Erasmus+ programmis osalevatel üliõpilastel on õigus taotleda toetust, mis aitab katta vahetusega seonduvaid lisakulutusi. Erasmus+ programmi toetus ei pruugi katta kõiki välismaal õppimise ja/või praktikaga seonduvaid kulusid ning seega võib olla vajalik ka omafinantseerimine. Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke toetusi, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

Euroopa Komisjoni Erasmus+ stipendium 2019/2020 õppeaastal

Kõrgema elukallidusega riigid

Taani, Soome, Island, Iirimaa, Luksemburg, Rootsi,
Ühendkuningriik, Liechtenstein, Norra

520 eurot/kuu 

(30 päeva kuus),

17,33 eurot/päev

Keskmise elukallidusega riigid

Austria, Belgia, Saksamaa, Prantusmaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania, Küpros, Holland, Malta, Portugal

520 eurot/kuu

(30 päeva kuus),

17,33 eurot/päev

Madalama elukallidusega riigid

Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari,
Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Makedoonia, Türgi, Serbia

470 eurot/kuu

(30 päeva kuus),

15,67 eurot/päev

Erasmus+ programmi lisatoetus

Üliõpilasele, kes on välisõppele eelnevaks või välisõppe semestriks kvalifitseerunud riiklikult makstavale vajaduspõhisele toetusele või ülikooli poolt makstavale vajaduspõhisele eritoetusele ja kes on esitanud TLÜ välisõppe peaspetsialistile nii tõendi selle toetuse saamise kohta kui vastava avalduse, määratakse lisastipendium 200 eurot/kuus. Vajaduspõhise toetuse tõendi saab riigiportaalist ning vajaduspõhise eritoetuse saamist saab TLÜ välisõppe peaspetsialist kontrollida ise. 
NB! Kui tudeng kvalifitseerus vajaduspõhisele või vajaduspõhisele eritoetusele välisõppele eelnevaks semestriks, siis esitab ta vastava tõendi ja avalduse Erasmus+ lisatoetuse saamiseks TLÜ välisõppe peaspetsialistile enne Erasmuse stipendiumilepingu sõlmimist. Kui aga vajaduspõhine või vajaduspõhine eritoetus määrati tudengile välisõppe semestriks, siis esitab tudeng avalduse lisatoetuse saamiseks 30 kalendripäeva jooksul alates vajaduspõhise/vajaduspõhise eritoetuse määramise kuupäevast.
* Loe lisaks vajaduspõhise toetuse ja vajaduspõhise eritoetuse kohta siit

Stipendiumi maksmise põhimõtted

  • Üliõpilase õpingute kestuse arvestus toimub päevades. Välisõpingute algus- ja lõpukuupäev kinnitatakse stipendiumilepingus. Välisõpingute tegelik periood tõendatakse vastuvõtva kõrgkooli poolt väljastatud kinnituskirjaga. 

  • Enne õppeperioodi algust makstakse üliõpilasele välja Euroopa Komiskoni toetusest 80% stipendiumi summast, ülejäänud 20 % kantakse tema arveldusarvele, kui üliõpilane on välisõpingutelt tagasi tulles esitanud nõutud aruandlusdokumendid ning tema õppeperiood ei ole lühenenud. Eesti Vabariigi toetus makstakse välja enne õpingute algust täissummas. 

  • Juhul, kui kinnituskirjas olevad kuupäevad tõendavad õppeperioodi lühenemist, makstakse üliõpilasele vahetusõpingute lõppedes Euroopa Komisjoni stipendiumi 20%-st selle võrra vähem stipendiumi või nõutakse enammakstud stipendiumiosa tagasi.

Eesti Vabariigi stipendium

Eesti Vabariigi poolt rahastatav ühekordne lisatoetus määratakse järgnevalt:

 

  • 400 € - kõrgema elukallidusega riiki suunduvad üliõpilased
  • 200 € - keskmise elukallidusega riiki suunduvad üliõpilased
  • 150 € - madala elukallidusega riiki suunduvad üliõpilased.

Lisastipendium erivajadustega tudengitele

Erasmus+ programmi raames on eraldi toetus erivajadusega üliõpilastele, kes ei saa füüsilise, vaimse või tervisliku seisundi tõttu osaleda mobiilsuses ilma täiendava toetuseta. Põhjendatud juhtudel kompenseeritakse täiendavad kulutused eritranspordile, riikide vahelisele transpordile, erididaktiliste vahendite/materjalide muretsemiseks sihtriigis vms.

Lisainfo: erasmus@tlu.ee, tel 640 9136, ruum T-215.

Oluline teada

  • Üliõpilasel tuleb lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada ka täiendava väljaminekuga kindlustusele (õnnetusjuhtumi ja vastutuskindlustus on kohustuslik). Erasmuse stipendium ei kata kindlasti kõiki välismaal tekkivaid kulutusi ja seda tuleb käsitleda pigem toetusena leevendamaks välismaal õppimisega seonduvaid lisakulutusi.
  • REV kohtadel õppivad TLÜ tudengid, kes on ülikooli immatrikuleeritud enne 2018/19 õppeaastat, ei pea välisõpingute ajal maksma koduülikoolile õppemaksu juhul, kui nad välisõppe semestril ei registreeri ennast ühessegi TLÜ ainekursusesse või ei lõpeta ülikooli välisõppega samal semestrilküll aga peavad nad tasuma administreerimiskulud. Kui tudengi õpingud pikenevad lisa-aastasse, siis tuleb tal tasuda semestri õppemaks vastavalt välisõppes veedetud semestri(te) arvule. 
  • Vastuvõttev kõrgkool ei või Erasmuse üliõpilaselt nõuda õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest.
  • Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke õppetoetusi ja laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse üliõpilasena välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Seega, näiteks võib välisõppesse siirduv üliõpilane saada Erasmus+ stipendiumiga samal ajal riiklikku Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumit, küll aga ei või saada tudeng korraga DoRa+ stipendiumit ja Erasmus+ stipendiumit, kuna mõlema stipendiumi rahastus pärineb EL-i fonidest. Erasmuse üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ilma stipendiumita (ehk kasutada Erasmuse üliõpilase staatust omal kulul).