Tehisintellekti kasutamine Tallinna Ülikoolis
Tehisintellekti areng on kujundamas hariduselu, ühiskonda ja töömaailma viisil, mida ei saa ignoreerida. Õppimise, õpetamise, teadus- ja loometöö ning organisatsiooni ehitamise iseloom ja -vahendid meie ümber on muutumas. Tehisintellekti tundmine ei ole enam valik, vaid osa tänapäevasest akadeemilisest tegevusest.
Kui me oleme Tallinna Ülikoolis seadnud endale eesmärgiks olla targa eluviisi eestvedajad, siis peab meie sihiks olema ka tark tehisintellekti kasutamine. Milles see täpsemalt seisneb, on alles loomises ja muutub koos tehisintellekti arengu ja selle uute rakendustega, aga see muutus kätkeb endas kindlasti enamat kui oskus leida kõige tõhusamad tööriistad oma seniste eesmärkide saavutamiseks. Peame ümber mõtestama olulised õppimise ja teadustöö juurde kuuluvad protsessid, nagu näiteks “iseseisvalt” koostatud tekstide põhine hindamine või teadusprojektide ja retsensioonide kirjutamine. Ilmselt pakub see meile ka võimaluse ümber kujundada meie õppe- ja teadustöö toetavad tugiprotsessid. Selle juures peame eetiliselt hindama, millisesse tulevikku me selle tehnoloogiaga sammume - milliseid eesmärke me teenime, ning otsima, kuidas panna tehisintellekt edendama, mitte õõnestama, inimlikku tõetahet ja teadmishimu.
Tehisintellekti kasutamisega seotud olulistele küsimustele ei ole kellelgi täna valmis vastuseid. Nende leidmine võiks õnnestuda kui me õpime tundma tehisintellekti olemust, katsetaks selle võimalusi, mõtestaks ja õpiks seda kasutama.
Rektor Tõnu Viik

Tehisintellekti kasutamise põhimõtted
Tallinna Ülikool toetab ja julgustab tehisintellekti kasutamist nii teadus- ja õppetöös kui ka ülikooli tööprotsesside kujundamisel. Tehisintellekti kasutamisel juhindume järgmistest põhimõtetest:
- Tehisintellekti tuleb kasutada eetiliselt ehk kooskõlas privaatsuse ja andmekaitse ning võrdse kohtlemise põhimõtete ja akadeemilise aususe nõuetega.
- Tehisintellekti väljundisse tuleb suhtuda kriitiliselt, hinnates selle usaldusväärsust, täpsust ja asjakohasust.
- Tehisintellekti kasutamisel on oluline läbipaistvus, mis tähendab teavitamist selle kasutamise viisidest, ulatusest ja eesmärgist.
- Tehisintellekti kasutamisel õppetöös on õppejõul õigus otsustada, mil viisil tehisintellekti kasutatakse või selle kasutamist piiratakse.
Tehisintellekti kasutamiseks teadustöös on toeks andmekaitse juhend “Isikuandmete töötlemine teadustöös”, õppetöö jaoks on koostatud "Suunised tehisintellekti kasutamiseks õppetöös".
Riiklikult seatud reeglitest on tehisintellekti kasutamisel keskse tähtsusega isikuandmete kaitse seadus, isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ning autoriõiguse seadus.
Tehisintellekti arendajad ja juurutajad peavad arvestama tehisintellekti määruses (AI Act) seatud nõuete ja kohustustega ning ülikool peab tehisintellekti lahenduste kasutusele võtmisel tagama vastavuse küberturvalisuse seadusega (KüTS).
Abistavad materjalid
- Euroopa Liidu eetikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel
- Eesti Teadusagentuuri elavad suunised generatiivse tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks teaduses
- Euroopa Komisjoni tehisintellekti juhised teadlasele ja teadusasutusele
- Haridus- ja Teadusministeeriumi veebileht tehisarust õppimises ja õpetamises
- OECD materjalid tehisintellekti mõjust haridusele ja oskustele
- UNESCO materjalid tehisintellektist hariduses
- TLÜ haridusteaduste instituudi uurimislabori EDUSPACE lehekülg tehisintellektist hariduses
- TLÜ haridustehnoloogia keskuse Tehisaru sahver tehisintellekti tööriistadest ja praktikatest hariduses
- Tehisaru baromeeter eesti keeles töötavate keelemudelite vastuste võrdlemiseks

Tehisintellekti koolitused ja materjalid
Tehisintellekti targa kasutamise aluseks on teadmised tehisintellekti toimimise põhimõistetest, rakendusvõimalustest ning nendega kaasnevatest eetilistest ja sotsiaalsetest aspektidest. Need teadmised on tehisintellekti puudutavates aruteludes kaasa rääkimise eelduseks ning aitavad mõista tehisintellekti kasutamise potentsiaali ja riske nii oma töös kui igapäevaelus. Alusteadmiste hulka loeme ka viipamise põhimõtted (prompt engineering), mis aitavad generatiivse tehisintellekti mudelite abil soovitud kvaliteedi ja struktuuriga väljundeid luua.
Alusteadmiste omandamiseks on loodud palju veebipõhiseid õppematerjale ja kursusi ning seeläbi saavad ülikooli töötajad esmaste teadmiste ja oskuste omandamiseks palju ise ära teha. Veebikursused annavad hea võimaluse õppida endale sobival ajal ja omas tempos ning tulla kokku ühisteks aruteludeks ja praktiseerimiseks sarnaste eelteadmiste pinnalt. Ühe võimalusena soovitame läbida Digiriigi Akadeemia kursused (vajalik sisse logimine riigi autentimisteenusega):
-
Sissejuhatus generatiivse tehisaru valdkonda
-
Töötamine tehisaruga - aluspõhimõtetest edasijõudnute tehnikateni
-
Tehisaru usaldusväärsus, andmekaitse ja turvalisus
-
Praktilised tehisaru tööriistad ja platvormid koos harjutustega
Alates jaanuarist 2026 pakume koostöös haridustehnoloogia keskusega Digiriigi Akadeemia kursustel põhinevaid temaatilisi ja sihtgrupipõhiseid töötubasid. Samuti jätkame muude valdkondlike tehisintellekti koolitustega ja õpilõunate formaadiga, kus ülikooli töötajad jagavad oma kogemusi tehisintellekti kasutamisest õppe-, teadus- ja administratiivtöös.
Eesti koolides käivitunud haridusuuendusprogrammi TI-Hüpe koolituste ja seminaride videod on leitavad nende Youtube´i kanalil ning on heaks sisendiks õppimise ja õpetamise mõtestamise aruteludes ning pakuvad ka praktilisi juhiseid ChatGPT kasutamisel, näiteks soovitame vaadata kahte 15-minutilist videot ChatGPT 101 ja ChatGPT 102.
Baasteadmiste omandamiseks inglise keeles võib läbida Helsingi Ülikooli eestvedamisel valminud kaheosalise veebikursuse The Elements of AI, sarnaseid avatud kursusi on loonud ka mitmed teised ülikoolid. Sobivaid õpiampse ChatGPT kasutamiseks pakub OpenAI Academy platvorm, nt tasub vaadata videot viipade koostamise põhimõtetest. OpenAI Academy lehele on loodud muuhulgas kõrghariduse valdkonna grupp ja foorum.
Baaskompetentside olemasolul saab jätkata süvendatud, eriala- või valdkonnaspetsiifiliste teadmiste omandamisega, mis on vajalikud tehisintellekti arendamiseks, rakendamiseks või uurimiseks konkreetses valdkonnas. Seda saab teha eelkõige oma üksuses või erialastes võrgustikes.
Tallinna Ülikooli töötajatele avatud ja tehisintellekti kasutamist toetavad koolitused, seminarid, õpilõunad ja muud sündmused on leitavad koolituskalendrist.

Tehisintellekti töövahendid
Tehisintellekti tööriistad on järjest enam muutumas igapäevaselt kasutatavateks töövahenditeks. Tallinna Ülikoolis on keskselt kasutusel neist järgmised:
-
OpenAI ChatGPT Edu saavad kasutada kõik Tallinna Ülikooli töötajad. ChatGPT Edu on loodud haridusvaldkonna asutustele ja seda saab kasutada näiteks tekstide kirjutamiseks ja toimetamiseks, uurimistööks, andmete analüüsiks, ideede arendamiseks ning muude lihtsamate igapäevaste tööülesannete lahendamiseks. OpenAI ChatGPT Edu kasutamise kohta Tallinna Ülikoolis saab lähemalt lugeda TLÜ siseveebist.
-
Google Gemini on kättesaadav kõikidele Tallinna Ülikooli liikmetele ja seda saab kasutada näiteks tekstide loomisel, analüüsimisel ja töötlemisel, tekstipõhiste ülesannete lahendamisel, ideede genereerimisel ja andmete analüüsimisel. Google Gemini kasutamise kohta Tallinna Ülikoolis saab lähemalt lugeda TLÜ siseveebist.
-
Scopus AI-d saavad kasutada kõik Tallinna Ülikooli liikmed teaduskirjanduse otsimiseks ja analüüsimiseks. Scopus AI analüüsib esitatud päringut ning koostab vastuse Scopuse andmebaasis leiduvate artiklite sisukokkuvõtete põhjal, kasutatud artiklid on viidatud ja hõlpsasti kontrollitavad. Scopus AI kohta saab lähemalt lugeda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kodulehelt.

Tehisintellektiga seotud uurimistööd Tallinna Ülikoolis
Tallinna Ülikooli teadlased veavad eest väga mitmekülgseid teadus- ja arendusprojekte, mille fookuses on nii tehisintellekti rakenduste loomine kui nende kasutamise uurimine. Praegu töös olevate projektide hulgas on ülekaalus haridusvaldkonna projektid, mis tegelevad nii otseselt õpetamise ja õppimise toetamisega (keeled, kirjutamine, loodusained) kui ka süsteemsete küsimuste lahendamisega (õpetaja-tehisintellekti komplementaarsus, institutsionaalne valmisolek). Lisaks sellele keskenduvad meie teadlaste uurimisküsimused ka tehisintellekti rollile sotsiaalsete ja kultuuriliste väljakutsete lahendamisel (valeinfo, sotsiaalmeedia pahatahtlikkus) ning tervishoius.
Ka mitmete doktoritööde raames uuritakse või kasutatakse tehisintellekti rakendusi. 2025. aastal oli Tallinna Ülikoolis koostamisel 17 sellise fookusega doktoritööd.
Tehisintellekti-põhiste lahenduste arendamine
- Hübriidregulatsiooni lahendused õppimisel – professor Danial Hooshyari juhitud Eesti Teadusagentuuri personaalne rühmagrant PRG2215 “Õppimise hübriidregulatsioon avatud õppijamudeli kaudu: õpilaste tähendusrikka õppimise toetamine”, 01.01.2024-31.12.2028
- Dementsuse tuvastamise vahend – dotsent Sonia Sousa juhitud Euroopa komisjoni projekt “Intelligentsed digitaalsed vahendid vähese kognitiivse kahjustuse all kannatavate inimeste aju skriinimiseks ja dementsuse riski hindamiseks (AI-MIND)”, 01.03.2021-28.02.2026
- Meediamonitooringu tööriist – professor Indrek Ibruse juhitud Astra+ programmi innovatsiooniprojekt “Tehisintellekti põhine meediamonitooringu tööriista prototüüp”, 01.09.2025-31.08.2026
- Kirjandi hübriidhindamise ja tagasisidestamine tööriist – lektor Merilin Aruvee juhitud Astra+ programmi innovatsiooniprojekt “Arutleva kirjandi hübriidhindamise ja tagasisidestamise rakenduse prototüübi väljatöötamine”, 01.09.2025-31.08.2026
- E-õppe lahendused täiskasvanuõppes – professor Kai Pata juhitud Euroopa Horisont programm “Uute tehnoloogiate haridusse ja koolitustesse integreerimine”, 01.09.2022-31.10.2025
- Pahatahtlike osalejate tuvastamine interneti suhtlusvõrgustikes – dotsent Sonia Sousa Eesti Teadusagentuuri ERA-NET projekt “Pahatahtlike osalejate profileerimine ja avastamine sotsiaalmeedias tehisintellekti abil”, 01.01.2023-31.12.2025
- ERRi teadmusgraaf - professor Indrek Ibruse juhitud Kultuuriministeeriumi projekt "Eesti Rahvusringhäälingu sisus kultuuri-, keskkonna- ja majandusteemade tuvastamine, linkimine ja analüüs", 01.01.2025-31.12.2026
- Eesti majanduse ja tehnoloogia arengut kirjeldava teadmusgraaf - professor Indrek Ibruse juhitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium projekt "Meediasisu põhjal loodud Eesti majandusarengut kirjeldav teadmusgraaf ning selle halduslahendused", 01.01.2025–31.12.2026
Tehisintellekti kasutuse ja mõju uurimine:
- õpetaja ja TI ühises toimimises – professor Kairit Tammetsa ja professor Tobias Ley juhitud Euroopa Horisont programm projekt “Õpetaja ja tehisintellekti komplementaarsus (TAICO)”, 01.02.2025-31.01.2028
- loovõppes – professor Indrek Ibruse juhitud Tallinna Ülikooli projekt “Generatiivse tehisaru kasutamine loovõppes ja -praktikates: pedagoogilised, uurimuslikud ja tehnilised lahendused Tallinna Ülikoolile”, 01.01.2025-31.12.2026
- loodusainete õpetamises gümnaasiumis – professor Priit Reiska juhitud Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi projekt “Paradigma muutust toetavad metoodikad loodusainete õpetamisel gümnaasiumis”, 01.06.2025-31.12.2027
- tantsu- ja meediakunstis ning publiku suhtluses – professor Nuno Correia juhitud Euroopa Horisont programmi projekt “Liikumine, digitaalne intelligentsus ja interaktiivne publik”, 01.04.2023-31.03.2026
- võõrkeeleõppes – professor Merilyn Meristo ja dotsent Aleksandra Ljalikova juhitud Euroopa komisjoni projekt “AI4FLE: AI võõrkeelte õpetamisel”, 01.01.2024-31.12.2027
- kõrghariduses – vanemteadur Janika Leoste juhitud Tallinna Ülikooli projekt “Tehisintellekt hariduses”, 01.06.2025-31.05.2026
Kontaktid
Tehnilised küsimused ja tugi: ti@tlu.ee
Koolitusi ja juhendmaterjale puudutavad küsimused ja ettepanekud: personaliarendus@tlu.ee