Tehisintellekt õppes
Tallinna Ülikooli soovitused tehisintellekti kasutamiseks
2025/2026 KoosÕppeJõud formaadi fookusteema “Õppimiskeskne õpetamine tehisintellekti ajastul”
Tehisaru, mõttemusklid ja õppimine
Õppematerjal loodud september 2023
Anneli Veispak, EBSi haridustehnoloogia kaasprofessor
Praeguseks me teame, et suured keelemudelid (nagu ChatGPT) ei tähenda haridusele ainult hukatust ja inimkonnale igavest alaarengut (kirjanduslik liialdus) nagu esialgu kardeti. On saanud selgeks, et tehisaru on võimalik klassiruumis ja iseseisvas õppimises rakendada nii õppimist toetavalt kui seda takistavalt.
Õpetajad ja õppejõud saavad tekstiroboteid kasutada uut tüüpi tundide õpetamiseks ning oskuslikul käsitlusel oma töökoormuse vähendamiseks (Mollick & Mollick, 2023). Tudengid saavad tekstiroboteid kasutada oma õppimise soodustamiseks, kuid samuti petmiseks ja plagieerimiseks. Just petmise ja plagieerimise aspekt on see, mis 2022 aasta lõpus ülemaailmse haridussektori paanika esile kutsus ning hädapasunad hüüdma pani. Ja pole ime. ChatGPT suudab vastata küsimustele ja genereerida (vähemalt inglise keeles) ladusaid hästi struktureeritud mitmetuhandesõnalisi tekste peaaegu igal teemal alates Sokratesest kvantfüüsikani välja. Iga genereeritud vastus/essee on ainulaadne ja selle autorlust on praktiliselt võimatu tuvastada.
Asjaolu, et ChatGPT soodustab plagieerimist, teiste mõtete ja tekstide omastamist, on haridusmaastikul ja meediaruumis ohtralt tähelepanu leidnud. Juulikuises Päevalehes kirjutab Margit Sutrop (15.07.2023), kuidas ChatGPT plagieerib ja kutsub ka kasutajaid üles plagieerima. “Korjates reaalsete autorite tekstidest kokku mingi jutu, tühistab ta autorluse ja kutsub üles toodetud teksti kasutama anonüümse sisendina uute tekstide produtseerimiseks” kirjutab professor Sutrop ja tõdeb, et „Autor on surnud“. Samuti on kajastamist leidnud petmine õppimistulemuste mõõtmise kontekstis. Hinnates esseesid ning arutlusi ei ole enam selge, kelle mõttetööd ja teadmisi me tegelikult hindame, kellele me hinde anname. Palju vähem on kajastust leidnud asjaolu, et igasugu kirjatükid, esseed ja arutlused ei ole kasulikud ainult tulemuste mõõtmisel, vaid eelkõige on need õppimise tööriistad. Delegeerides oma kohustuse kirjutada essee tekstirobotile, jäävad õppijal olulised mõttemusklid treenimata. Võime süsteemselt mõelda ja analüüsida on aga oskused, mis vajavad treenimist. Need ei kujune ilma järjepideva mentaalse pingutuseta.
Õpetajad/õppejõud, kes alles natuke aega tagasi olid olukorras, kus tuli õppida orienteeruma online keskkondades ning kaasahaaravalt kõnetama pidzaamapükstes tudengeid, kes polnud veebitunnis osaledes nõus kaameraid sisse lülitama, on jälle olukorras, kus kõik tuleb ümber mõelda. Nüüd on õpetaja töölaual tekstirobot, mida ignoreerida ei saa, kuid mille kasutuselevõtmine nõuab järjekordselt aega, pingutust ja uusi oskusi.
Viimase aasta jooksul on ohtralt spekuleeritud tehisaru apokalüptiliste plaanide teemal ning tuntud hirmu selle ees, et tekstirobot valgekraed üleliigseks muudab, sealhulgas õpetajad. Tuleb tunnistada, et olen isegi ahastusega vaadanud ChatGPT kiirust sisuka teksti genereerimisel ja peljanud kuluefektiivse ajastu koputust oma kabineti uksele. Lohutavalt on mõjunud Harvard Business School’i professori Karim Lakhani sõnad, kes ütles et „Tehisaru ei asenda inimesi, kuid inimesed, kes kasutavad tehisaru, saavad asendama inimesi, kes seda ei tee“ (AI is not going to replace humans, but humans with AI are going to replace humans without AI). Seega, armsad õpetajad, võtame ennast taaskord kokku ning vaatame, kuidas me saame tehisaru oma vankri ette rakendada. Sama oluline, kui tehisaru kasumataõppimine on aga ka teadmine, kuidas vastutust õppimise eest õppijatega jagada. Ka kõige parem õpetaja saab luua ainult õppimist soodustava keskkonna. Tekstiroboti rakendamist õppimise kontekstis ei ole õpetajal võimalik ega ka mõistlik lõpuni reguleerida ja kontrollida. Õppimise raske töö – mõttemusklite treeningu – saavad ära teha ainult õppijad ise. Ning ainult õppijad ise saavad valida tekstirobotit kasutada mõistlikel eesmärkidel.
Natuke sotsiaalmeedia huumorit:
Lyons, D. (06.08.2023). Thought this group could use a laugh. ChatGPT for Teachers. [Image attached]. Facebook. https://www.facebook.com/photo?fbid=6040899749344043&set=gm.827024218828897&idorvanity=703007927897194
Seetõttu ongi käesoleva teksti peamiseks eesmärgiks mõelda sellele, miks igasugu kirjatükid ja esseed on erakordselt head mõttemuskli treenijad ning mis juhtub õppimisega, kui tekstirobot jutu tudengi eest valmis kirjutab. Samuti mõtleme korraks, kuidas saab õpetaja vastutust õpitulemuste saavutamise eest õppijatega jagada ning kuidas õppijaid veenda selles, et oma esseed tuleks kirjutada ikkagi ise.
Õppimise eesmärk
Olenemata sellest, mida õpitakse, peaks õppimise eesmärgiks olema alati sügav ja süsteemne arusaamine. See tähendab seda, et lisaks faktidele, suudame näha seoseid infokildude vahel, mõista kuidas erinevad muutujad mõjutavad üksteist ja tervikut ning oskame kujunenud arusaamist kasutada probleemide lahendamiseks, väärtuse loomiseks jne.
Selleks, et taoline sügav ja süsteemne arusaamine ning võimekus infoga opereerida saaks tekkida, peab õpitava infoga viima läbi palju erinevaid nö mentaalseid operatsioone ning pingutama oma mõttemuskleid.
Veel natuke sotsiaalmeedia huumorit:
Coach Lisle (10.07.2023). Hungry to Win vs. Hungry To Do What It Takes. [Image attached]. Facebook. https://www.facebook.com/ChalkTalkWithCoachLisle/posts/pfbid0e8jVrergniPfgc8qL4nNNKsStTbKqbZZZCZTNqMkFaZ9UwzXJ2wHWQf9d6XpTWavl
Mõttemusklid
Teadmised ja oskused on õppimisprotsessi eesmärgipärased väljundid. Lisaks teadmistele ja oskustele vajab inimene eluga hästi hakkamasaamiseks ka oskust oma kognitiivset masinavärki kasutada ning reguleerida. Kõikidele ülesannetele ja töödele, millega tudengid kursuste raames hakkama peavad saama, võib mõelda kui metaalsele treeningprogrammile, mille raames treenitakse kognitiivseid oskusi ja erinevaid mõttemusklite gruppe. Harjutuste järjepideval sooritamisel jõutakse õpiväljundites kirjeldatud teadmiste ja oskusteni.
Näiteks, kui tudengid peavad pähe õppima ohtralt keerulisi termineid, siis selle õppimise käigus treenivad nad ühtlasi oma töömälu ja arendavad mälu strateegiaid, mis päheõppimise pikas perspektiivis optimaalsemaks muudavad.
Kui tudengid peavad ’teooria x’ mõistmiseks lugema artikleid, siis lugemise akt ise on ainult jäämäe tipp. Lugemise ajal töötab meie kognitiivne masinavärk täisvõimsusel üritades jooksvalt loetud sõnadele ja nende kombinatsioonidele omistada tähendust, leida pikaajalisest mälust vasteid, sarnasusi ja erisusi. Selleks, et arusaamine ’teooriast x’ tekiks, tuleb loetud infot sünteesida, vaimusilmas visualiseerida, verbaliseerida ja ümber sõnastada. Metakognitiivne monitoorimise süsteem hoiab silma peal nii kognitiivsel mehhaanikal (kuidas funkavad meie tähelepanu, töömälu ja võime ebaolulisi segajaid pidurdada), kui ka kõrgema tasandi eesmärkidel (miks me seda teksti siin üleüldse loeme, kas valitud strateegia töötab, kas jõuame oma eesmärgi saavutamisele lähemale või mitte) ning sunnib meid valima uue ja parema lähenemise, kui käesolev ei tööta nii nagu vaja (Nelson & Narens, 1990; Domenech & Koechlin, 2015). Keskendunult ja mõttega lugedes treenib tudeng ka oma funktsionaalset lugemisoskust, strateegiate kasutamist (olulistele sõnadele joon alla, erinevat värvi markerid, märkmete tegemine jne.) ning eneseregulatsiooni oskusi. Lõpuks, kui arusaamine ’teooriast x’ on saavutatud, on natuke tugevamaks muutunud ka funktsionaalse lugemise ja eneseregulatsiooni musklid.
Kui keha treenimisel annavad treenerid tihti nõuandeid, kuidas mingit harjutust on kõige optimaalsem sooritada, et see tulemuslik oleks ja et vigastusi ei tekiks, siis mõttemusklite treenerid – õpetajad – seda enamasti ei tee. Meie, õpetajad, koostame treeningkava ehk paneme paika need ülesanded, mida lahendades õppijad õpiväljunditeni peaksid jõudma ning loodame parimat.
Essee kui meetod
Akadeemiline arutlev essee on hariduse üks nüansirikkamaid ja keerukamaid vorme, mis nõuab õppijatelt erinevate kognitiivsete osaoskuste rakendamist ja arendamist. Taaskord füüsilise treeninguga paralleele tõmmates võib essee kirjutamisest mõelda, kui kõiki lihasgruppe hõlmavast treeningust.
Akadeemilise essee kirjutamine arendab kriitilist mõtlemist ehk oskust argumente algosadeks lahti harutada ja kokku tagasi panna, neid omavahel seostada, kaaluda nende tugevusi ning nõrkusi, näha probleeme erinevatest vaatenurkadest ning eristada tõenduspõhiseid seisukohti anekdootlikest. Esseed kirjutades tuleb olla võimeline oma mõtteid loogiliselt struktureerima ning ideid sidusalt esitama, et argument oleks jälgitav ja veenev. Samuti nõuab essee kirjutamine täpset ja selget keelekasutust ning sobivat stiili. Ja ei saa üle ega ümber essee kirjutamise kasulikust mõjust õppija metakognitiivsele kompetentsile – oskus planeerida, eesmärke seada, kasutada erinevaid strateegiaid ning rakendada enesedistsipliini.
Kõige olulisem essee kirjutamise kasutegur õppimise seisukohast on vajadus oma mõtteid, ideid, avastusi ja seisukohti verbaliseerida ning moodustada koherentseid lauseid. Alles siis, kui õppija suudab õpitud kontseptsioone selgitada oma sõnadega, saame olla kindlad selles, et sõnade taga on arusaamine (Craik & Lockhart, 1972; Willingham, 2003). Verbaliseerimise efektiivsust õppimise toetamisel on demonstreeritud erinevates kontekstides: kriitilise mõtlemise arengu puhul (Paul & Elder, 2006), seoste loomisel uute ja juba olemasolevate teadmiste vahel (Bransford et al., 2000), enesehindamise vahendina (Zimmerman, 2002) ja ka lihtsalt meeldejätmise võimekuse parandamiseks (Roediger & Karpicke, 2006).
Esseesid kirjutades peab õppija oma seisukohti verbaliseerima ehk oma sõnadega kirjeldama, kuidas ta käsitletavat teemat mõistab, milliseid argumente ta arvesse võtab ning milliseid mitte ja miks. Kirjutades oleme me sunnitud oma mõtted ja argumendid lõpuni mõtlema, loogilisse järgnevusse seadma ning terviklikule arutluskäigule otsa vaatama. Lühidalt - esseesid kirjutades õpime me mõtlema.
Selles valguses ei ole üldse imekspandav, miks õpetajad oma õpilasi/tudengeid esseesid kirjutama panevad. Samuti ei ole imekspandav, miks paljudele õppijatele esseede kirjutamine raske tundub ning miks esseekirjutamise kohustus tihti võimalusel ChatGPT’le delegeeritakse.
Tehisaru ja pärisaru
Mis saab mõttemuskli treeningust, kui tekstirobot kirjatüki õppija eest valmis kirjutab?
Tekstiroboti kõige suurem väärtus hädasoleva õppija jaoks seisnebki selles, et verbaliseerimise keerulise töö saab teha ära kõigest loetud sekunditega. ChatGPT suudab lõpmatul hulgal keerulisi kontseptsioone omavahel kokku tuua ja sajal erineval viisil ümber sõnastada.
See on funkstioon, millest on õppijale palju kasu, kui ta üritab õpitavatest kontseptsioonidest aru saada. Vahest on meil uue idee selgitust vaja kuulda/lugeda kümnel erineval viisil, et saaksime seda päriselt mõista. Aegajalt vajame me taipamiseks rohkem näiteid, kui õppejõud või raamatu/artikli autor on suutnud meile jutustada või kirja panna. See on midagi, millega tehisaru saab pärisarule õppimisprotsessis olla suureks toeks.
Samas, tekstirobot ei tohiks õppijat vabastada kohustusest uusi ideid, kontseptsioone ja argumente verbaliseerida ning järjestada, sest see on protsess läbi mille teadmine tekib ja külge hakkab. Kui õppija laseb ChatGPT’l kirjutada valmis oma essee, on see võrreldav olukorraga, kus palume kellelgi teisel meie eest teha kõhulihaste harjutusi või tõsta kangi... ja ootame, et meie muskel kasvaks.
Ja veel natuke sotsiaalmeedia huumorit:
Hamilton, L. K. (31.03.2023). Especially as deadline approaches. [Image attached]. Facebook. https://www.facebook.com/LaurellKHamiltonOfficial/posts/pfbid02LxjdmYH4az1qiamFq1LHSDU8BVqhNdh6n9egr3xFpSFXi7Ge97yMRU1omrktuB4Gl
Lyons, D. (08.08.2023). Another funny for you. ChatGPT for Teachers. [Image attached]. Facebook. https://www.facebook.com/photo?fbid=6046808168753201&set=gm.828032778728041&idorvanity=703007927897194
Õppimine ongi raske töö. See nõuab pingutust, eneseületust ja järjepidevust ning mis kõige tähtsam, teadlikku otsust areneda ning kasvada. Meil kõigil on lihtsam teha häid otsuseid, kui me saame aru, kuidas üks või teine teguviis arengule kaasa aitab või seda takistab. See on midagi, millega õpetajad/õppejõud saavad õppijaid aidata ning seeläbi vastutust õpiväljundite saavutamise eest õppijatega jagada.
Vastutuse jagamine
Isegi, kui õpetajad/õppejõud mõtlevad ümber kõik ülesanded, kus õppijad on pidanud varasemalt ülevaateid ja arutlusi kirjutama, küsimustele kirjalikult vastama, ei muuda see olematuks õppijate võimalusi tekstiroboti tööd enda oma pähe esitada.
Isegi, kui on olemas väga selged kokkulepped ja reeglid, mis tekstiroboti kasutamist õppetöö raames reguleerivad, jääb ikkagi alles võimalus, et keegi petab ja plagieerib. See võimalus eksisteeris tegelikult ka enne, kui ChatGPT ja Bing meid hullutama asusid.
Samuti, ei olekski mõistlik oodata, et tekstirobotit õppides ei kasutataks. On ohtralt viise, kuidas tehisaru saab õppetöösse kaasata viisil, mis toetab nii õpetajaid kui õppijaid.
Aga õpetajatena saame me teha veel midagi. Me saame aidata oma õpilastel/tudengitel mõista, milliseid mõttemuskleid nad meie poolt etteantud ülesandeid lahendades treenivad ja kuidas see neile kasuks tuleb.
Erinevad uurimused on korduvalt näidanud, et kui õppijad teavad, kuidas ülesanded, mida nad peavad lahendama, aitavad neil õppida ja areneda, paraneb õppijate motivatsioon ja valmisolek pingutada (Ambrose et al., 2010), nad tunnevat suuremat autonoomiat ja vastutust oma õppimise eest (Deci & Ryan, 2000).
Väga hea viis, kuidas me saame õpetajatena seda olulist infot õppijatega jagada, on läbi ülesandepüstituste. Erinevates ülikoolides ja erinevate õppejõudude käe all õppides olen ise üliõpilasena kogenud palju erinevaid lähenemisi. Mõned õppejõud kirjutavad detailseid ja põhjalikke ülesandepüstitusi, mõni õppejõud näitab slaidi ja jutustab, mõni lihtsalt jutustab. Ülesandepüstituse eesmärk on teha kindlaks, et tudeng teab, mida talt oodatakse, kuidas ta peab ülesandele lähenema ning mille alusel tema sooritust hinnatakse. Kirja panna on alati hea mõte, sest see on ka ainuke viis teha kindlaks, et kõik saavad püstitatud ülesandest sama moodi aru... ka need, kes kohal ei olnud või kes on teinud hiljem loetamatuid märkmeid.
Mõtlemisülesanne
Järgneva mõtlemisülesande eesmärk on aidata õpetajal vaadata ülesandepüstitusi uue pilguga ning näha võimalusi, kuidas ülesanne õppija jaoks õppimistööriistaks muuta.
1. Mõtle hetkeks, kas Sina kui õpetaja oled õppetöö raames tehtavatele ülesannetele mõelnud pigem kui hindamismeetoditele/hindamistööriistadele või kui õppimistööriistadele?
2. Mõtle ja sõnasta enda jaoks, millised komponendid Sinu arvates ühes ülesandepüstituses kindlasti peavad olema?
3. Loe läbi allolev näide ülesandepüstitusest ja mõtle, kas Sinu kui õppija jaoks on selge, mida selle ülesande raames tuleb teha ja kuidas see aitab Sul õppida.
Ülesande nimi: LOCI Eksperiment ja reflektsioon
Ülesande kirjeldus
- Loe läbi kursuse kaustas olevad x mooduli lugemismaterjalid.
- Vaata videot, kus kirjeldatakse LOCI meetodit
- Leia tuleva nädala jooksul üks võimalus seda meetodit millegi meeldejätmiseks kasutada (näiteks to-do-list, poe nimekiri vms.)
- Kontrolli, kas järgmisel päeval on ka veel õpitu meeles.
- Kirjuta reflektsioon (max 1000 sõna).
- Reflektsioonis
- kirjelda eksperimendiks valmistumist,
- selle läbiviimist,
- selgita oma sõnadega, millistele kognitiivsetele protsessidele LOCI meetod toetub,
- loo selgeid seoseid seminaris arutletud ja lugemismaterjalides kirjeldatud teemade ning oma LOCI ekperimendi kogemuse vahel.
Õpiväljundid
Pühendunud õppija:
- tunneb mälu toimimise põhimõtteid ning saab aru infokildude vaheliste seoste rollist mälestuste salvestumisel;
- oskab mälu toimise põhimõtteid iseenda õppimise- ja mõtteprotsessis tähele panna.
Kuidas selle ülesande lahendamine aitab teemat paremini tundma õppida
LOCI meetod hõlmab endas mitmeid olulisi mälu toimimise põhimõtteid. Selle meetodiga eksperimenteerimine oma igapäevaelu kontekstis ning sellest kogemusest kirjutamine lubab teoreetilised teadmised seminarist ja lugemismaterjalidest isiklike kogemustega ühendada.
Milliseid mõttemuskleid ja oskusi see ülesanne aitab treenida
- Oskus luua seoseid erinevate infokildude vahel
- Oskus abstraktseid ideid visualiseerida
- Oskus teoreetilisi kontseptsioone praktilistele/päriselulistele näidetele toetudes ära tunda
- Oskus uusi ideid ja avastusi arusaadavalt sõnastada ja selgitada
Tehisaru kasutamine õppimisprotsessis
Kuidas kasutada selle ülesande lahendamisel tehisaru nii, et see Su õppimist ei takistaks, vaid pigem soodustaks.
- Kirjuta esialgsed ideed üles. Isegi, kui on raske õigeid sõnu leida, siis proovi ikkagi.
- Kopeeri oma tekst ChatGPT’sse ja palu tehisarul kirjutada sama tekst teiste sõnadega. See on nagu peegeldus - saad aru, kas väljendasid oma ideid selgelt.
- Küsi tehisarult, millised olulised aspektid on jäänud tähelepanuta või millised on vasturääkivused.
- Palu tehisarul tuua näiteid, mis selgitavad sama põhimõtet, kui see mida Sina oma tekstis oled kirjeldanud.
- Palu tehisarul küsida endalt küsimusi, mis võimaldavad Sul aru saada, kui hästi Sa käsitletavat teemat juba tunned ning kus on lüngad.
- Isegi, kui ChatGPT pakub Sulle ideaalse viisi, kuidas LOCI meetodiga seotud kognitiivseid protsesse ladusalt kirjeldada, proovi ikkagi see tekst enda omaks teha. Ideede oma sõnadega selgitamine ongi see, kuidas teadmised tekivad ja meile meelde jäävad.
Esitamise viis ja formaat
- Palun salvesta oma reflektsioon (PDF fail) kursuse kausta.
- Lisada esitamise tähtaeg
Hindamiskriteeriumid
Selle ülesande eest võib saada kokku 15 punkti:
- Eksperiment on läbi viidud ja asjakohaselt kirjeldatud (max 5 punkti)
- Kognitiivsed protsessid, millele LOCI meetod toetub, on oma sõnadega arusaadavalt selgitatud (max 5 punkti)
- On loodud selgeid seoseid seminarides arutletud-, lugemismaterjalides kirjeldatud teemade ja eksperimendi käigus kogetu vahele (max 5 punkti)
4. Palun otsi mõne enda poolt õpetatava kursuse materjalide hulgast üks ülesandepüstitus ehk kirjeldus selle kohta, mida tudengid tegema peavad. Ei ole oluline, kas see on eksamitöö püstitus või väike nö vaheülesanne, kas tegemist on grupitööga või individuaalse ülesandega.
5. Millised komponendid ülaltoodud näite ja Sinu enda kursuse ülesandepüstituses kattuvad, millised mitte?
6. Milliseid komponente näitena toodud ülesandepüstitusest peaksid vajalikuks/mõttekaks enda ülesandepüstitusele lisada? Miks, miks mitte?
7. Kas arvad, et taoliste ülesandepüstituste kirjutamine aitab ChatGPT’ga tekkinud petmise ja plagieerimise probleemi leevendada/lahendada? Sõnasta iseenda jaoks miks ja kuidas.
Kasutatud kirjandus
Ambrose, S. A., Bridges, M. W., DiPietro, M., Lovett, M. C., & Norman, M. K. (2010). How Learning Works: Seven Research-Based Principles for Smart Teaching. Jossey-Bass.
Bransford, J. D., Brown, A. L., & Cocking, R. R. (2000). How People Learn: Brain, Mind, Experience, and School. Washington DC: National Academy Press.
Craik, F.I.M. & Lockhart, R.S. (1972). Levels of processing: A framework for memory research. Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior, 11(6), 671-684.
Deci, E. L., & Ryan, R. M. (2000). The "What" and "Why" of Goal Pursuits: Human Needs and the Self-Determination of Behavior. Psychological Inquiry, 11(4), 227-268.
Domenech, P., & Koechlin, E. (2015). Executive control and decision-making in the prefrontal cortex. Current Opinion in Behavioral Sciences, 1, 101–106.
Mollick, E. R., & Mollick, L. (2023, March 17). Using AI to Implement Effective Teaching Strategies in Classrooms: Five Strategies, Including Prompts. Available at SSRN: https://ssrn.com/abstract=4391243 or http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4391243
Nelson, T.O., & Narens, L. (1990). Metamemory: A theoretical framework and new findings. Psychology of Learning and Motivation, 26, 125–173.
Paul, R. & Elder, L. (2006). Critical Thinking: The Nature of Critical and Creative Thought. Journal of Developmental Education, 30(2), 34-35.
Roediger, H.L. & Karpicke, J.D. (2006). Test-Enhanced Learning: Taking Memory Tests Improves Long-Term Retention. Psychological Science, 17(3), 249-255. doi: 10.1111/j.1467-9280.2006.01693.x
Sutrop, M. (15.07.2023). ChatGPT tegelikult plagieerib ja kutsub ka kasutajaid üles plagieerima. Eesti Päevaleht. Vaadatud 15.07.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120216927/poliitkolumnist-margit-sutrop-chatgpt-tegelikult-plagieerib-ja-kutsub-ka-kasutajaid-ules-plagieerima
Willingham, D. T. (2003). Ask the Cognitive Scientist: Students Remember... What They Think About. American Educator, 16, 77-81.
Zimmerman, B.J. (2002). Becoming a Self-Regulated Learner: An Overview. Theory Into Practice, 41(2), 64-70.