Erivajadusega õppija nõustamine

Selleks, et üleminek üldharidusest ülikooli toimuks sujuvamalt valmista ennast aegsasti ette enne kandideerimisperioodi algust.

 Hoia ülikooli kodulehel silm peal vähemalt pool aastat varem! 

Mõned näited sisseastujatele suunatud teavitustegevustest:
•    Üliõpilaskond pakub Tudengivarju nädalal võimalust tutvuda ülikoolis õppimist läbi tudengi silmade;
•    toimuvad Avatud uste päevad – tavaliselt veebruari lõpus või märtsis;
•    teades juba, mis eriala õppida tahad, vaata vastava instituudi kodulehte. Pakutakse infotunde, koolitusi jms, et paremini valmistuda kandideerimiseks;
•    helista või kirjuta Üliõpilaste Nõustamiskeskusesse. Meil on karjäärispetsialist, kellega nõu pidada eriala valikul, erivajadusega üliõpilaste nõustaja, psühholoogid.
•    Täpsemat infot eriala ja õppimise kohta saad õppenõustajalt.

Mida lähemal kandideerimisperioodile, seda teadlikum ole millal, kuidas ja mida tuleb ülikooli saamiseks esitada, milles seisnevad vastuvõtu katsed. 

Ülikooli kandideerides saavad erivajadusega kandidaadid taotleda kohandusi sisseastumiseksamitel, et arvestada erivajaduse spetsiifikast tulenevate takistustega. 
Kohanduse taotlemisks saada oma tõend vastuvott@tlu.ee või erivajadustega üliõpilaste nõustajale kai.rannastu@tlu.ee, kuni on võimalik esitada avaldusi SAIS-s.
Arvestada tuleb sellega, et vastuvõtukomisjoniga kokkuleppimine ja vajalike individuaalsete kohanduste tegemine võtab aega, seega anna endast teada aegsasti. 
Mida täpsemalt me saame läbi räägitud nt eelneval kooliastmel rakendatud ja sobivaks osutunud kohandused, seda selgema info saab nõustaja esitada vastava eriala vastuvõtukomisjonile. 

Vastuvõtt toimub kõigile lävendipõhiselt ja/või paremusjärjestuse alusel. 

Eritingimusena on võimalik luua lisaõppekoht, kui:
•    Sul on SKA tõendi alusel raske või sügav liikumis-, nägemis- või kuulmispuue; 
•    oled sisseastumiskatsetel vastuvõtulävendi ületanud, kuid paremusjärjestusest välja jäänud.

Vastuvõtu tingimused ja kord http://tlu.ee/vvtk

TLÜ on füüsiline keskkond on pidevas arenemises. Liikumise ja nägemise erivajadusega õppijate ligipääsetavus  ja nende vajaduste arvestamine auditooriumites jt ruumides, võib olla piiratud. Siiski sellega tegeletakse pidevalt.

Ligipääs ülikooli ühistranspordi või autoga:

Linnakusse saamiseks  tutvu Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteemiga ning vaata  üle transport linnakusse.

• Tulles trammiga peatusesse "Tallinna Ülikool", peatub tramm ilma platvormita peatuses. Platformiga peatus on järgmine peatus "Koidula". 
• Tulles autoga,  Uus-Sadam 5, on Mare maja vastas kaks invaparkimiskohta. 

Liikumine ülikooli linnakus:

Tutvu linnakuga SIIT ja virtuaaltuuriga SIIT. 

Kui soovid linnakutuuri, anna oma soovist teada erivajadusega üliõpilaste nõustajale. Võta  sõber kaasa!

Teadmiseks!

• Kui oled majas eksinud või oled jäänud tupikusse (nt ratastooliga), siis on võimalik kutsuda appi turvatöötaja (telefon 58538502).
• Liikumise hõlbustamiseks on liftid ja võimalik taotleda uksekaarti. Uksekaarti vajad ligipääsuks Õpikeskuse kõikidele korrusele, üliõpilaste puhkealale ja Vita majja. Anna teada erivajadusega üliõpilaste nõustajale.
• Informeeri oma märkamistest ja kogemustest erivajadusega üliõpilaste nõustajat.

Ratastooliga liikuma pääseb iseseisvalt:

Soovitus: esimest korda ruumi leidmisel kutsu saatjaks erivajadusega üliõpilaste nõustaja. Palun teata aegsasti ette!

• Narva mnt 25 õppehoone Terra  (ruumide tähis T)  I korrusele saab Narva mnt poolsest vana peahoone uksest. Sealt edasi II jne korrusele ligipääsu pole. II korrusele saad läbi Vita (ruumide tähis V) majja  sisehoovist sisenendes liikudes vasakut kätt mööda kordori kuni invaliftini. III ja IV korrusele saab läbi Astra maja III korruse invalifti. Liigu Astrast liftiga teisele korrusele ja pööra Õpikeskuse juurest paremale. Mööda pikka koridori jõuad invaliftini. Liftis hoia korruse nuppu kuni liikumise lõpuni all.

• Narva mnt 29 õppehoone Silva (ruumide tähis S) kõikidele korrustele saab läbi Astra maja.  Mare maja kaudu ülikooli sisenedes tule lifitiga II korrusele ja  sealt galerii kaudu Saad Silva II korrusele.

• Narva mnt 29 õppehoone Astra (ruumide tähis A) kõikidele korrustele . Inva-WC-d  0, 2 ja 3 korrusel. 

• Uus-Sadama 5 õppehoone Mare (ruumide tähis M) kõikidele korrustele. InvaWC-d on 0, 2 ja 3 korrusel. 

• Narva mnt 27 õppehoone Nova (ruumide tähis N) kõikidele korrustele. Inva-WC 0 korrusel. Majja pääseb läbi Vita maja.

• Narva mnt 27 õppehoone Vita (ruumide tähis V) kõikidele korrustele. Inva-WC asub 0 korrusel. 

• Narva mnt 29  Õpikeskusse pääseb uksekaardiga läbi Astra maja 0 korruse Õpikeskuse lifti või Silva/Astra 2 korruse. Uksekaardiga saab Õpikeskuse liftiga kõikidele Õpikeskuse korrustele.

Ratastooliga ei ole võimalik iseseisvalt pääseda:

• Astra maja A-046 ja A- 018 ruumi,  arvutiklassi A- 406 (erilahendus on õppijal siseneda Õpikeskuse pool olevast uksest), Tallinna Ülikooli muuseumi ja vähene ligipääs ruumi A-002. 
• Mare majas puudub ligipääs ruumis M-134, ruum läheb otse kaldega alla ja sinna ei mahu sisse ratastool.
• Terra majas puudub ligipääs 5. korrusele
• Nova majja on võimalik sisse saada vaid läbi Vita maja. Nova ja Mare vaheline invatõstuk ei ole kasutatav elektilist ratastooli kasutavatele õppijatele. Tõstuki võtme saab Nova ja Mare infolauast.
• Haapsalu kolledž  ei ole iseseisvalt ligipääsetav liikumispuudega õppijatele.

Astra ja Silva maja kaardistus liikumistakistustega õppijate sisendiga on leitav SIIT

TLÜ üliõpilaselamu Karu tn 17

Üliõpilaselamu asub ülikooli Mare hoonest umbes 300 m kaugusel. Seal  5  erivajadustele spetsiaalselt kohandatud (vannituba, WC ja köök) ühe kohalist tuba.    Korterisse pääseb maja külgmises osas olevast kaldteest. Välisuksest saab sisse uksekaardiga, sisemised uksed avanevad automaatselt. 

Erivajaduseks loeme seisundit, mille arvestamata jätmine õppetöös võib endaga kaasa tuua tervise halvenemise ja/või õpingute katkemise. Püüame selliseid olukordi igakülgselt vältida ennetavate tegevuste kaudu. Meile on väga oluline üliõpilase enda teadlikkus iseenda tervise hoidmisest, mille hulka kuulub ravi. Ülikoolis õppimine on pingeline tegevus igaühe jaoks, kuid oluline on hoida tervis kontrolli all.

Toodud põhimõttel on üles ehitatud ülikooli tugisüsteem erivajadusega üliõpilaste toetamisel. Sinu erivajadus peab olema tõendatud (eriarsti tõend või töövõime vähenemise otsus või puude olemasolu otsus).

Peamine märksõna, millega pead arvestama, on ennetamine. Sekkuda ei ole võimalik tagantjärgi, seega esita oma tõend õpingute alguses ja jälgi tõendi aegumise tähtaega. Hoia kontakti erivajadusega üliõpilaste nõustajaga, kui mingid asjaolud muutuvad või vajad abi konkreetsete olukordade lahendamisel.

Kohandused ja eritingimused

Kohanduste planeerimise protsess:

• Saada nõustajale tõend;
• üliõpilane ja nõustaja: andmete kandmine ÕIS-i, vajaduste kaardistamine ja vastavate kohanduste valimine;
• üliõpilane: loa andmine (ise ÕIS-is või kirjalikult nõustajale) info edastamiseks oma instituudi õppenõustajale ja konkreetse semestri õppejõududele;
• üliõpilane: kontakti võtmine  kursuse/aine õppejõuga ja kokku leppimine mida ja kuidas arvestada, silmas pidades, et õpiväljundid tuleb saavutada. Hoia õppejõuga kontakti, anna talle tagasisidet;
• nõustaja: iga semestri alguses  ÕIS-is õppeainete nähtavaks tegemine vastavalt üliõpilase õpingukavale, selle esitamise tähtajast järgmisel päeval.

Pea meeles! Saame kohanduste rakendamisel toetada õppimist, kuid õpiväljundid tuleb saavutada teistega võrdsel tasemel.

Enimkasutatavad kohandused erivajaduse iseloomust tulenevalt:

• Abivahendi või tugiteenuse (nt. tugiisik, kirjutustõlk, viipekeeletõlk jne) kasutamine; 
• loengu salvestamine. Eelnevalt autorilepingu koostamine õppejõu intellektuaalse omandi kaitseks;
• tähtaegade pikendamine. Õppija on enne originaaltähtaja möödumist teinud õppejõuga kokkuleppe;
• eelnevalt kokkulepitud paindlik kohalkäimine ja alternatiivne hindamine õpiväljundite saavutamiseks;
• loengu esitluste ja töölehtede jagamine digitaalselt;

• eksamitel ja kontrolltöödel lisaaja andmine;
• grupitöödes õppija eripäraga arvestamine. Näiteks võib olla iseseisvat tööd rohkem, esitluse ettekandmine väikeses grupis jms
• õpiraskuste (düsgraafia, düsleksia) korral tüüpiliste vigade  mitte arvestamine välkhindamisel;
• spetsiifiliste abivahendite lubamine. Näiteks arvuti, luup, kaasav tarkvara, FM süsteem jms;
• kohustusliku kirjanduse vähendamine tuues välja kõige olulisema;
• väljasõitudel ligipääsetavuse eelnev kontrollimine;
• auditooriumis füüsilise ligipääsetavuse tagamine;
• auditooriumis koha tagamine esireas;
• loa andmine süüa/juua auditooriumis sh eksami ajal;
• loa andmine loengu ajal liikumiseks, seismiseks, pauside tegemiseks, varem lahkumiseks;
• kuulmise erivajadusega üliõpilaste vajadustega arvestamine (taustamüra vähendamine, loengu tempole, kõne selgusele, õppejõu asukohale jms esitatavad nõuded, mis tagavad parema kuuldavuse)
• jne

Kandideerides Erasmus + programmi kaudu õpirändel osalejaks, annad endale võimaluse saada elukestvaid kogemusi, mille käigus saad erialaselt targemaks, iseseisvamaks, keeleliselt osavamaks. 
Õppimine  võõras  keskkonnas, paneb Sind igati proovile, kuid piisavalt ettevalmistades lood paremad eeldused õnnestumiseks. Kui kahtlused või kõhklused iseenda suhtes kaaluvad üles minnatahtmise, siis mõtle esialgu lühemale ajale, sest õpingute ajal jõuad kandideerida mitu korda. 
Oma tervisele mõeldes planeeri osalemist pikemalt ette. Esimestel semestritel alusta info kogumisest – osale Erasmus + infotundides, planeeri õppeainete valikuid nii, et neid on võimalik paremini sobitada õpirändeks. Õpiränne ise planeeri hilisemaks, näiteks alates 3 - 4-ndast semestrist. 

Kui oled otsuse teinud,  räägi  oma instituudi Erasmus + koordinaatoriga ja loe rohkem SIIT

Kui oled mõelnud kuhu tahad minna, otsi endale sobiv organisatsioon tutvudes vastuvõtva organisatsiooni kodulehega. 

Erivajadusega üliõpilasel on võimalus taotleda kaasamistoetust. Kaasamistoetusega on võimalik kompenseerida lisakulud, mis võivad tekkida erivajadusest tulenevalt reisimisel, elamistingimuste kohandamisel, tervise tõttu. Ka põhjendatud saatja kaasamine on lisakulu. 
Kui vajad kaasamistoetust, pea nõu vajaduste kaardistamiseks erivajadusega üliõpilaste nõustajaga. 

Juba peale esimest lühemaajalist välisõppes viibimist, oled nii piisavalt kogenud, et toetada esmakordselt minejaid nt tuutorina või olla samas rollis välistudengite toetaja. 

Kandideerimiseks ja välistudengite tugitudengiks saamiseks, pöördu välisõppe (pea)spetsialistide poole.