Õpetajakoolitus

Õpetajakoolituse üldkasvatusteaduslike ainete mooduli ainetes ning praktikates (soovitavalt didaktikaainetes) on õppekeskkonnana kasutusel eDidaktikum. Keskkonna eeliseks on võimalus ülesanded siduda Õpetaja, tase 7 kutsepädevustega. Nii on igal üliõpilasel kutse kaitsmiseks moodustunud juba pädevuspõhine portfoolio, milles on tehtud ülesanded pädevuste alusel kokku koondatud.

Keskkonda logimisel kasutatakse isiklikku e-maili aadressi. Oma profiilis on vaja määrata kindlasti ära korrektne õppekava nimetus ja tähis. Iga õppeaine jaoks luuakse eraldi grupp, mida on võimalik leida otsingu abil ning esitada liitumistaotlus. Oluline on leida õige aastaarvuga (nt 2022 kevad) grupp! 

vt ka eDidaktikumi KKK juhistega

Õppekavad kuuluvad vastava erialainstituudi alla, kes vastutab õppekava kvaliteedi eest, st korraldab vastuvõtu ja lõputööde kaitsmise. 

Üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete mooduli sisu ja korralduse eest vastutab haridusteaduste instituut ning küsimuste korral saab pöörduda ainet õpetava õppejõu poole. 

Didaktikaainete ning erialaainete sisu ja korralduse eest vastutab õppekava koduinstituut. Küsimuste korral saab abi didaktika õppejõu käest. 

Praktika sisu ja korraldus on jaotunud õppekava koduinstituudi ja haridusteaduste instituudi vahel. Praktika korralduse ehk koolide leidmise ja praktikale suunamise küsimustes saate pöörduda Sandra Kaljumäe (sandra.kaljumae@tlu.ee) poole. Praktika sisu puudutavates küsimustes on abiks praktika vastutav õppejõud.

Enne praktikat

• Semestri alguses saan teada praktika toimumise aja. 
• Kontrollin, et oleksin praktikale registreerunud (ÕIS-is) ning  oma praktikakooli valiku soovist selle küsijale esimesel võimalusel teada andnud.
• Nädal enne praktika algust saan teada praktikakooli. Üliõpilaste praktikakoolidesse jagamisel arvestatakse koolide ja praktika õppejõudude eelistusi ning õppekavade ajagraafikute erisusi.
• Enne kooli minekut tutvun kooli kodukorraga kooli kodulehel ja läbin tervisekontrolli perearsti juures (tervisetõend).
• Olen teadlik ja vajadusel tutvustan ka koolis mida praktikal tegema pean hakkama. Selleks tutvun osapoolte ülesannetega praktikal ja kursuseprogrammiga ÕISis ning eDidaktikumis etteantud materjalidega (praktikaülesanded). Praktikaülesandeid tutvustatakse olenevalt praktikast: kasvatusteaduste ja ainedidaktika loengutes/seminarides (Õpetajakoolituse praktika I ja II); praktika sissejuhatavas seminaris praktika vastutava õppejõu poolt (kõik teised praktikad). . 

Praktika jooksul

• Arvestan kooli kodukorraga ja kooli soovide ja nõudmistega praktikantide õppetöös osalemise osas, pean oma rollist kinni – vaatlejana ei sekku, tunni läbiviijana võtan vastutuse. Olen täpne, viisakas ja korrektselt riides. 
• Pean kinni kokkulepetest õppealajuhataja ja õpetajatega. 
• Koolis nähtu osas olen konfidentsiaalne, lähtun õpilase ja õpetaja huvidest. Koolis nähtud probleemseid juhtumeid arutan ainult õppekeskkonnas.
• Täidan praktikal kõik ettenähtud ülesanded. Täidan ülesanded, sh eDidaktikumis antud, õigeaegselt. 
• Juhul, kui ei ole võimalik kooli minna, tuleb sellest teavitada kooli praktika koordinaatorit ja juhendavat õpetajat (eriti oluline, kui päeva jooksul oli planeeritud minu antav tund või tunni osa).

Pärast praktikat

• Vormistan ja esitan eDidaktikumis ülesanded.

eDidaktikumis esitatud ja aktsepteeritud ülesanded on sisendiks kutse kaitsmiseks loodavale portfooliole. 

Praktikat võib sooritada nii Tallinna Ülikooliga  koostöölepingu sõlminud koolis (TLÜ partnerkoolid, vt nimekiri allpool) või erandkorras ka mõnes teises koolis, nt kui tegemist on töötava õpetajaga. Vastava sooviavalduse saab üliõpilane esitada praktika alguses üliõpilastele täitmiseks suunatud tabelis. Praktika vastutav õppejõud võib koolide valikul seada üliõpilastele piiranguid. 

Kui üliõpilane sooritab praktika TLÜ partnerkoolis, siis leiab konkreetse kooli ning peab läbirääkimisi ülikooli töötaja. Ülikool ei saa tagada üliõpilase soovitud kooli, küll aga saab arvestada soovitud piirkonnaga.

Kui üliõpilane soovib sooritada praktika mujal, siis on tema kohustus praktikakooliga ise läbi rääkida, vastav nõusolek saada ning leppida kokku praktika sooritamise aeg. 

Tallinna Ülikoolil on sõlmitud praktikaalased koostöölepingud järgmiste koolidega:

• Gustav Adolfi Gümnaasium
• Vanalinna Hariduskolleegium
• Tallinna Humanitaargümnaasium
• Tallinna 32.Keskkool
• Tallinna Kristiine Gümnaasium
• Tallinna Saksa Gümnaasium
• Kalamaja Põhikool
• Kadrioru Saksa Gümnaasium
• Tallinna Reaalkool
• Pelgulinna Gümnaasium
• Jakob Westholmi Gümnaasium
• Tallinna Teeninduskool 
• Laagri Kool
• Audentese Koolide Sihtasutus
• Tallinna Rocca al Mare Kool
• Tallinna Prantsuse Lütseum
• Viimsi Kool
• Tallinna Arte Gümnaasium
• Tallinna 21. Kool
• Tallinna Nõmme Gümnaasium
• Keila Kool
• Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
• Pärnu Ühisgümnaasium
• Pirita Majandusgümnaasium
• Jüri Gümnaasium
• Ristiku Põhikool 
• Tallinna Polütehnikum 
• Tallinna Pae Gümnaasium
• Rapla Vesiroosi Kool
• Rapla Gümnaasium
• Peetri Lasteaed-Põhikool

Enne praktikale siirdumist tuleb täita tervisekontrolli nõue. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 sätestab, et tööandja on kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud:

• toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad; 
• õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad; 
• patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad; 
• majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad; 
• ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad; 
• vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politseija vanglatöötajad; 
• käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad. 

Viimatinimetatud tervisekontrolli viib läbi ja väljastab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi töötaja perearst. See tervisetõend ei asenda töötervishoiu arsti poolt väljastatavat otsust. Tervisetõendi finantseerib töötaja (meil: tudeng) ise.

Allikas: Riigi Teataja 

 Kui alustad ülikooliõpingute ajal tööd õpetajana, siis on oluline sul teada põhimõtteid, mis toetavad uute õpetajate sujuvat sisseelamist õpetajatöösse.

Tööle asumisel

• Selgita kooli juhtkonnaga arutelus välja sinu tööülesanded ja nende mahuga seotud ootused. Eriti tähtis on läbi rääkida, millised on ootused tundide ettevalmistamisele ja muude ülesannete osas, mis ei ole otseselt seotud tundide läbiviimisega.  
• Aruta kooli juhtkonnaga võimalusi kujundada tööülesandeid selliselt, et alustava õpetajana saaksid keskenduda tundide ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning jääks aega ka oma töö analüüsiks ja mentoriga kohtumiseks.  
• Lepi kokku, kes võiks olla sulle töö alustamise perioodil kooli poolseks mentoriks või juhendajaks. Kogenud kolleegil on võimalus täiendada oma mentoriks olemise oskusi vastavatel koolitustel Tallinn Ülikooli kutseaasta programmi raames.

Töötamise esimestel kuudel

• Tutvu oma kolleegide ja nende erinevate rollidega koolis, kooli visiooni, eesmärkide, väärtuste ja tavadega.

• Kohtu oma mentori/ juhendajaga ja/või otsusta oma osalemine alustavala õpetajale suunatud tugigrupis Tallinn Ülikooli kutseaasta programmi raames, mis tavapäraselt käivituvad õppeaasta alguses. 

• Uuri võimaluste kohta kohtuda teiste oma kooli või piirkonna alustavate õpetajatega ning osaleda erinevates professionaalset arengut toetavates tegevustes. Näiteks TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse koolitustel. 

Sisseelamisperioodi lõppedes

• Tee kooli juhtkonnale ettepanekud kohtuda sisseelamisperioodil vähemalt kahel korral, et arutada tekkinud küsimusi ja leida võimalused professionaalse arengu toetamiseks.

• Aruta kooli juhtkonnaga oma edasist valmisolekut suurendada ülesandeid (näiteks seoses kooli arendusprojektide, kooli ürituste ja sündmuste korraldamisel, korrapidamised, kooli ürituste korraldamine, teiste õpetajate asendamine, töörühmade eestvedamine jms).