Avalduse esitamine

 

1. Mis on SAIS?
SAIS on sisseastumise infosüsteem. SAISi saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID-ga.  SAISi tulevad kandidaadi kõik eelnevad haridusalased andmed riiklikest andmebaasidest alates 2004. aastast. Kui SAISi pole võimalik sisse logida, siis saab avalduse esitada kohapeal. Vaata ajakava siit.

SAISi tutvustava video ja avalduste staatuste kohta leiad rohkem infot siit.

2. Kes esitavad avaldust SAISis, kes DreamApplys?
Läbi SAISi kandideerivad:

  • Eesti kodakondsusega isikud;
  • Eesti kodakondsuseta isikud, kes omavad pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
  • Eesti kodakondsuseta isikud eestikeelsetele õppekavadele.

Läbi DreamApply süsteemi kandideerivad võõrkeelsetele õppekavadele vastuvõttu  taotlevad Eesti kodakondsuseta isikud, kes ei oma pikaajalise elaniku elamisluba või alalist  elamisõigust.

3. Mitmele konkursile saab korraga dokumente esitada?
Dokumente saab esitada korraga kahele konkursile.

Osadel erialadel on mitu konkurssi (nt kui on võimalik kandideerida nii täiskoormusesse kui ka osakoormusesse, päevaõppesse kui ka sessioonõpesse, mõnikord ka siis kui on eraldi suunad). Näiteks kui ühel erialal on kandideerimine nii täiskoormusega tasuta õppesse kui ka osakoormusega tasulisse õppesse (nt haldus- ja ärikorraldus), siis on SAISis kaks eraldi konkurssi. Kandideerimisel tuleb valida, kas soovid avalduse esitada mõlemale või ainult ühele konkursile. Seega kui esitad avalduse ühe eriala täiskoormusega tasuta õppesse ja osakoormusega tasulisse õppesse ehk mõlemale konkursile, siis on avalduste esitamise piirarv täis.

4. Miks ma ei saa avaldust esitada?
Avalduselt on midagi puudu, nt kandideerimiseks vajalik haridus, fail vms.

  • Sinu valitud erialal on vajalik lisada motivatsioonikiri vm fail. Vaata üle, et fail oleks lisatud, kui see on kohustuslik.
  • Lisaküsimuste all on küsimus, millele sa ei ole vastanud. Vaata üle, et sa oleks kõik kohustuslikud väljad täitnud. 
  • Oled jätnud vastamata kohustuslikule küsimusele "Kas avalikustada nimi vastuvõetute nimekirjas?". Kandidaadi vaates asub küsimus koondvaates, avaldusel ülemises osas. Ilma sellele küsimusele vastamata ei saa avaldust esitada. 

5. Miks mul avaldus ülevaatamisele läks?

  • Oled valinud vale hariduse kandideerimise aluseks, nt valisid aluseks põhihariduse, millega ei saa ülikooli kandideerida.
  • Oled lõpetanud enne 2004. a või välismaal ja oled avaldusele lisanud failina oma eelneva hariduse info.
  • Erialale kandideerimiseks on vajalik riigieksam, mida sa ei ole sooritanud. Kui sa oled lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. a või välismaal, siis kandideerid 100% vastuvõtueksami tulemusega. Vastuvõtutöötaja vaatab su avalduse üle.
  • Oled samal haridustasemel õppinud tasuta üle poole nominaalajast ning eksmatrikuleerimisest/lõpetamisest ei ole möödunud vähemalt 10 aastat. Vastuvõtutöötaja vaatab su avalduse üle ja teavitab, kui su finantseering muudetakse tasuliseks. 
  • Erialale kandideerimiseks on nõutud bakalaureusekraad kindlal erialal. Vastuvõtutöötaja kontrollib, kas nõutud haridus on olemas. Vastuvõtutingimustega saad tutvuda konkreetse eriala kodulehel.
  • Kõikidele eestikeelsetele erialadele kandideerimiseks on nõutud vähemalt eesti keele B1 oskus. SAIS kontrollib eesti keele riigieksami ja eesti keele kui teise keele riigieksami tulemust. Kui tõendad eesti keele B1 oskust teistmoodi (nt pead saatma keeleoskuse tõendi aadressile vastuvott@tlu.ee või oled magistrisse kandideerides läbinud bakalaureuseõppe eesti keeles), siis vaatab vastuvõtutöötaja su avalduse üle.
  • Kõikidele ingliskeelsetele erialadele ja osadele eestikeelsetele erialadele kandideerimisel on nõutud inglise keele oskus B2 tasemel. Vastuvõtutöötaja vaatab su avalduse üle ja veendub, et inglise keele oskus on tõendatud.

6. Miks mul on avaldusel 100 p ja staatus “kandideeriv”?
Sa kandideerid eritingimusel ja vastuvõtueksamit tegema ei pea. Vaata eritingimustel kandideerimise kohta siit.

7. Jäin avalduse esitamisega hiljaks. Kas ma ei saagi sel aastal kandideerida?
Hilinenud avaldusi vastu ei võeta. Ootame sind kandideerima järgmisel aastal. Osadele erialadele toimub täiendav vastuvõtt, selle kohta leiad infot kodulehelt.

Eelnev haridus/ SAISis puuduvad dokumendid

 

1. Kas su eelnev haridus kajastub SAISis?

saisi tabel

2. Kas mu eelnev haridus sobib soovitud magistriõppe õppekavale kandideerimiseks?
Kui eriala lehel ei ole välja toodud kindlat õppekava või valdkonda, mis peaks olema varasemalt läbitud, siis on kandideerimise eelduseks bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus.

3. SAISis ei kajastu mu keskharidus, küll aga omandatud bakalaureusekraad. Kas saan bakalaureuseõppesse kandideerida bakalaureusekraadi põhjal?
Jah.

4. Minu haridus ei kajastunud SAISis. Lisasin oma haridusdokumendid avaldusele, kuid ikka näitab, et avalduse staatus on "ülevaatamisel". Mida pean tegema?
Muretsemiseks ei ole põhjust. Vastuvõtutöötaja vaatab teie avalduse üle ja sisestab teie hariduse SAISi. 

 

Eritingimustel vastuvõtt

 

Eritingimused on:

  • kõrged riigieksami tulemused;
  • rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemine;
  • üleriigilistel olümpiaadidel kõrge koha saavutamine (olümpiaadide/konkursside nimekiri ja kandideerimiseks vajalik koht on leitav siit.);
  • kuldmedal;
  • erivajadus;
  • vabatahtlik töö.

Täpsemate tingimuste kohta saab lugeda siit. Eritingimusi tõendavad dokumendid (v.a vabatahtliku töö avaldus) tuleb saata pärast SAISis avalduse esitamist meiliaadressile vastuvott@tlu.ee hiljemalt avalduste esitamise tähtaja lõpuks (1. juuli 2024 kell 15).

 

Inglise keele tõendamine

 

1. Inglise keele tõendamine eesti- või ingliskeelsele kavale kandideerides

Inglise keele B2 taseme tõendamiseks sobilikud dokumendid, minimaalsed tulemused ja kehtivusajad on välja toodud võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustes ja korras.

Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord

Mida teha, kui puudub kehtiv nõuetele vastav keeletõend?

Kandidaadid, kes kandideerivad ingliskeelsetele õppekavadele või eestikeelsesse õigusteaduse bakalaureuseõppesse, saavad sooritada Tallinna Ülikooli B2 inglise keele testi 3. juulil kell 8 ruumis A-002. Keeletestil osalemiseks tuleb kõigepealt SAISis esitada avaldus. Keeletestile registreerib kandidaadi vastuvõtutöötaja pärast avalduse ülevaatamist ning teavitab kandidaati sellest läbi SAISi.

Kandidaadid, kes soovivad inglise keele ja kultuuri bakalaureuseõppesse, peavad esitama koos avaldusega kehtiva nõuetele vastava keeletõendi. Kohapeal keeletesti sooritada ei saa.

2. Olen teinud Cambridge'i keeleeksami ja mul on nõuetele vastav tõend. Kas sobib esitada Statement of Results?

 

Statement of Results dokumendil on märge "This is not a certificate". Aktsepteerime seda ainult juhul, kui kandidaat on teinud CAE infosüsteemis oma tulemused nähtavaks ka Tallinna Ülikoolile (juhised on leitavad siit).  Teine võimalus on teha oma paberkandjal tunnistusest skänn või korralik foto ja lisada see SAISis avaldusele.

3. Olen sooritanud inglise keele riigieksami vähemalt 85 punktile. Kas pean SAISi lisama tõendi selle kohta?

Ei, kõik riigieksami tulemused on SAISis olemas.

 

Eksamid

 

1. Kas vastuvõtueksamit on võimalik muul ajal sooritada?
Üldjuhul ei ole võimalik eksamit muul kuupäeval sooritada, vahel on võimalik muuta eksami kellaaega. Vastuvõtueksamite ajagraafiku juures on kirjas, kas aega on võimalik muuta ja kelle poole tuleb pöörduda.

2. Kahe eriala eksam toimub samal ajal. Kuidas ma saaks mõlemale erialale kandideerida?

  • Kas kandideerid kahele BA, RAK, INT hariduse valdkonna õppekavale? Kui kandideerid kahele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja/või integreeritud õppe õppekavale, siis pead sooritama ühe sisseastumistesti, tulemust arvestatakse mõlemal erialal.
  • Kas kandideerid haridusteaduste instituudi kahele magistriõppe erialale, mille mõlema vastuvõtutingimuseks on sisseastumistest? Kui kandideerid kahele haridusteaduste instituudi magistriõppe õppekavale, siis pead sooritama ühe sisseastumistesti, tulemust arvestatakse mõlemal erialal.

  • Kas kandideerid haridusteaduse instituudi MA erialale ja teise Tallinna Ülikooli instituudi õpetajakoolituse erialale? Kui kandideerid haridusteaduste instituudi magistriõppe õppekavale ja teise instituudi aineõpetaja õppekavale, siis pead sooritama erinevad vastuvõtueksamid. Kui eksami ajad kattuvad, pead valima, kummale erialale soovid kandideerida. 
  • Kas sa kandideerid kahele erineva valdkonna õppekavale (nt psühholoogia ja filosoofia)? Vastuvõtueksam on vaja sooritada mõlemal erialal eraldi. Kui eksami ajad kattuvad, pead valima, kummale erialale soovid kandideerida. 

3. Kas ma pean sooritama akadeemilise testi?

Akadeemiline test on ainult psühholoogia BA õppekaval. Tallinna Ülikoolis ei ole sellist üleülikoolilist akadeemilist testi, millega saab kõikidele erialadele kandideerida.

4. Kas Tartu Ülikooli akadeemilist testi arvestatakse ka Tallinna Ülikoolis?
Ei

5. Kuidas ma saan eksamiks valmistuda? Kas on kordamisküsimusi või erialast kirjandust?
Vastuvõtueksami eesmärk on kontrollida kandideerija erialast sobivust ja motivatsiooni. Kogu vajalik info on välja toodud eriala lehtedel.

6. Kas vastuvõtueksamitele tuleb ennast registreerida?
Üldiselt registreeritakse ennast vastuvõtueksamitele, esitades ülikoolile SAISis avaldus. Nende erialade puhul, kus toimub individuaalne vestlus kandidaadiga, saab individuaalse aja SAISis avaldust esitades või saadetakse see hiljem meilile.

7. Sain meilile vastuvõtueksami punktid, aga avaldusel on vähem punkte. Millest tuleb erinevus?
Kandideerid erialale, kus ühe osa punktidest annab riigieksam, teise vastuvõtueksam või koosneb vastuvõtueksam mitmest erinevast osaeksamist.  Punktid korrutatakse läbi osakaaluga. Meilile tulid sulle vastuvõtueksami punktid, avaldusel näid neid osakaaluga läbikorrutatuna. Avalduse peal on täpselt näha, kuidas arvutuskäik käib.

8. Kuidas ma saan teada vastuvõtueksami erinevate osade punktid?
Erinevate osade punkte on üldjuhul võimalik teada saada SAISist. Küsimuste korral kirjuta vastuvott@tlu.ee.

9. Millal mulle õppekohta pakutakse?
Magistris ja doktoriõppes pakutakse õppekohti jooksvalt pärast vastuvõtueksamite tulemuste selgumist, kuid hiljemalt 12.07. Bakalaureuseõppes hakatakse kohti pakkuma 12. juulil. Igal vastuvõetud kandideerijal on õppimatuleku kinnitamiseks 3 päeva, esimene päev ei lähe arvesse. Nt kohta pakutakse 12. juulil kell 13, siis esimene päev ei lähe arvesse ja kandidaadil on aega otsustada 13.07, 14.07 ja 15.07 kuni 23.59.  3 päeva möödudes pakutakse kohti pingereas järgmistele. 

10. Mul on teise kandidaadiga pingereas samad punktid. Miks temale on kohta pakutud ja mulle mitte?
Kui mitmel kandidaadil on samad punktid, siis: 

  • vaadatakse vastuvõtueksami tulemust, kui erialal andsid punkte nii vastuvõtueksam kui riigieksam (eelistatakse kandidaati, kelle vastuvõtueksami tulemus oli kõrgem);
  • vaadatakse eelmise haridustaseme keskmist hinnet (1. astme erialad, kus on 100% vastuvõtueksam ning 2. aste).

11. Kuidas arvutatakse konkursipalli? Kui lävend on 65, kas peavad kõik riigieksamid olema 65 palli?
Lävend 65 ei tähenda seda, et kõik eksamid peaksid olema 65 palli – igal eksamil on lävendi arvutamisel erinev osakaal. Kui erialal on 100% vastuvõtueksam, siis see tähendab, et lõplik punktisumma sõltub ainult vastuvõtueksami tulemusest ehk eksamil peab saama vähemalt 65 punkti, et üldse lävendi ületada. Kui erialal annab osa riigieksam ja osa vastuvõtueksam, siis kujunevad lõplikud punktid nende mõlema tulemusena. Näiteks annab riigieksam 25% ja vastuvõtueksam 75% tulemusest. Riigieksamil sai kandidaat 75 punkti, mis korrutatakse 25% ehk 75x0,25 ja saadakse teada, kui palju punkte annab riigieksam lõpptulemusest. Vastuvõtueksamil sai kandidaat 80 punkti, mis korrutatakse 80x0,75. Pingereas kuvatakse 78,75 punkti, mis on mõlema korrutise summa.

SAIS saadab meilil teate vastuvõtueksami punktide kohta, koondtulemust koos korrutistega näeb avalduselt. Koondtulemuse punkte eraldi meilile ei saadeta.

12. Mida pean tegema, kui soovin oma eksamitööga tutvuda?
Üliõpilaskandidaadil on õigus tutvuda eksamitööga, esitades sellekohane avaldus aadressile vastuvott@tlu.ee.
Ülikool võimaldab eksamitööga tutvumist kolme kalendripäeva jooksul alates vastuvõtueksami või osaeksami tulemuse teatavaks tegemisest. Eksamitöid kandidaatidele ei tagastata. Ülikoolil on õigus võimaldada eksamitööga tutvumist ainult ülikoolis kohapeal. 

13. Mida pean tegema, kui soovin vastuvõtueksami tulemust vaidlustada?
Vaidlustamise korraga saad tutvuda siin. Eriala vastuvõtueksami ja osaeksami tulemust on võimalik vaidlustada hiljemalt eksamitulemuste avalikustamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul.

Tasuta/tasulised õpingud

 

1. Olen tasuta õppinud üle poole nominaalaja bakalaureuseõppes. Kas rakenduskõrgharidusse on võimalik kohe tasuta õppima asuda?
Ei. Tasuta saab rakenduskõrgharidusse tulla õppima, kui bakalaureuseõppe eksmatrikuleerimisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

2. Olen katkestanud kõrgharidusõpingud ning õppinud tasuta kohal vähem kui pool nominaalaega. Kas saan uuesti tasuta õppima tulla?
Kolme õppeaasta jooksul (2024./2025., 2025./2026. ja 2026./2027. õa) saad asuda tasuta õppima. Enne 2024/2025. õppeaastat alustatud ja enne poole nominaalaja läbimist katkestatud õpingud ei piira uuesti tasuta õppimist. Arvestada tuleb, et alates 2027/2028. õppeaastast on uuesti tasuta õppimise õigus vaid neil, kes on varem tasuta õppinud alla 365 päeva, või neil, kellel on eksmatrikuleerimisest möödas vähemalt 10 aastat.

3. Mind eksmatrikuleeriti samalt õppekavalt, kuhu ma tahan kandideerida, aasta tagasi. Kas ma saan tulla tasuta õppima?
Uuesti saab samale õppekavale tulla tasuta õppima 2 kalendriaasta möödumisel eksmatrikuleerimise jõustumisest.

4. Millal saan uuesti tulla tasuta õppima samale tasemele?
Uuesti saad tulla tasuta õppima siis, kui eelmistest sama kõrgharidusastme õpingute lõpetamisest on möödas rohkem kui 10 aastat. Erinevalt varasemast ei saa eelnevalt rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja tulla bakalaureuseõppesse tasuta õppima enne, kui tema rakenduskõrghariduse lõpetamisest on möödas rohkem kui 10 aastat ja vastupidi. Õppimine õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon, on tasuta ka siis, kui eelmiste õpingute lõpetamisest ei ole möödunud 10 aastat.

5. Mul ei ole eelmisest magistriõppe lõpetamisest möödunud 10 aastat, aga ma tahaksin õppida õpetajaks. Kas ma pean õpingute eest tasuma?
Õppimine õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse põhikooli ja/või gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon, on tasuta ka siis, kui eelmiste õpingute lõpetamisest ei ole möödunud 10 aastat.

6. Tahan tulla uuesti samale tasemele õppima, kuid ma ei tea, kas ma õppisin alla poole nominaalaja või mitte. Kas ma saan seda kuskilt kontrollida?

Tasuta õppimise õigust saab kontrollida SAISist. 

7. Kas eestikeelsetel õppekavadel tasulistele kohtadele ka vastu võetakse?
Eestikeelsetel õppekavadel üldjuhul eraldi tasulisi õppekohti ei ole, v.a osakoormusega õpe. Seega, kõik inimesed, kes võetakse õppima eestikeelsetele õppekavadele täiskoormusega õppesse, saavad alustada oma õpinguid tasuta (kui neile ei kehti mõni tasuta õppe piirang). Et läbida kogu õppekava tasuta, tuleb täita täiskoormusega õppimise nõudeid (kumulatiivselt igaks semestris 30 EAP). Kui seda nõuet täita ei õnnestu, tuleb hakata tasu maksma sõltuvalt läbimata ainepunktide arvust.

Erandiks on õppekavad, millel toimub vastuvõtt ka tasulisse osakoormusega õppesse. Nendele õppekavadele on kehtestatud samuti õppekohad ning tuleb sooritada vastuvõtueksamid.

8. Kuidas saan kandideerida tasulisse osakoormusega õppesse?
Osadel erialadel on võimalik kandideerida nii tasulisse osakoormusega õppesse kui ka tasuta täiskoormusega õppesse. Sellistel erialadel on SAISis kaks eraldi konkurssi, üks täiskoormusesse ning teise osakoormusesse. Kandideerimisel tuleb valida, kas soovid avalduse esitada mõlemale või ainult ühele. Pane tähele, et Tallinna Ülikoolis saab esitada 2 avaldust, seega mõlemale konkursile avaldust esitades on avalduste esitamise piirarv täis. Pärast avalduste esitamise perioodi lõppu otsust muuta ei saa, st kui sa ei saa tasuta õppesse kohta, siis hiljem tasulisse osakoormusega õppesse avaldust esitada ei saa, v.a kui toimub täiendav vastuvõtt.

9. Mida osakoormusõppes õppimine finantsiliselt tähendab?
Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid 15–22 EAP-d iga õppetöös osavõetud semestri kohta. Tasuda tuleb semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö/lõpueksami tasu alusel. Kui üliõpilane õpib osakoormusega õpperühmas, hüvitab ta õppekulud kogu õppeaja vältel, ka siis kui õppimisel on saavutatud täiskoormusega võrdväärne õppemaht. 

Õppekulude hüvitamise ja tasu määrad 2024/2025. õppeaastal

Muud õppimisvõimalused

 

1. Kui ma ei saa tasuta kohale sisse, kas ma saan õppida tasuliselt?

Tasuliselt õppimiseks on mitu varianti:

  • avatud õpe – võimalik võtta üksikuid aineid, soovi korral ka kõiki aineid üliõpilastega koos; loengud toimuvad samal ajal kui üliõpilastel (ei ole eraldi loenguid nt sessioonõppe ajal);
  • eksternõpe – sobib neile, kes on varasemalt õppekava õppeaineid vähemalt 15 ainepunkti raames läbinud ning kelle eesmärk on omandada kõrgharidus ja saada diplom, kuid kes soovivad seda teha omas tempos;
  • mikrokraadid – pikem tervikliku sisuga täiendkoolituse kava;
  • talve- ja suveülikool;
  • õpilasakadeemia.
     

Muud küsimused

 

1. Millistel alustel võetakse üliõpilasi vastu?
Eestikeelsetele õppekavadel moodustab ülikool igaks vastuvõtuks õppekohad. Õppekohtade saajad on parimate tulemustega sisseastujad. Õppekohad on piiratud erialati kas lävendiga või arvuliselt.

2. Kuidas toimub vastuvõtt võõrkeelsetele õppekavadele?
Võõrkeelsetel õppekavadel on tasulised õppekohad. Õppemaksud ja õppemaksusoodustused kehtestab ülikooli senat. Võõrkeelsetel õppekavadel sõltub ülikooli sissesaamine vastuvõtueksami tulemusest (riigieksameid vaja ei ole, küll aga inglise keele B2 tõendit).

3. Kuidas tekivad pingeread?
Sisseastumisel on oluline, kui hästi on sooritatud riigieksamid ja vastuvõtueksam. Suuremal osal erialadest on vastuvõtuks vajalik eesti keele (eesti kooli lõpetaja) või eesti keele kui teise keele (vene kooli lõpetaja) eksami ning vastuvõtueksami tulemus. Arvesse lähevad vastuvõtul ka varasematel aastatel sooritatud riigieksamid. Gümnasist, kes on saanud eesti keele riigieksami tulemuseks 90 või enam palli ja matemaatika: laia või enne 2012. aastat toimunud eksami vähemalt 74 palli või kitsa matemaatika vähemalt 90 palli, saab õppima asuda väljaspool konkurssi (välja arvatud integreeritud kunst, muusika ja multimeedia, koreograafia, filmikunsti, kehakultuuri, rekreatsioonikorralduse ning psühholoogia õppekavadele).

4. Mis vahe on päeva- ja sessioonõppel?
Päevaõppes toimub õppetöö regulaarselt argipäeviti ja enamasti päevasel ajal. Sessioonõppe on mõeldud tööl käivale inimesele ja toimub enamasti õhtuti või nädalavahetustel. Täpsemalt vaata iga eriala lehelt, sest sessioonõppe korraldus ei ole igal erialal ühesugune.

5. Mis vahe on osa- ja täiskoormusel?
Täiskoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75–100% ulatuses, sooritades 45–60 ainepunkti (EAPd) aastas. Kui üliõpilane ei täida uue õppeaasta alguseks täiskoormusega õppimise nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse. Täiskoormusega õppimine annab hulga eeliseid: on eelduseks tasuta õppimiseks, võimaldab taotleda riiklikku õppetoetust ning konkureerida erinevatele stipendiumitele. Iga õppeaasta lõppedes määrab ülikool eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks.

Osakoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses ehk 30–45 ainepunkti aastas. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes, kus koormusele piire ei seata, ja lõpetadagi ülikool eksternina.

Mõndadel õppekavadel toimub vastuvõtt kas ainult osakoormusesse või täis- ja osakoormusesse. Õpetajakoolituse õppekavadel (kutsepedagoogika, kutseõpetaja, mitme aine õpetaja, matemaatikaõpetaja, kunstiõpetaja, tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja) on osakoormuses õppimine tasuta. Teistel õppekavadel, kus toimub vastuvõtt osakoormusesse (reklaam ja suhtekorraldus, inglise keel ja kultuur, haldus- ja ärikorraldus, õigusteadus BA ja MA, riigiteadused BA ja MA, sotsiaaltöö BA ja MA, sotsioloogia BA ja MA, sotsiaalpedagoogika BA ja MA, lastekaitse MA, politoloogia MA), on õppimine tasuline (ainepunktitasu alusel) ja nii õpingute lõpuni (isegi kui üliõpilane täidab täiskoormuse nõuet).

Õppekulude hüvitamise ja tasu määrad 2024/2025. õppeaastal

6. Ma ei ole sooritanud riigieksamit/sain alla 40 punkti. Kas ma saan selle ülikoolis sooritada?
Ülikooli juures riigieksameid sooritada ei ole võimalik. Riigieksamid ja registreerimise info leiad siit. Vastuvõtutingimustes nõutud riigieksameid asendada ei saa.
Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis või välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtupalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest. See erand ei kehti nendele kandidaatidel, kes lõpetasid keskkooli 2020. või 2021. aastal ja otsustasid kandideerimiseks vajalikust riigieksamist loobuda.

7. Kui kaua mu riigieksami tulemus kehtib?
Riigieksamil ei ole kehtivusaega, v.a juhul, kui sul on vaja tõendada inglise keele B2 oskust. 

8. Kui suur on minu valitud erialale konkurss?
Käesoleva vastuvõtu avalduste arve ja konkursse näed SAISist. Statistika eelmiste aastate konkursside kohta on leitav siit.

9. Kuidas toimub vastuvõtt võõrkeelsetele õppekavadele?
Võõrkeelsetel õppekavadel on tasulised õppekohad. Õppemaksud ja õppemaksusoodustused kehtestab ülikooli senat. Võõrkeelsetel õppekavadel sõltub ülikooli sissesaamine vastuvõtueksami tulemusest (riigieksameid vaja ei ole, küll aga inglise keele B2 tõendit). 

10. Mis saab siis, kui keskkool lõpetati enne riigieksamite aega?
Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis või välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtupalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest.

11. Õpin praegu ülikoolis ühel erialal, kuid on tekkinud soov eriala vahetamiseks. Kas on võimalik ühelt erialalt teisele üle minna?
Õppekava saab vahetada ilma uuesti sisse astumata mõningatel juhtudel ning peamiselt oma valdkonna siseselt. Õppekava vahetamiseks tuleb pöörduda õppekava õpetavasse akadeemilisse üksusesse sealse akadeemilise nõustaja poole. Teine võimalus eriala vahetamiseks on uuesti sisse astuda üldises korras ning seejärel, kui olete ülikooli vastu võetud, on teil õigus kontakteeruda õppekava juhiga, kellega kooskõlastatakse ainepunktide ülekandmise võimalikkus ja maht. 

12. Mulle pakuti kohta teises ülikoolis ja nende kinnitamise tähtaeg on enne, kui Tallinna Ülikoolis kohti jagama hakatakse. Ma tahaks õppima tulla siiski Tallinna Ülikooli. Mida teha?
Oma otsust on võimalik pärast ühe koha kinnitamist muuta. Alguses võib koha teises koolis vastu võtta ja kui hiljem pakutakse kohta teisel erialal/teises ülikoolis, siis saab otsust muuta.
 

13. Kas saan samal ajal õppida Tallinna Ülikoolis mitut eriala?
Üliõpilane saab olla immatrikuleeritud ainult ühele õppekavale samas õppeastmes.

 

Pärast kandideerimist – õppekohad, õppeleping

 

1. SAISis on minu staatuseks "kandideeriv". Kas ma sain ülikooli sisse või mitte?
Staatus "kandideeriv" tähendab, et vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid sulle ei ole veel õppekohta pakutud. Õppekohti pakutakse bakalaureuseõppes alates 12. juulist 2024, magistri- ja doktoriõppes jooksvalt pärast vastuvõtueksamite toimumist. Kui sulle on õppekohta pakutud, siis on sinu staatuseks "vastuvõetav" ja sul on kolm päeva aega oma õppekoht kinnitada. Kui sa selle aja jooksul oma õppekohta ei kinnita, määratakse sind õppekohast loobunuks ja kohta pakutakse pingereas järgmisele.

2. Näen, et erialale, kuhu ma kandideerisin, võetakse vastu 20 üliõpilast. Olen pingereas 20., aga staatuseks on ikka "kandideeriv". Miks mulle pole õppekohta pakutud?
Kui keegi loobub oma õppekohast, siis pakutakse kohta pingereas järgmisele kandidaadile. See aga ei käi SAISis automaatselt, vaid vastuvõtutöötaja  pakub õppekohti. Seega on keegi vahepeal oma õppekohast loobunud, kuid vastuvõtutöötaja ei ole jõudnud sulle veel kohta pakkuda. Palun oota natuke. Kui sulle on õppekohta pakutud, siis tuleb sulle ka SAISist teade.

3. Kinnitasin SAISis õppekoha. Mis ma edasi pean tegema?
Hiljemalt 16. augustil tuleb sõlmida õppeleping, mille kohta leiad infot kodulehelt. Õppelepingu info saadame ka SAISi sisestatud meiliaadressile. Tutvu kindlasti ka Stardipaugu lehega ning esmakurslastele mõeldud lehega

4. Sain ülikooli sisse, kuid lähen kaitseväkke. Mis ma tegema pean, et õppekoht säiliks?
Esiteks tuleb sõlmida õppeleping ja saata see allkirjastatult ülikooli. Seejärel tuleb augusti lõpus ÕISis esitada akadeemilise puhkuse avaldus – sinna tuleb lisada Kaitseressursside ameti kutse. Kui endal ei ole võimalik ÕISis avaldust teha, siis tuleb eelnädala ajal ühendust võtta enda eriala õppenõustajaga ja tema aitab teid akadeemilisele puhkusele vormistada. NB! Selle eelduseks on allkirjastatud õppelepingu kooli saatmine.

5. Tahan allkirjastada õppelepingut, aga saan teate, et sobivat avaldust ei leitud.

  1. veenduge, et olete kinnitanud õppimatuleku SAISis
  2. kontrollige kasutajanime ja parooli (suured ja väikesed tähed, ega ei ole parooli lõpus tühikut või tühikuid).

Kõige sagedasem põhjus, miks õppelepingut ei ole võimalik avada, on tühik/tühikud parooli lõpus.

6. Tahan allkirjastada õppelepingut, aga avaneb valge leht.
Proovige palun lepingut avada teise veebilehitsejaga. Kui leping siiski ei avane, võtke ühendust leping@tlu.ee.

7. Kellele  ja mis kuupäevaks pean õppelepingu saatma?
Leping saatke palun meiliaadressile leping@tlu.ee. Meili ja lepingu pealkirjaks pange oma ees-ja perekonnanimi nimi eriala. Lepinguid ootame 16. augustini.

8. Olen vastu võtnud teise ülikooli õppekoha/Tallinna Ülikooli õppekoha, aga tahan nüüd vastu võtta Tallinna Ülikooli õppekohta/Tallinna Ülikooli teise eriala õppekohta. Mis ma tegema pean?
Kui sulle on pakutud samas õppeastmes mitut õppekohta, siis kui kinnitad ühe õppekoha, loobud teisest samal tasemel pakutud kohast automaatselt. 

9. Kui kaua pakutakse vabanenud õppekohta pingereas järgmisele kandidaadile?
Kui keegi loobub oma õppekohast, siis pakutakse pingereas järgmisele kandidaadile õppekohti kuni 19. augustini.

 

Lisainfo

 

Kui sa ei leidnud oma küsimusele vastust või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga.

E-post: vastuvott@tlu.ee 
Telefon: 6409 135

Infotelefonile vastatakse tööpäeviti 8.30–16.30.

Tutvu ülikooli kampusega ja vaata hoonete asukohti