võimalik kestus, keelenõuded, ainepunktid, mis on vaja sooritada jne, on leitavad siit. 

Mida pean silmas pidama vahetusõppes sooritatavaid aineid valides?

Tähtsad numbrid on 15 EAP ja 1 EAP. Vähemalt 15 EAP ulatuses on vaja sooritada õppekavajärgseid aineid ühe semestri kohta, et pikeneks õppeperioodi nominaalkestus. Vähemalt 1 EAP on vaja sooritada õppekavajärgseid aineid ühe semestri kohta, et vahetusõppest naastes ei peaks üliõpilane tagasi maksma kogu saadud Erasmus+ stipendiumi. Ained peavad olema õppekavajärgsed ehk siis asendatavad konkreetsete ainetega üliõpilase õppekavas. Ained valitakse koostöös õppekava kuraatoriga, kes ka valikud ning õppelepingu (Learning Agreement) allkirjaga kinnitab. Rohkem saab ainete kohta lugeda siit. 

Milliste stipendiumitega saan arvestada ja millised muud kulud pean katma?

Stipendiumite ja muude kulude kohta saab lugeda siit.

Kuhu pean esitama kandideerimisdokumendid ning mis dokumendid pean esitama?

Kandideerimine toimub läbi online-süsteemi: https://outgoing.tlu.ee/

Esitatavate dokumentide nimekiri on leitav siit.

Kas on olemas juhend veebisüsteemis kandideerimisavalduse täitmiseks?

Juhend online-avalduse esitamiseks on leitav siit. 

Millal pean täitma õppelepingu (Learning Agreement) ja kust leian selle vormi?

Õppeleping (Learning Agreement) täidetakse üliõpilase poolt pärast koduülikoolis edukat vahetusõppesse kandideerimist, kuid enne välisõppesse siirdumist. Lepinguvorm ja selle täitmise juhend on leitav siit. 

Millal pean pärast koduülikoolis edukat kandideerimist esitama oma dokumendid valitud välisülikooli?

Info välisülikoolidesse dokumentide esitamise kuupäevade kohta on leitav siit. Vajutada tuleb konkreetse ülikooli oranžile nupule ning vaadata rida "Application Deadlines." Esimene kuupäev on sügissemestri kohta ja teine kevadsemestri kohta. Samuti on samast kohast leitav ka konkreetse ülikooli muu informatsioon ja lingid vahetusõpilaseks minemise kohta. Valitud välisülikooliga võib üliõpilane ka ühendust võtta seal välja toodud e-maili vahendusel kui tekib lisaküsimusi.

Kes allkirjastab minu õppelepingu (Learning Agreement)?

Õppelepingu allkirjastab instituudi Erasmus+ koordinaator, üliõpilane ise ning viimasena välisülikooli vastutav isik. Instituudi Erasmus+ koordinaator kinnitab tudengi ainetevalikud ning vastavusained üle tudengi õppekava kuraatoriga, kellega üliõpilasel on kohustus ainete valikud eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Kõikide allkirjadega õppeleping tuleb edastada TLÜ välisõppe peaspetsialistile Nele Dobrõšile. Vahetusõppesse minnes tuleb täita vaid „Before the mobility“ sektsioon õppelepingust.

Kes on mu õppekava kuraator?

Õppekava kuraatorid on leitavad siit.

Mida pean tegema, kui välisõppes olles jääb ära mõni aine minu õppelepingu ainetenimistust või ei ole mul muudel põhjustel võimalik mõnda ainet sooritada?

Sellisel juhul on vajalik õppelepingu (Learning Agreement) muudatus ning täita tuleb sektsioon "During the mobility." Üliõpilane peab veenduma, et täidab ärajäänud aine(te) asemel uusi aineid valides eelnevalt mainitud 15 EAP ja/või 1 EAP nõudeid. Uued ainevalikud peavad olema taaskord kooskõlastatud õppekava kuraatoriga, kes kinnitab need allkirjaga õppelepingu sektsioonis "During the mobility."

Mida pean silmas pidama välisülikoolis vahetusõppelt naastes?

Üliõpilase kohustused vahetusõppelt naastes on leitavad siit. 

Mida pean tegema, et ained, mille sooritasin vahetusõppes, kantaks üle minu õppetulemustesse koduülikoolis?

Ained ei kandu üle automaatselt, vaid selle toimumiseks on üliõpilane kohustatud tegema ÕISis VÕTA avalduse. ÕISi avaldusele lisab üliõpilane manusena välisülikoolist saadud õppetulemuste väljavõtte (Transcript of Records). VÕTA avalduse on üliõpilane kohustatud tegema ühe kuu jooksul pärast vahetusõppest naasmist. Soovitatav on see aga teha koheselt pärast naasmist.

Tahan väga oma vahetusõppes oldud kogemust teistega jagada, kuidas seda teha saaksin?

Erasmus+ vahetusõppes olnud üliõpilased saavad lugeda teiste kogemuste kohta ja ka ise panustada välisülikoolide vahetusõppe muljetamise blogisse. Õiguse blogisse panustada saavad kõik Erasmus+ vahetusõppesse minevad üliõpilased. Haridusteaduste instituudi üliõpilaste lood on väga oodatud ka Haridusblogisse – sinna kirjutamiseks võta ühendust instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialistiga.

Kust ma leian infot selle kohta, millised on minu õigused, kohustused ja võimalused?

Kogu info on leitav:

• õppekorralduse eeskirjast;
• ülikooliga sõlmitud õppelepingust;
• akadeemilisest kalendrist;
• olulistest kuupäevadest. 

Kas õpingukava esitamine on kohustuslik?

Jah. Üliõpilane peab õpingukava koostama igaks õppetööst osavõtu semestriks. Kui üliõpilane ei esita akadeemilises kalendris määratud ajaks õpingukava, algatab ülikool üliõpilase eksmatrikuleerimise. Kui sa ei soovi kuulata ühtki ainet, siis pead esitama õpingukava 0 EAPga (lõputööd/eksamit õpingukavasse ei lisata). 

Õpingukava ei pea esitama üliõpilased, kes:

• viibivad akadeemilisel puhkusel ega soovi osaleda õppetöös;
• on esitanud akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse enne õpingukava esitamise tähtaega ega soovi kuulata TLÜ-s sel perioodil õppeaineid;
• viibivad välisõppes või siirduvad välisõppesse õpingukava esitamise tähtajaks ega kuula TLÜ-s sel perioodil õppeaineid.

Soovin muuta õpingukava (lisada/eemaldada ainet), aga ainetesse registreerimise tähtaeg on möödunud. Kuidas ma saan õpingukava muuta?

Elektrooniline registreerumine ainekursusele ja registreeringu tühistamine on võimalik semestri eelnädala ja kontaktõppe esimese kaheksa kalendripäeva jooksul. Nelja tööpäeva jooksul pärast elektroonilise registreerumise lõppu on õppeainetesse registreerumine ja registreeringute kustutamine võimalik avalduse alusel. Semestri keskel algavale ainekursusele saab erandkorras registreeruda või registreeringu kustutada, esitades avalduse ainet õpetavasse üksusesse ainekursuse esimese kontaktõppe nädala jooksul.

Seega, pärast õpingukavade esitamise tähtaega ÕIS-is on võimalik õpingukava muuta (lisada/eemaldada ainet) selleks sätestatud tähtajal ainet õpetava üksuse nõusolekul. Selleks tuleb ÕIS-is esitada põhjendatud avaldus ("Muud avaldused"). Kui ainet õpetav üksus peab avaldust põhjendatuks ning annab nõusoleku õpingukava muutmiseks, on võimalik sinu õpingukava muuta.

Kust ma leian ained, mis tuleb lisada õpingukavasse?

Ainete leidmisel aitavad sind:

• õppekava, mille leiad ÕIS-ist: Õppekavad → Otsing;
• kõrvalaine/eriala õppekava, mille leiad ülikooli kodulehelt;
• õppekava nominaaljaotus, mille leiad üksuse kodulehelt;
• tunniplaan, mille leiad tunniplaanisüsteemist ASIO;
• sinu õppetulemuste kaart ÕIS-is, valides ÕISis Minu õppeinfo > Õppetulemused > Õppekava täitmine. Sealt näed kõiki õppekava mooduleid, nende mahtu (kohustuslikud ning valikained eraldi ja kogumaht), mis ained nendesse moodulitesse kuuluvad ning mis ained on sul juba sooritatud.

Millal avalikustatakse semestri tunniplaan?

Hiljemalt 3 nädalat enne semestri algust tunniplaanisüsteemis ASIO.

Kust ma tean, kas aine on rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe aine?

Õppeaine taseme määrab ainekoodi esimene number, kus "5" tähistab rakenduskõrgharidus-, "6" bakalaureuse-, "7" magistri- ja "8" doktoritaseme ainet.

Nii näiteks on TPN5504.HR ehk "Noorsootöö erivajadustega noortega" rakenduskõrgharidustaseme aine, KAK6014.HR ehk "Sissejuhatus kasvatusteadustesse" bakalaureusetaseme aine, KAN7001.HR ehk "Andragoogika" magistritaseme aine ning KAD8037.HR ehk "Õppekavateooria" doktoriõppe aine.

Tugiainete (arvutikursus, võõrkeel, eesti keel) ainekood algab numbriga "6".

Kas ma võin kuulata teise õppeastme aineid (bakalaureuseõppes magistritaseme aineid või vastupidi)?

Bakalaureusetasemel magistritaseme ainete (kõrgema taseme ainete) kuulamiseks peab nõusoleku andma ainet õpetav üksus. Magistritasemel bakalaureusetaseme aineid (madalama taseme aineid) üldjuhul üliõpilane õppida ei tohiks. See on erandjuhul lubatud, kui eelmise õppeastme ained on olulised erialaste pädevuste omandamiseks või kui tegemist on tugiainetega, mis on vajalikud lõpetamistingimuse täitmiseks (arvutikursus, võõrkeel, eesti keel). Loa madalama astme aine kuulamiseks (v.a tugiainete puhul) peab andma õppekava kuraator ja ainet õpetav üksus.

Kust ma tean, milline instituut vastutab millise aine eest?

Ainet õpetava üksuse leiab ainekoodi viimase kahe tähe järgi:

CI - Konfutsiuse instituut

DT - Digitehnoloogiate instituut

FK - Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

HK - Haapsalu kolledž

HT -  Humanitaarteaduste instituut

HR - Haridusteaduste instituut

LT - Loodus- ja terviseteaduste instituut

RK - Haridusteaduste instituut/ Ühiskonnateaduste instituut

YK - Ühiskonnateaduste instituut

Soovin tutvuda aine kursuseprogrammiga, aga ÕIS-ist seda ei leia. Kelle poole peaksin pöörduma?

Pöördu aine vastutava õppejõu poole.

Mis juhtub, kui ma ei suuda õppida täiskoormuses ja mind viiakse osakoormusesse?

Osakoormusega õppes õppimine on üliõpilasele üldjuhul tasuline. Juhul, kui sa oled seni õppinud tasuta, siis osakoormusega õppesse üleviimisel pead hakkama maksma.

Sooritasin eelmisel semestril rohkem kui 30 EAP mahus õppeaineid, kas võin sel semestril sooritada vähem?

Sooritatud ainemahtu semestri kohta arvestatakse kumulatiivselt, mis tähendab, et õpingute jooksul sooritatud ainemaht jagatakse õpitud semestritega. Õpingukava koostamisel tuleb pidada silmas, kas kogud kumulatiivselt täis- või osakoormuseks vajaliku ainemahu.

Õpin päevaõppes, ent tahaksin minna üle sessioonõppesse. Millal ja kuidas saan seda teha?

Õppevormi saab vahetada vabade õppekohtade olemasolul pärast esimest või teist õpitud semestrit akadeemilises kalendris määratud ajal, esitades selleks ÕIS-is vastavasisulise avalduse.

Kas ma võin ise valida, millises õppevormis aineid kuulan?

Üldjuhul kuulavad üliõpilased õppeaineid selles samas õppevormis, milles nad ka ise õpivad (päevaõppe üliõpilased päevaõppe vormis, sessioonõppe üliõpilased sessioonõppe vormis). Kui õppeainet loetakse mitmes õppevormis, siis ainet õpetava üksuse nõusolekul on võimalik õppevormi muuta (päevaõppe üliõpilased kuulavad sessioonõppe vormis ja vastupidi). Kui õppeainet loetakse ainult ühes õppevormis, siis õppeainet õpetava üksuse luba ei ole vaja küsida.

Millisel juhul pean hüvitama õppekulud?

Õppekulude hüvitamisest loe lähemalt õppekorralduse eeskirjast § 10.

Kui mul tekib arve tasumisega viivitus, kuidas pean toimima?

Juhul, kui tekib erakorraline vajadus pikendada või ajatada õppekulude hüvitamise arve maksetähtaega, tuleb esitada maksetähtaja pikendamiseks või ajatamiseks avaldus ÕISis muude avalduste vormil, mis sisaldab põhjendust tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks ning pikendamise taotlemisel ettepanekut uue maksetähtaja määramiseks ja ajatamise taotlemisel ettepanekut maksegraafiku määramiseks koos osamaksete suuruse ning maksetähtpäevadega hiljemalt arvel märgitud tähtajaks. Loe lähemalt siin.

Kust ma näen, milliseid aineid pean õppekava täitmiseks veel sooritama?

Ülevaate saad ÕIS-ist - mine oma soorituste lehele ning vali realt "Üliõpilase teadmiste kontrolli tulemused" rippmenüüst "Õppekava täitmine".

Mul on kõik ained, sh kõrvaleriala, sooritatud, aga ÕIS näitab, et mul on vabaainetes ainepunkte puudu. Miks? 

Teatud põhjustel ei arvesta ÕIS vabaainetest maha kõrvaleriala ainemahtu, seega jääbki vabaainetesse miinusega vabaainete maht. Vabaainete mahu arvestamiseks tuleks lahutada vabaainete moodulist kõrvaleriala mooduli ainemaht, näiteks 72 EAP (vabaainete moodul) - 48 EAP (kõrvaleriala maht) = 24 EAP (vabaainete maht).

Info täieneb!