Õpetajakoolituse praktika

Praktika

Praktika on Tallinna Ülikooli kõigi õpetajakoolituse erialade läbiv ja kohustuslik õppetöö osa.

Praktika eesmärgid

Praktika eesmärgid on:

  • aine- ja kutsealaste teadmiste ja oskuste areng;
  • kasvatusteaduslike ja ainedidaktika alaste teadmiste seostamine koolikeskkonnaga;
  • pedagoogiliste situatsioonide ja õpikeskkonna analüüsioskuse kujunemine (Õpetaja tase 7);
  • koostööoskuste ja -harjumuse toetamine;
  • õpetaja identiteedi kujunemise toetamine. 

Tutvu õpetajakoolituse praktika teejuhiga üliõpilasele siin. Pea ka meeles, et:

  • praktikale registreerimine toimub ÕIS-is, nagu teiste ainete puhul;
  • Õpetajakoolituse I praktika sooritatavad üliõpilased Tallinna Ülikooli praktikakoolides;
  • tegevõpetajad sooritavad esimese praktika kindlasti väljaspool oma kooli;
  • enne praktikale minekut palume perearsti juures teha tervisetõend. 

Praktika ülesehitus ja ajakava

Aineõpetajate erialade praktikad (kõik 6 EAP) Millal?
Õpetajakoolituse praktika I (YDP7001) I semester
Õpetajakoolituse praktika II (YDP7002) II semester
Põhipraktika I (koodid erinevad) III semester
Põhipraktika II (koodid erinevad) IV semester

Praktika ajad 2021/2022. aasta kevadsemestril

Praktikaks vajalikud juhendid ja dokumendid

Aineõpetajate õpetajakoolituse praktikaga on seotud mitmed ained:

Õpetajakoolituse praktika I Õpetajakoolituse praktika II
Õppimise emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid (KAT7044) Õppe diferentseerimine (KAT7033)
Arengu ja õppimise toetamine (KAT7032) Õpetaja ja õpilane õppijatena koolis ja ühiskonnas (KAT7034)
Ainedidaktika või erialaaine, milles antakse praktikaülesandeid Ainedidaktika või erialaaine, milles antakse praktikaülesandeid

 

Praktika teejuht üliõpilasele

Enne praktikat
  • Semestri alguses saan teada praktika toimumise aja.
  • Enne kooli minekut tutvun kooli kodukorraga kooli kodulehel ja läbin tervisekontrolli perearsti juures (tervisetõend).
  • Registreerun praktikaainele ÕIS-is.
  • Nädal enne praktika algust saan teada praktikakooli. Üliõpilaste praktikakoolidesse jagamisel arvestatakse koolide ja praktika õppejõudude eelistusi ning õppekavade ajagraafikute erisusi.
  • Praktika ülesandeid tutvustatakse olenevalt praktikast: kasvatusteaduste ja ainedidaktika loengutes/seminarides (Õpetajakoolituse praktika I ja II); praktika sissejuhatavas seminaris praktika vastutava õppejõu poolt (kõik teised praktikad).
  • Tutvun osapoolte ülesannetega praktikal ja kursuseprogrammiga ÕISis. Enne praktikat valmistan end ette, tutvudes eDidaktikumis etteantud materjalidega.
Praktika jooksul
  • Arvestan kooli kodukorraga ja kooli soovide ja nõudmistega praktikantide õppetöös osalemise osas, pean oma rollist kinni – vaatlejana ei sekku, tunni läbiviijana võtan vastutuse. Olen täpne, viisakas ja korrektselt riides. 
  • Pean kinni kokkulepetest õppealajuhataja ja õpetajatega. 
  • Koolis nähtu osas olen konfidentsiaalne, lähtun õpilase ja õpetaja huvidest. Koolis nähtud probleemseid juhtumeid arutan ainult õppekeskkonnas.
  • Täidan praktikal kõik ettenähtud ülesanded. Täidan eDidaktikumis antud ülesanded õigeaegselt. 
  • Juhul, kui ei ole võimalik kooli minna, tuleb sellest teavitada kooli praktika koordinaatorit ja juhendavat õpetajat (eriti oluline, kui päeva jooksul oli planeeritud minu antav tund või tunni osa).
Pärast praktikat
  • Vormistan eDidaktikumis ülesanded.

Praktikaasutused

Tallinna Ülikoolil on sõlmitud praktikaalased koostöölepingud järgmiste koolidega:

  • Audentese Erakool/Audentese Spordigümnaasium
  • Gustav Adolfi Gümnaasium
  • Jakob Westholmi Gümnaasium
  • Jüri Gümnaasium
  • Kadrioru Saksa Gümnaasium
  • Kalamaja Põhikool
  • Keila Kool
  • Kohila Gümnaasim
  • Laagri Kool
  • Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
  • Pärnu Ühisgümnaasium
  • Peetri Lasteaed-Põhikool 
  • Pelgulinna Gümnaasium
  • Pirita Majandusgümnaasium
  • Rapla Gümnaasium
  • Rapla Vesiroosi Kool
  • Ristiku Põhikool
  • Tallinna 21. Kool
  • Tallinna 32.Keskkool
  • Tallinna Arte Gümnaasium
  • Tallinna Humanitaargümnaasium
  • Tallinna Kristiine Gümnaasium
  • Tallinna Nõmme Gümnaasium
  • Tallinna Pae Gümnaasium
  • Tallinna Polütehnikum
  • Tallinna Prantsuse Lütseum
  • Tallinna Reaalkool
  • Tallinna Rocca al Mare Kool
  • Tallinna Saksa Gümnaasium
  • Tallinna Teeninduskool
  • Vanalinna Hariduskolleegium
  • Viimsi Kool

Tallinna Ülikoolil on sõlmitud praktikaalased koostöölepingud järgmiste lasteaedadega:

  • Eralasteaed Naba
  • Lastesõim Päkapikk
  • MLA Viimsi Lasteaiad
  • Pääsupesa Lasteaed
  • Paide Sookure Lasteaed
  • Pärnu Lasteaed Mai
  • Rakvere Rohuaia Lasteaed
  • Rakvere Triinu Lasteaed
  • Rapla Lasteaed Kelluke
  • Rõõmutarekese Lasteaed
  • Saue Lasteaed Midrimaa
  • Taaramäe Lasteaed
  • Tallinna Kadaka Lasteaed
  • Tallinna Kannikese Lasteaed
  • Tallinna Kelmiküla Lasteaed
  • Tallinna Lasteaed Delfiin
  • Tallinna Lasteaed Kiikhobu
  • Tallinna Lasteaed Männikäbi
  • Tallinna Lasteaed Naksitrallid
  • Tallinna Lasteaed Õunake
  • Tallinna Lasteaed Pääsusilm
  • Tallinna Lasteaed Pallipõnn
  • Tallinna Lasteaed Sinilill
  • Tallinna Lasteaed Sinilind
  • Tallinna Lasteaed Sipsik
  • Tallinna Lasteaed Suitsupääsupesa
  • Tallinna Lasteaed Vesirooos
  • Tallinna Lepatriinu Lasteaed
  • Tallinna Linnupesa Lasteaed
  • Tallinna Luha Lasteaed
  • Tallinna Rännaku Lasteaed

Tervisekontrolli nõue

Enne praktikale siirdumist tuleb täita tervisekontrolli nõue. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 sätestab, et tööandja on kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud:

  • toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad; 
  • õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad; 
  • patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad; 
  • majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad; 
  • ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad; 
  • vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politseija vanglatöötajad; 
  • käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad. 

Viimatinimetatud tervisekontrolli viib läbi ja väljastab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi töötaja perearst. See tervisetõend ei asenda töötervishoiu arsti poolt väljastatavat otsust. Tervisetõendi finantseerib töötaja ise.

Allikas: Riigi Teataja

Dokumendid

Üldjuhendid

Praktikajuhendid

Siit leiab juhendid gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja, tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja, kehakultuuri õpetaja, mitme aine õpetaja, kunstiõpetaja, muusikaõpetaja, võõrkeeleõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kutseõpetaja eriala tudengitele. 

Iga konkreetse praktika juhendi koostavad vastava eriala praktikat juhendavad õppejõud (ainedidaktikud) ja selle saab üliõpilane oma erialainstituudist. Õpetajakoolituse praktikate kursuseprogrammid on ÕIS-is.


Õpetaja kutsestandard ja kutse andmine

Õpetaja kutsestandard ja kutse andmine

Õpetaja kutsestandard ja kutse andmine

 

Kutsestandard: Õpetaja, tase 7

Üliõpilase pädevuspõhine hindamisvorm, tase 7

Pädevuspõhine hindamisleht praktika juhendajale, tase 7

Aineõpetajate kutsepädevuste hindamine TLÜ-s

Teejuht alustavale õpetajale

 Kui alustad ülikooliõpingute ajal tööd õpetajana, siis on oluline sul teada põhimõtteid, mis toetavad uute õpetajate sujuvat sisseelamist õpetajatöösse.

Tööle asumisel

  • Selgita kooli juhtkonnaga arutelus välja sinu tööülesanded ja nende mahuga seotud ootused. Eriti tähtis on läbi rääkida, millised on ootused tundide ettevalmistamisele ja muude ülesannete osas, mis ei ole otseselt seotud tundide läbiviimisega.  
  • Aruta kooli juhtkonnaga võimalusi kujundada tööülesandeid selliselt, et alustava õpetajana saaksid keskenduda tundide ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning jääks aega ka oma töö analüüsiks ja mentoriga kohtumiseks.  
  • Lepi kokku, kes võiks olla sulle töö alustamise perioodil kooli poolseks mentoriks või juhendajaks. Kogenud kolleegil on võimalus täiendada oma mentoriks olemise oskusi vastavatel koolitustel Tallinn Ülikooli kutseaasta programmi raames.

Töötamise esimestel kuudel

  • Tutvu oma kolleegide ja nende erinevate rollidega koolis, kooli visiooni, eesmärkide, väärtuste ja tavadega.
  • Kohtu oma mentori/ juhendajaga ja/või otsusta oma osalemine alustavala õpetajale suunatud tugigrupis Tallinn Ülikooli kutseaasta programmi raames, mis tavapäraselt käivituvad õppeaasta alguses. 

Sisseelamisperioodi lõppedes

  • Tee kooli juhtkonnale ettepanekud kohtuda sisseelamisperioodil vähemalt kahel korral, et arutada tekkinud küsimusi ja leida võimalused professionaalse arengu toetamiseks.
  • Aruta kooli juhtkonnaga oma edasist valmisolekut suurendada ülesandeid (näiteks seoses kooli arendusprojektide, kooli ürituste ja sündmuste korraldamisel, korrapidamised, kooli ürituste korraldamine, teiste õpetajate asendamine, töörühmade eestvedamine jms).