Nooremteadur Berit Silvia Vaikre: "Enne kui laps saab teada, mis teda huvitab, peab tal olema võimalus seda üldse proovida"

Kui Sa vaatad tagasi omaenda kooliajale, siis kas meenub mõni hetk või olukord, kus tundsid, et poistele ja tüdrukutele kehtisid erinevad ootused või reeglid?
Minu kooliajast meenub kõige selgemalt tööõpetus. Poisid tegid töökojas puutööd ja muud tehnoloogilist, tüdrukutel oli käsitöö ja söögitegemine. Tüdrukutel olid sageli ka kodutööd, pidi heegeldama või kuduma mingi osa valmis, samal ajal kui poisid said vahel varem ära ja käisid meile akna all nägusid tegemas. Tagantjärele näen, et see ei õpetanud ainult oskusi, vaid ka seda, millised oskused justkui kellelegi sobivad. Kuigi olukord on koolides muutunud, näitavad nii tööõpetuse korralduse arutelud kui ka noorte endi arvamused, et küsimus ei ole koolidest täielikult kadunud: ERR-i loos kirjeldati juhtumit, kus tööõpetusest huvitatud tüdruk ei saanud seda valida, sest tüdrukutele oli ette nähtud käsitöö, ning Õpetajate Lehe noorte arvamustes on näha, et mõnes koolis saavad kõik kõike proovida, aga mõnes koolis püsib endiselt jagunemine tüdrukute käsitööks ja poiste puutööks (Kivestu-Rotella, 2024; Pärli, 2019). Minu jaoks on siin tuum lihtne: enne kui laps saab teada, mis teda huvitab, peab tal olema võimalus seda üldse proovida. Minu jaoks on see oluline näide sellest, kuidas sooline ebavõrdsus ei pruugi alata suurest keelust. See võib alata väga argisest koolikorraldusest: kes milles ennast osavana nägema hakkab ja kellele antakse vaikimisi märku, et mõni maailm ei ole päriselt tema jaoks.

Sinu fookuses on sooline võrdõiguslikkus hariduses. Mis on täna Eesti haridussüsteemis selles vaates suurim murekoht, kas poiste suurem väljalangevus, tüdrukutele suunatud nähtamatud barjäärid või hoopis midagi muud?
Soolise võrdõiguslikkuse aruteludes on fookus ajalooliselt liikunud kord tüdrukute ja naiste võimalustele, kord poiste ja meeste probleemidele. Minu jaoks ei ole kõige olulisem küsida, kumb on „suurem probleem“, vaid märgata, et soolised ootused võivad piirata eri viisil kõiki õpilasi. Eesti hariduses on paralleelselt näha poiste suuremat riski madalamaks haridustasemeks ja õpingute katkestamiseks, tüdrukute nähtamatuid barjääre eriala- ja karjäärivalikutes ning tugevat soolist segregatsiooni haridusteedel (Valk, 2016). Sama analüüs näitab ka, et koolihinded ei pruugi peegeldada ainult ainealaseid oskusi: samade oskustega tüdrukud on saanud koolis poistest paremaid hindeid ning seda on seostatud ka koolis väärtustatud õppija käitumise ja eneseregulatsiooniga. Minu jaoks on suurim murekoht kitsas soopõhine lahterdamine, kus lapse käitumist, huve või raskusi selgitatakse liiga kiiresti lausega „poisid ongi sellised“ või „tüdrukud ongi sellised“. Haridus peaks aitama inimesel oma potentsiaali avada, mitte suunama teda märkamatult sellesse rolli, mida tema soolt on harjutud ootama.

Soolisest võrdõiguslikkusest rääkides põrkutakse sageli eelarvamuste vastu, stiilis „poisid ongi reaalainetes paremad ja tüdrukud keeltes“. Kuidas aitab Sinu teadustöö neid müüte murda ja näidata, et andekus ei küsi sugu?
Kõigepealt on oluline öelda selgelt: poisid ei ole loomupäraselt reaalaineteks loodud ja tüdrukud loomupäraselt keelteks loodud. Jah, õpitulemustes võib mõnes valdkonnas olla poiste ja tüdrukute vahel erinevusi, aga sellest ei saa järeldada, et mõni aine sobiks kellelegi soo tõttu loomulikult paremini. Näiteks PISA 2022 Eesti tulemustes oli poiste keskmine matemaatikatulemus tüdrukute omast kuus punkti kõrgem, kuid loodusteadustes ei olnud Eesti poiste ja tüdrukute keskmiste tulemuste vahe statistiliselt oluline (Tire et al., 2023). OECD on samuti rõhutanud, et soolised erinevused hariduses ei tulene sünnipärastest võimeerinevustest, vaid on seotud hoiakute, käitumise, enesekindluse ning pere, kooli ja ühiskonna mõjudega (OECD, 2015). Seetõttu tuleb küsida, kuidas lapsed hakkavad uskuma, milles nad on „loomulikult“ tugevad, ja millised ootused seda usku kujundavad. Minu doktoritöö uurib õpetajate ja juhtide sooga seotud uskumusi ja seda, kuidas need koolikultuuris avalduvad. Doktoritöö tulemusel valmib ka soolise võrdsuse edendamisele suunatud haridusprogramm, mis aitab koolidel õppida, arutada, katsetada ja teadlikumalt muutust juhtida.

Kuidas saavad õpetajad ja koolijuhid igapäevases koolielus teadlikumalt luua keskkonda, kus iga laps saab arendada oma potentsiaali vabana soolistest stereotüüpidest? Mis on esimene samm, mida iga kool saaks teha?
Esimene samm ei pea olema suur reform, vaid aus kaardistamine ja märkamine. See võib alata õpetajate ja koolijuhtide refleksioonist: milliseid soolisi ootusi mina ise koolis kogesin, milliseid ootusi ma võib-olla ise edasi annan ja kelle huvi tundub mulle ootuspärane või üllatav? Sama tähtis on kuulata õpilasi ja küsida, kuidas nemad koolikeskkonda tajuvad. Programmi loomisel ja piloteerimisel osalenud koolides oli näha, et täiskasvanud hakkasid mõnd õpilaste uskumust märkama alles pärast vestlusi, õppimist ja klassiruumis katsetamist. Arvestada tuleb ka sotsiaalmeediaga, sest manosfääris levivad naistevastased ja jäiku soopiire kinnistavad sõnumid võivad jõuda noorteni väga tavaliste platvormide kaudu (Saar, 2025), ning värske Eesti maskuliinsuse raport näitab, et maskuliinsuse normid kujundavad poiste enesekuvandit, haridusvalikuid, abi küsimist ja eneseväljendust juba varases eas (Tinn et al., 2026). Vahel tähendab soolise võrdsuse seisukohalt oluline samm ka seda, et kool jätab midagi tegemata. Näiteks ei rühmitata lapsi automaatselt soo põhjal, ei öelda, et poisid tassivad ja tüdrukud kaunistavad, ega eeldata, et tehnika, hoolitsemine, juhtimine või loovus kuuluvad kuidagi loomulikumalt ühele soole.

Kuidas seostub võrdsus ja eelarvamustest vaba haridus targa eluviisiga? Kas tark ühiskond on selline, kus inimese haridusteed ja tulevikku ei piira tema sugu, vaid suunavad tema tegelikud huvid ja oskused?
Ma ei usu, et päris eelarvamustevaba inimest või ühiskonda on olemas. Me kõik tuleme kuskilt: perest, kultuurist, keelest, ajaloost, meediaruumist ja omaenda kogemustest. Tarkus ei seisne minu jaoks selles, et inimene oleks eeldustest täiesti vaba, vaid selles, et ta on valmis neid märkama ja vajadusel ümber hindama. Hariduses tähendab see, et me ei lase harjumuspärastel seletustel muutuda lapse tuleviku piiriks. Huvid ja oskused kujunevad alati suhetes, eeskujude, võimaluste ja tagasiside kaudu, seega on oluline avardada võimalusi ja pakkuda lastele mitmekesiseid eeskujusid. Tark ühiskond ei küsi ainult, kuidas inimesi olemasolevatesse kastidesse paremini paigutada. Tark ühiskond küsib ka, kas need kastid on üldse vajalikud.

Millega sulle vabal ajal meeldib tegeleda ? 
Vabal ajal meeldib mulle teha asju, mis on mu tööelust piisavalt erinevad. Mulle väga meeldib akadeemiline töö: lugemine, kirjutamine, analüüsimine ja mõtlemine, aga selleks, et seda jätkuvalt nautida, on mul vaja vahepeal liikuda, kätega midagi teha ja aju teistmoodi tööle panna. Seetõttu on minu jaoks olulised jõusaal, tantsimine, rattasõit ja looduses kõndimine. Trenni tehes või midagi nokitsedes kuulan sageli taskuhäälinguid, mitte ainult tööalaseid, vaid ka true crime’i ja pikki seosetuid mõttevälgatusi. Eesti omadest näiteks kuulan Võhkareid, Draama-Laama Podcasti, Mikael ja Mikkerit või Pohmellipäeva. Mulle meeldib kuulata ka inimesi, kellega ma ei pruugi nõustuda, sest mind huvitab, kuidas inimesed mõtlevad ja miks nad maailma just nii näevad.

Mis on sinu jaoks tark eluviis?
Tark eluviis tähendab minu jaoks tasakaalu: töö ja eraelu, liikumise ja paigalolemise, tõsiduse ja nalja, esinduslikkuse ja mängulisuse vahel. Ja selle loo juurde ringiga tagasi tulles, olen hakanud puutööd täiskasvanuna ise õppima. Olen maale soetanud erinevaid puutöömasinaid ja viimati tegin õele talusildi. Võib-olla ongi tarkus minu jaoks kõige rohkem see: oskus märgata enda eelarvamusi ja vajadusel tõenduspõhiselt neid ümber hinnata.

PS! Mind leiad instagramist @sooteadlikharidus, tule kaema!

Kasutatud allikad:

• Kivestu-Rotella, T. (2024, 30 aprill). Noorte hääl: Kas on olemas naiste- ja meestetööd? Õpetajate Leht.
• OECD. (2015). The ABC of gender equality in education: Aptitude, behaviour, confidence. OECD Publishing.
• Pärli, M. (2019, 17 mai). Tööõpetus poistele, käsitöö tüdrukutele: Koolid rikuvad soopõhise tundidesse jagamisega seadust. ERR.
• Saar, S. (2025, 28 aprill). Sotsiaalmeedia loob pinnase misogüünia ja meeste ohvritunde levikuks. ERR Novaator.
• Tinn, M., Lott, K., Kletter, T., Padar, E., & Uibo, A. (2026). Meheks olemise pingeväli: Maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis. Mõttekoda Praxis.
• Tire, G., Puksand, H., Kraav, T., Jukk, H., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Konstabel, K., Lorenz, B., & Kitsing, M. (2023). PISA 2022 Eesti tulemused: Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Haridus- ja Noorteamet.
• Valk, A. (2016). Soolised lõhed hariduses. Haridus- ja Teadusministeerium.