Avalduse esitamine

 

1. Mis on SAIS?
SAIS on sisseastumise infosüsteem. SAISi saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID ja HarID-ga. HarIDsse on võimalik konto luua ja sisse logida ka Smart-IDga. SAISi tulevad kandidaadi kõik eelnevad haridusalased andmed riiklikest andmebaasidest alates 2004. aastast. Kui SAISi pole võimalik sisse logida, siis saab avalduse esitada kohapeal. Vaata ajakava siit.

SAISi tutvustava video ja avalduste staatuste kohta leiad rohkem infot siit.

2. Kes esitavad avaldust SAISis, kes DreamApplys?
Läbi SAISi kandideerivad:

  • Eesti kodakondsusega isikud;
  • Eesti kodakondsuseta isikud, kes omavad pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
  • Eesti kodakondsuseta isikud eestikeelsetele õppekavadele.

Läbi DreamApply süsteemi kandideerivad võõrkeelsetele õppekavadele vastuvõttu  taotlevad Eesti kodakondsuseta isikud, kes ei oma pikaajalise elaniku elamisluba või alalist  elamisõigust.

3. Mitmele konkursile saab korraga dokumente esitada?
Dokumente saab esitada korraga kahele konkursile.

Reklaami ja suhtekorralduse, inglise keele ja kultuuri, haldus- ja ärikorralduse ning õigusteaduse BA ja MA kaval on võimalik kandideerida tasulisse osakoormusega õppesse. Samuti on nende kavade puhul võimalik kandideerida tasuta täiskoormusega õppesse (v.a reklaam ja suhtekorraldus). SAISi on selleks kaks eraldi konkurssi, üks täiskoormusesse ning teise osakoormusesse. Kandideerimisel tuleb valida, kas soovid avalduse esitada mõlemale või ainult ühele. Seega mõlemale konkursile avaldust esitades on avalduste esitamise piirarv täis.

4. Kas ma saan kandideerida, kui mul on Venemaa/Valgevene kodakondsus?
2022/2023. õppeaastaks saavad kandideerida Venemaa ja Valgevene kodanikud, kel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba, pikaajaline viisa, kes õpivad Eestis või kel on Eesti riigi rahvusvaheline kaitse. 

5. Miks ma ei saa avaldust esitada?
Avalduselt on midagi puudu, nt kandideerimiseks vajalik haridus, fail vms.

  • Oled valinud vale hariduse kandideerimise aluseks, nt valisid aluseks põhihariduse, millega ei saa ülikooli kandideerida.
  • Sinu valitud erialal on vajalik lisada motivatsioonikiri vm fail. Vaata üle, et fail oleks lisatud.
  • Lisaküsimuste all on küsimus, millele sa ei ole vastanud. Vaata üle, et sa oleks kõik kohustuslikud väljad täitnud.
  • Erialale kandideerimiseks on vajalik riigieksam, mida sa ei ole sooritanud. Kui sa oled lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. a või välismaal, siis kandideerid 100% vastuvõtueksami tulemusega. Vastuvõtutöötaja vaatab su avalduse üle.
  • Oled samal haridustasemel õppinud tasuta üle poole nominaalajast. Vastuvõtutöötaja vaatab su avalduse üle ja annab märku, kui su finantseering muudetakse tasuliseks. 

6. Miks mul on avaldusel 100 p ja staatus “kandideeriv”?
Sa kandideerid eritingimusel ja vastuvõtueksamit tegema ei pea. Vaata eritingimustel kandideerimise kohta siit.

7. Jäin avalduse esitamisega hiljaks. Kas ma ei saagi sel aastal kandideerida?
Hilinenud avaldusi vastu ei võeta. Ootame sind kandideerima järgmisel aastal.

8. Ma ei saa HarID-d kasutades sisse logida, mida pean tegema?
Selle kohta leiab infot siit.

 

 

 

Eelnev haridus/ SAISis puuduvad dokumendid

 

1. Kas su eelnev haridus kajastub SAISis?

saisi tabel

2. Kas mu eelnev haridus sobib soovitud magistriõppe õppekavale kandideerimiseks?
Kui eriala lehel ei ole välja toodud kindlat õppekava või valdkonda, mis peaks olema varasemalt läbitud, siis on kandideerimise eelduseks bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus.

3. SAISis ei kajastu mu keskharidus, küll aga omandatud bakalaureusekraad. Kas saan bakalaureuseõppesse kandideerida bakalaureusekraadi põhjal?
Jah.

4. Kandideerisin ka eelmisel aastal ja tõin dokumendid kohale. Kas ma pean sel aastal uuesti tooma?
Dokumente säilitatakse üks aasta. Eelmise aasta omad on meil alles ja neid on võimalik kasutada. Selle kohta võib kirjutada vastuvott@tlu.ee. Sellest vanemad dokumendid on hävitatud ja need tuleb SAISis avaldusele lisada.

5. Minu haridus ei kajastunud SAISis. Lisasin oma haridusdokumendid avaldusele, kuid ikka näitab, et avalduse staatus on "ülevaatamisel". Mida pean tegema?
Muretsemiseks ei ole põhjust. Vastuvõtutöötaja vaatab teie avalduse üle ja sisestab teie hariduse SAISi. 

 

Eritingimustel vastuvõtt

 

Eritingimused on:

  • kõrged riigieksami tulemused;
  • rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemine;
  • üleriigilistel olümpiaadidel kõrge koha saavutamine (olümpiaadide/konkursside nimekiri ja kandideerimiseks vajalik koht on leitav siit.);
  • kuldmedal;
  • erivajadus;
  • vabatahtlik töö.

Täpsemate tingimuste kohta saab lugeda siit. Eritingimusi tõendavad dokumendid saata meiliaadressile vastuvott@tlu.ee hiljemalt avalduste esitamise tähtaja lõpuks (30. juuni 2022).

 

Inglise keele tõendamine

 

1. Inglise keele tõendamine eesti- või ingliskeelsele kavale kandideerideskeeleoskuse tabel2. Olen teinud Cambridge'i keeleeksami ja mul on nõuetele vastav tõend. Kas sobib esitada Statement of Results?

Ei, Statement of Results dokumendil on märge "This is not a certificate". Oma paberkandjal tunnistusest tuleb teha skänn või korralik foto ja lisada see SAISis avaldusele.

Eksamid

 

1. Kas vastuvõtueksamit on võimalik muul ajal sooritada?
Kirjalikul eksamil on ainult üks aeg, kui kodulehel ei ole just välja toodud, et eksam toimub mitmes grupis. Suulise vestluse aja muutmine sõltub erialast. Täpsema info saamiseks kirjuta vastuvott@tlu.ee.

2. Kahe eriala eksam toimub samal ajal. Kuidas ma saaks mõlemale erialale kandideerida?

  • Kas kandideerid kahele BA, RAK, INT hariduse valdkonna õppekavale? Kui kandideerid kahele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja/või integreeritud õppe õppekavale, siis pead sooritama ühe sisseastumistesti, tulemust arvestatakse mõlemal erialal.
  • Kas kandideerid kahele MA hariduse valdkonna õppekavale? Kui kandideerid kahele haridusteaduste instituudi magistriõppe õppekavale, siis pead sooritama ühe akadeemilise testi, tulemust arvestatakse mõlemal erialal.
  • Kas kandideerid haridusteaduse instituudi MA erialale ja teisele Tallinna Ülikooli erialale? Kui kandideerid haridusteaduste instituudi magistriõppe õppekavale ja teise instituudi aineõpetaja õppekavale, siis pead sooritama ühe testi, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Palun valige selle eriala test, mis toimub ajaliselt varem või ülikoolis kohapeal. Teistel juhtudel tuleb akadeemiline test/sisseastumistest sooritada nii haridusteaduste instituudi erialal kui ka teise instituudi erialal.
  • Kas sa kandideerid kahele erineva valdkonna õppekavale (nt psühholoogia ja filosoofia)? Sisseastumiseksam on vaja sooritada mõlemal erialal eraldi.

3. Kas ma pean sooritama akadeemilise testi?
Kui vastuvõtueksamite juures on välja toodud akadeemiline test kui vastuvõtueksami osa, siis peab selle ka sooritama

4. Kas Tartu Ülikooli akadeemilist testi arvestatakse ka Tallinna Ülikoolis?
Ei

5. Kuidas ma saan eksamiks valmistuda? Kas on kordamisküsimusi või erialast kirjandust?
Vastuvõtueksami eesmärk on kontrollida kandideerija erialast sobivust ja motivatsiooni. Kogu vajalik info on välja toodud vastuvõtueksami kirjelduses või eriala lehtedel.

6. Kas sisseastumiseksamitele tuleb ennast registreerida?
Üldiselt registreeritakse ennast sisseastumiseksamitele esitades ülikoolile SAISis avaldus. Nende erialade puhul, kus toimub individuaalne vestlus kandidaadiga, saab individuaalse aja SAISis avaldust esitades või saadetakse see hiljem meilile.

7. Sain meilile vastuvõtueksami punktid, aga avaldusel on vähem punkte. Millest tuleb erinevus?
Kandideerid erialale, kus ühe osa punktidest annab riigieksam, teise vastuvõtueksam. Mõlemad punktid korrutatakse läbi osakaaluga. Meilile tulid sulle vastuvõtueksami punktid, avaldusel näid neid osakaaluga läbikorrutatuna. Avalduse peal on täpselt näha, kuidas arvutuskäik käib.

8. Kuidas ma saan teada vastuvõtueksami erinevate osade punktid?
Erinevate osade punkte on võimalik teada saada 3 kalendripäeva jooksul alates tulemuste avalikustamisest. Selleks kirjuta meile vastuvott@tlu.ee.

9. Millal mulle õppekohta pakutakse?
Igal vastuvõetud kandideerijal on õppimatuleku kinnitamiseks 3 päeva. Kohad vabanevad, kui keegi loobub kohast. 3 päeva möödudes pakutakse kohti pingereas järgmistele.

10. Mul on teise kandidaadiga pingereas samad punktid. Miks temale on kohta pakutud ja mulle mitte?
Kui mitmel kandidaadil on samad punktid, siis: 

  • vaadatakse vastuvõtueksami tulemust, kui erialal andsid punkte nii vastuvõtueksam kui riigieksam (eelistatakse kandidaati, kelle vastuvõtueksami tulemus oli kõrgem);
  • vaadatakse eelmise haridustaseme keskmist hinnet (1. astme erialad, kus on 100% vastuvõtueksam ning 2. aste).

11. Kuidas arvutatakse konkursipalli? Kui lävend on 65, kas peavad kõik riigieksamid olema 65 palli?
Lävend 65 ei tähenda seda, et kõik eksamid peaksid olema 65 palli – igal eksamil on lävendi arvutamisel erinev osakaal. Kui erialal on 100% vastuvõtueksam, siis see tähendab, et lõplik punktisumma sõltub ainult vastuvõtueksami tulemusest ehk eksamil peab saama vähemalt 65 punkti, et üldse lävendi ületada. Kui erialal annab osa riigieksam ja osa vastuvõtueksam, siis kujunevad lõplikud punktid nende mõlema tulemusena. Näiteks annab riigieksam 25% ja vastuvõtueksam 75% tulemusest. Riigieksamil sai kandidaat 75 punkti, mis korrutatakse 25% ehk 75x0,25 ja saadakse teada, kui palju punkte annab riigieksam lõpptulemusest. Vastuvõtueksamil sai kandidaat 80 punkti, mis korrutatakse 80x0,75. Pingereas kuvatakse 78,75 punkti, mis on mõlema korrutise summa.

SAIS saadab meilil teate vastuvõtueksami punktide kohta, koondtulemust koos korrutistega näeb avalduselt. Koondtulemuse punkte eraldi meilile ei saadeta.
 

 

Tasuta/tasulised õpingud

 

1. Olen õppinud üle poole nominaalaja bakalaureuseõppes. Kas rakenduskõrgharidusse on võimalik kohe tasuta õppima asuda?
Jah, kuna tegemist on erinevate õppetasemetega.

2. Mind eksmatrikuleeriti samalt õppekavalt, kuhu ma tahan kandideerida, aasta tagasi. Kas ma saan tulla tasuta õppima?
Uuesti saab samale õppekavale tulla tasuta õppima 2 kalendriaasta möödumisel eksmatrikuleerimise jõustumisest.

3. Millal saan uuesti tulla tasuta õppima samale tasemele?
Kui eelmisest immatrikuleerimisest on möödunud kolmekordne nominaalaeg, siis ootame sind tasuta õppima juba sel aastal. Kui eelmisest immatrikuleerimisest ei ole möödas kolmnekordne nominaalaeg, siis saad tasuliselt õppima tulla ja õpingud on tasulised õpingute lõpuni.

4. Kui mu kolmekordne nominaalaeg saab täis õpingute jooksul, kas mind viiakse üle tasuta õppesse?
Kui sa alustad õpinguid tasuliselt, siis on need tasulised õpingute lõpuni.

5. Mul ei ole eelmisest immatrikuleerimisest möödunud kolmekordne nominaalaeg, aga ma tahaksin õppida eesti keele õpetajaks. Kas ma pean õpingute eest tasuma?
Õppimine õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon, on tasuta ka siis, kui eelmistest õpingutest ei ole möödunud kolmekordne nominaalaeg.

6. Kas eestikeelsetel õppekavadel tasulistele kohtadele ka vastu võetakse?
Eestikeelsetel õppekavadel üldjuhul eraldi tasulisi õppekohti ei ole. Seega, kõik inimesed, kes võetakse õppima eestikeelsetele õppekavadele, saavad alustada oma õpinguid tasuta (kui neile ei kehti mõni tasuta õppe piirang). Et läbida kogu õppekava tasuta, tuleb täita täiskoormusega õppimise nõudeid (kumulatiivselt igaks semestris 30 EAP). Kui seda nõuet täita ei õnnestu, tuleb hakata tasu maksma sõltuvalt läbimata ainepunktide arvust.

Erandiks on õppekavad, millel toimub vastuvõtt ka tasulisse osakoormusega õppesse. Nendele õppekavadele on kehtestatud samuti õppekohad.
 

7. Kuidas saan kandideerida tasulisse osakoormusega õppesse?
Reklaami ja suhtekorralduse, inglise keele ja kultuuri, haldus- ja ärikorralduse ning õigusteaduse BA ja MA kaval on võimalik kandideerida tasulisse osakoormusega õppesse. Samuti on nende kavade puhul võimalik kandideerida tasuta täiskoormusega õppesse (v.a reklaam ja suhtekorraldus). SAISis on selleks kaks eraldi konkurssi, üks täiskoormusesse ning teise osakoormusesse. Kandideerimisel tuleb valida, kas soovid avalduse esitada mõlemale või ainult ühele. Pane tähele, et Tallinna Ülikoolis saab esitada 2 avaldust, seega mõlemale konkursile avaldust esitades on avalduste esitamise piirarv täis. Pärast avalduste esitamise perioodi lõppu otsust muuta ei saa, st kui sa ei saa tasuta õppesse kohta, siis hiljem tasulisse osakoormusega õppesse avaldust esitada ei saa.

Muud õppimisvõimalused

 

1. Kui ma ei saa tasuta kohale sisse, kas ma saan õppida tasuliselt?

Tasuliselt õppimiseks on mitu varianti:

  • avatud õpe – võimalik võtta üksikuid aineid, soovi korral ka kõiki aineid üliõpilastega koos; loengud toimuvad samal ajal kui üliõpilastel (ei ole eraldi loenguid nt sessioonõppe ajal);
  • eksternõpe – sobib neile, kes on varasemalt õppekava õppeaineid vähemalt 15 ainepunkti raames läbinud ning kelle eesmärk on omandada kõrgharidus ja saada diplom, kuid kes soovivad seda teha omas tempos;
  • mikrokraadid – pikem tervikliku sisuga täiendkoolituse kava;
  • talve- ja suveülikool;
  • õpilasakadeemia.
     

Muud küsimused

 

1. Millistel alustel võetakse üliõpilasi vastu?
Eestikeelsetele õppekavadel moodustab ülikool igaks vastuvõtuks õppekohad. Õppekohtade saajad on parimate tulemustega sisseastujad. Õppekohad on piiratud erialati kas lävendiga või arvuliselt.

2. Kuidas toimub vastuvõtt võõrkeelsetele õppekavadele?
Võõrkeelsetel õppekavadel on tasulised õppekohad. Õppemaksud ja õppemaksusoodustused kehtestab ülikooli senat. Võõrkeelsetel õppekavadel sõltub ülikooli sissesaamine vastuvõtueksami tulemusest (riigieksameid vaja ei ole, küll aga inglise keele B2 tõendit).

3. Kuidas tekivad pingeread?
Sisseastumisel on oluline, kui hästi on sooritatud riigieksamid ja vastuvõtueksam. Suuremal osal erialadest on vastuvõtuks vajalik eesti keele (eesti kooli lõpetaja) või eesti keele kui teise keele (vene kooli lõpetaja) eksami ning vastuvõtueksami tulemus. Arvesse lähevad vastuvõtul ka varasematel aastatel sooritatud riigieksamid. Gümnasist, kes on saanud eesti keele riigieksami tulemuseks 90 või enam palli ja matemaatika: laia või enne 2012. aastat toimunud eksami vähemalt 74 palli või kitsa matemaatika vähemalt 90 palli, saab õppima asuda väljaspool konkurssi (välja arvatud integreeritud kunst, muusika ja multimeedia, koreograafia, filmikunsti, kehakultuuri, rekreatsioonikorralduse ning psühholoogia õppekavadele).

4. Mis vahe on päeva- ja sessioonõppel?
Päevaõppes toimub õppetöö regulaarselt argipäeviti ja enamasti päevasel ajal. Sessioonõppe on mõeldud tööl käivale inimesele ja toimub enamasti õhtuti või nädalavahetustel. Täpsemalt vaata iga eriala lehelt, sest sessioonõppe korraldus ei ole igal erialal ühesugune.

5. Mis vahe on osa- ja täiskoormusel?
Täiskoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75-100% ulatuses, sooritades 45-60 ainepunkti (EAPd) aastas. Kui üliõpilane ei täida uue õppeaasta alguseks täiskoormusega õppimise nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse. Täiskoormusega õppimine annab hulga eeliseid: on eelduseks tasuta õppimiseks, võimaldab taotleda riiklikku õppetoetust ning konkureerida erinevatele stipendiumitele. Iga õppeaasta lõppedes määrab ülikool eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks.

Osakoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses ehk 30–45 ainepunkti aastas. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes, kus koormusele piire ei seata, ja lõpetadagi ülikool eksternina.

Mõndadel õppekavadel toimub vastuvõtt kas ainult osakoormusesse või täis- ja osakoormusesse. Õpetajakoolituse õppekavadel (kutsepedagoogika, kutseõpetaja, mitme aine õpetaja, matemaatikaõpetaja) on osakoormuses õppimine tasuta. Teistel õppekavadel, kus toimub vastuvõtt osakoormusesse (reklaam ja suhtekorraldus, inglise keel ja kultuur, haldus- ja ärikorraldus, õigusteadus BA ja MA), on õppimine tasuline (ainepunktitasu alusel) ja nii õpingute lõpuni (isegi kui üliõpilane täidab täiskoormuse nõuet).

6. Ma ei ole sooritanud riigieksamit/sain alla 40 punkti. Kas ma saan selle ülikoolis sooritada?
Ülikooli juures riigieksameid sooritada ei ole võimalik. Riigieksamid ja registreerimise info leiad siit. Vastuvõtutingimustes nõutud riigieksameid asendada ei saa.

Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis või välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtupalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest. See erand ei kehti nendele kandidaatidel, kes lõpetasid keskkooli 2020. või 2021. aastal ja otsustasid kandideerimiseks vajalikust riigieksamist loobuda.

7. Kui kaua mu riigieksami tulemus kehtib?
Riigieksamil ei ole kehtivusaega, v.a juhul, kui sul on vaja tõendada inglise keele B2 oskust.

8. Kui suur on minu valitud erialale konkurss?
Käesoleva vastuvõtu avalduste arve ja konkursse näed SAISist. Infot eelmiste aastate konkursside kohta me ei avalikusta, kuna need on aastati erinevad ja ei näita hetkeolukorda.

9. Kuidas toimub vastuvõtt võõrkeelsetele õppekavadele?
Võõrkeelsetel õppekavadel on tasulised õppekohad. Õppemaksud ja õppemaksusoodustused kehtestab ülikooli senat. Võõrkeelsetel õppekavadel sõltub ülikooli sissesaamine vastuvõtueksami tulemusest (riigieksameid vaja ei ole, küll aga inglise keele B2 tõendit).

10. Mis saab siis, kui keskkool lõpetati enne riigieksamite aega?
Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis või välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtupalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest.

11. Õpin praegu ülikoolis ühel erialal, kuid on tekkinud soov eriala vahetamiseks. Kas on võimalik ühelt erialalt teisele üle minna?
Õppekava saab vahetada ilma uuesti sisse astumata mõningatel juhtudel ning peamiselt oma valdkonna siseselt. Õppekava vahetamiseks tuleb pöörduda õppekava õpetavasse akadeemilisse üksusesse sealse akadeemilise nõustaja poole. Teine võimalus eriala vahetamiseks on uuesti sisse astuda üldises korras ning seejärel, kui olete ülikooli vastu võetud, on teil õigus kontakteeruda õppekava juhiga, kellega kooskõlastatakse ainepunktide ülekandmise võimalikkus ja maht. 
 

 

Lisainfo

 

Kui sa ei leidnud oma küsimusele vastust või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga.

E-post: vastuvott@tlu.ee 
Telefon: 6409 135

Infotelefonid on avatud tööpäeviti kell 9.0017.00. 22. juunil vastatakse telefonile kuni 13.00, 23.24. juunil telefonile ei vastata.

Tutvu ülikooli kampusega ja vaata hoonete asukohti