TLÜ RASI partnerina Satu Helske ERC Starting Grant projektis, mis uurib ühiskonna ja tugivõrgustike rolli isade vanemapuhkuse kasutamisel

Satu Helske juhitud projekt „Paternal participation in early caregiving: From policy reforms to social diffusion“ (PAPACARE) pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Starting Granti summas 1,5 miljonit eurot. Viieaastases rahvusvahelises teadusprojektis osaleb partnerina TLÜ RASI professor Marge Unt. Projekt uurib, kuidas pärast võrdsemate vanemapuhkuse süsteemide väljatöötamist Soomes ja teistes Euroopa riikides on muutunud laste eest hoolitsemise koormuse jaotus vanemate vahel.

Euroopa Liit on püüdnud läbi isadele mõeldud vanemapuhkuse kvootide ning vanemapuhkuse võrdsema jagamise julgustada isasid rohkem vanemapuhkust kasutama.

„Väikeste laste eest hoolitsemise võrdsemal jagamisel vanemate vahel on mitmeid positiivseid mõjusid. See tugevdab lapse ja isa vahelist sidet, parandab vanemate toimetulekut ning suurendab rahulolu paarisuhtega. Lisaks aitab tasustatud töö ja hoolduskohustuste võrdsem jagamine vanemate vahel tagada pere majandusliku toimetuleku ning lapse eest hoolitsemise ka keerulistes olukordades, näiteks lahkumineku, töötuse või haiguse korral,“ märgib Helske, kes töötab Soomes Turu Ülikooli juhitud INVESTi teaduskeskuses.

Projekti eesmärk on välja selgitada, kuidas on lastega pered reageerinud vanemapuhkuse süsteemide reformidele.

Kuus riiki, kuus erinevat viisi isade suurema osaluse toetamiseks

ERC grandi toel uurib Helske erinevate Euroopa riikide vanemapuhkuse süsteeme ning seda, kuidas on reformid mõjutanud laste eest hoolitsemise korraldust. 

Helske valis uuringusse kuus riiki, mille vanemapuhkuse süsteemid ja isadele suunatud võimalused laste eest hoolitsemises osalemiseks on väga erinevad.

„Rootsi vanemapuhkuse süsteemis on juba pikka aega rõhku pandud soolisele võrdõiguslikkusele, samas kui Soomes on keskne olnud vanemate valikuvabadus. Eestis on vanemapuhkus erakordselt pikk ning heldelt tasustatud. Saksamaal saavad pered täiendavaid tasustatud vaid juhul, kui isa võtab vähemalt kaks kuud vanemapuhkust. Hispaanias on isapuhkus kohustuslik ning Madalmaades on osalise tööajaga töötamine levinud mõlema vanema seas,“ selgitab Helske.

Sotsiaalsed võrgustikud võivad mõjutada isade otsuseid

Helske uurib ka seda, millised pered on reformidest kõige rohkem kasu saanud ning millistes peredes on muutused tagasihoidlikud. Erilist tähelepanu pöörab ta sotsiaalsete võrgustikele – kuidas sugulased, naabrid ja töökaaslased mõjutavad perede otsuseid ning kuidas laste eest hoolitsemise praktikad eri võrgustikes ja nende vahel kujunevad ja muutuvad.

„Levinud on arusaam, et pered ei saa endale lubada suurema sissetulekuga vanema – enamasti isa – vanemapuhkusele jäämist. Samas ei selgita üksi pere majanduslik olukord tehtud otsuseid ning sageli ei valita rahaliselt kõige kasulikumat lahendust. Nii seadusandlikke kui ka individuaalseid takistusi ja soodustavaid tegureid on juba mõnevõrra uuritud, kuid sotsiaalsete võrgustike rollist teame seni vähe,“ jätkab Helske.

Projekt aitab paremini mõista tegureid, mis julgustavad või takistavad isasid vanemapuhkust kasutama. Tulemused võivad anda väärtuslikku sisendit ka pereteenuste arendamiseks, et toetada vanemaid senisest paremini vanemapuhkuse ja laste eest hoolitsemise kohustuste jagamisel.
Analüüs kasutab peamiselt registriandmeid, mis võimaldavad analüüsida vanemapuhkuse kasutamist eri rahvastikurühmades ulatuslikult ja pika aja jooksul.

Tallinna Ülikooli osalemine projektis annab võimaluse tuua Eesti kogemus rahvusvahelisse võrdlusse ning saada paremini aru sellest, millised tegurid toetavad või takistavad isade suuremat osalust laste eest hoolitsemisel. Uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku teaduspõhist sisendit ka Eesti perepoliitika ja pereteenuste arendamiseks.