TÜHI Minutiloengud arhiiv
2022
Leslie Leino Mis on Hiina Ühisrinne?
Lääne vastu suunatud Hiina mõjutustegevus kuritarvitab lääne ühiskondade avatust ja demokraatlikke institutsioone, ehitades oma võrgustikku üles "süütu ja tavapärase koostöö" katte all. Kuidas ära tunda ja kontrollida Hiina mõjutegevust, räägib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.
Tauri Tuvikene Kuidas ühistranspordiga ühiskonda muuta?
Ühistransport on avalik ruum. See on tavaline ja igapäevane, aga samas avatud mastaapsele ühiskondlikule mõjule. Milline on ühistraspordi roll ühiskonnas räägib Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene.
Kristiina Bernhardt Kuidas võõrkeel kiiremini selgeks saada?
Miks on nii, et emakeele saame selgeks ilma suurema vaevata, kuid teisi keeli tuleb koolis ja ka hiljem täiskasvanuna õppida aastaid, ja ikka ei pruugi päris selgeks saada? Keeleõppe nippe jagab Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor Kristiina Bernhardt.
Tuuli Kurisoo Kas aardeotsimisest on rohkem kasu või kahju?
Arheoloogiliste leidude hobiotsijatest on nii kasu kui kahju. Vastutustundlikud otsijad aitavad meie minevikupärandit palju detailsemalt lahti kirjutada, lähiajal ei muutu uute muististe kaitse alla võtmine kiiremaks ja hobiotsimisel on domineeriv aardejahi kuvand, siis tuleb meil tunda üha suuremat muret oma minevikupärandi säilimise pärast, lnendib Tallinna Ülikooli teadur Tuuli Kurisoo.
2021
Marek Tamm Miks riigid tähistavad tähtpäevi?
24. veebruari paiku tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus? Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal? Ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
2020
Annika Hussar Milline on eesti nimi?
Kui kellegi käest küsida, mis on eestipärane nimi, siis arvatavasti saame vastuseks mõne sellise nime, nagu Mari või Jüri, Kadri või Mart, Tiina või Toomas, Reet või Priit. Need nimed on meil olnud ammu, kuid on rahvusvahelised ning laenatud alamsaksa keelest. Need vanad laennimed on ka ühed sagedasemad nimed. Nüüd võiks olla aeg, et vanad nimed uuesti moodi tuleks, aga on kaks probleemi. Mis need täpsemalt on, seda selgitab minutiloengus meie eesti keele lektor Annika Hussar.
Marju Kõivupuu Mida õppida kriisidest ajaloos?
Ohtlikes või tundmatutes kriisiolukordades on lihtne soovitada, et ärge minge paanikasse, ärge kaotage pead, jääge rahulikuks, küll kõik laabub. Iseäranis hirmutavad on sedasorti sündmused või asjaolud, mida me pole oma elus varem kogenud, ei tunne ning mille üle meil puudub minimaalnegi kontroll või võimalus toimuvat kuigivõrdki juhtida. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab, kuidas meie eelläinud põlved püüdsid maagiliste toimingutega oma igapäevast elu suunata või kontrolli all hoida.
Pille Arnek Millest räägivad vanad hauakirjad?
Vanimad siiani säilinud eestlaste nimedega hauatähised on Põhja-Eesti kirikuaedades asuvad kivist ratasristid ja otstest laienevate harudega Malta ristid. Need on hästi viimistletud meistritööd, millelt võib leida tekstikatkeid eesti kirjakeele arenguloo vanemast perioodist. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Pille Arnek selgitab minutiloengus, et vanad hauakirjad annavad läbilõike eesti kirjakeele ajaloost ja keeleuuenduste rakendamisest kiviraidurite, seppade, mõisatöötajate, talupoegade ja muu lihtrahva silme läbi.
2019
Ulrike Plath Kuidas maitseb minevik?
Eestlased on pika ajalooga õllenautijad, nagu ka teised rahvad Põhja- ja Ida-Euroopas. Veini joomine oli siinmail pigem seotud ülemklassidega. Kas siinse pruulimise pikk, aga siiski katkenud ajalugu, annab meile võimalusi lisada käimasolevale ülemaailmsele õllebuumile ajaloolisi retsepte, kohalikke maitseid? Seda selgitab Tallinna Ülikooli minutiloengus baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.
Marek Tamm Miks me oleme aina olevikukesksemad?
Meie ajastut iseloomustab üha suurem olevikukesksus. Me ei looda enam liiga palju tulevikult, pigem tõotab see tuua õnnetust ja katastroofe, nagu seda pidevalt meenutab meile ka Hollywoodi filmitööstus. Minevik on aga kauge eksootiline maa, mida on tore vaadata muuseumis, klaasi all, või nutiekraanilt, ent mis ei paku enam ei eeskuju ega innustust. Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm selgitab minutiloengus lähemalt, miks on tänapäeval olevikukesksus üha rohkem esile tõusnud.
Marju Kõivupuu Mis imetegelane on hobusevaras?
Tuntud minister ütles kord ühe Eesti ülikooli kohta, et seal koolitatakse hobusevargaid. Jäägu selle lause sisu ministri südametunnistusele. Küll aga on huvitav teada, mis imetegelane see hobusevaras üleüldse on? Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu räägib, et hobusevargal on Eesti rahvajuttudes tegelikult palju olulisem osa, kui uskuda võiks.
Anna Verschik Kas eesti keelel on oht hääbuda?
Tihti arvatakse, et kui keel laenab midagi teistest keeltest, on see ohu märk. Tegelikult asi nii ei ole: puhtaid keeli ei ole olemas, kõik keeled laenavad, laenamine on keelele omane ja on toimunud alati. Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik selgitab, et keeled hääbuvad hoopis teistel põhjustel, millel pole pistmist ei keele struktuuri ega laenude hulgaga.
Tõnu Viik Kuidas ära tunda populismi?
Kuigi paljudele meeldib jagada poliitilisi liidreid ja parteisid populistlikeks ja mittepopulistlikeks, siis lähemal uurimisel selgub, et see poliitikategemise viis, milles populiste süüdistatakse, kinnitab aina enam kanda ka peavoolu erakondades. Isegi traditsiooniline meedia on veebikeskkonda sattunult (vastu oma tahtmist) populismi toetama asunud, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.
Tõnu Viik Kas on võimalik armastada robotit?
Kogeda roboti lõppematut ja piiritut kiindumist, saada endale mitte kunagi väsiv kaaslane – kas need omadused võiksid üles kaaluda inimese ja roboti suhtes olevaid puudujääke? Seda selgitab Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.
2018
Anneli Mihkelev Kuidas multimeedialisus aitab väikseid kultuure?
Kaasaegses kultuuris on võimalik üht ja sama lugu esitada erinevates meediakeskkondades ehk multimeedialiselt, mis mängivad kaasa ka sõnumi mõjutajatena, sest erinevad meediad kasutavad erinevat keelt. Kuidas see kultuuri abistada saab, räägib TLÜ kultuuridevahelise uuringute tippkeskuse vanemteadur Anneli Mihkelev.
2017
Tõnu Viik Mis on armastus?
Vaatamata müüdile, et pühendumuslik armastus kasvab esialgsest kirest välja iseeneseslikult, nõuab mina-keskse armastuse ületamine püsivust ja teadmisi, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik.
Marek Tamm Kui vana on Eesti?
See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
Mari Uusküla Kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?
Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Tauri Tuvikene Mis muudab jalakäija liiklushuligaaniks?
Jalakäijad on sagedased reeglite rikkujad. Kas minnakse punasega või vales kohas üle sõidutee või ületatakse teinekord tee diagonaalselt ja mitte otsemat teed pidi, nagu nõuab liiklusseadus. Või kõnnitakse lihtsalt sõiduteel. Isegi kui jalakäijad on muidu seaduskuulekad, patustatakse mitmete reeglite vastu. Kuidas sellist käitumist mõista?
Elmar Gams Kuidas saab eluloost ajalugu?
Meie peamised ajalooteadmised pärinevad ajalooraamatutest, filmidest ja muuseumidest, mis kõik tunduvad palju usaldusväärsemad kui näiteks vanaema mälestused. Kes ikka viitsib neid päevast päeva kuulata? Neist mööda vaatamine oleks aga lühinägelik, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo magistrant Elmar Gams
2016
Maret Nukke Kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist?
21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.
Jaan Lahe Kust sai alguse Euroopa kultuur?
Kust sai alguse Euroopa kultuur? Esmapilgul tundub, et sellele küsimusele ei ole raske vastata – Euroopa kultuuri juured peituvad antiikkultuuris ja kristluses, märgib Jaan Lahe, Tallinna ülikooli teoloogiadoktor. Ent ükski kultuur ega religioon ei teki isolatsioonis, vaid vajab laiemat konteksti.
Natalia Abrosimova Kuhu kaovad soomeugrilased?
Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.
Rein Veidemann Mis on jutlus?
Me kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann.
Daniele Monticelli Kas armastus on ohustatud tunnete liik?
Kuidas vormivad ilukirjandus ja teised kunstid tunded ja kired lugudesse, seda uurib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.
Marju Kõivupuu Eestile, Eestist
Kas maailmas oleks midagi teisiti, kui poleks Eesti riiki ning milline on Eesti roll maailmas kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel, sellest räägib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, folklorist ja filoloog Marju Kõivupuu.
Grigori Utgof Miks ma õpetan vene keelt?
Tallinna Ülikooli lektor Grigori Utgof on kirjandusteadlane, kes õpetab ülikoolis kvantitatiivset poeetikat ehk värsiteadust ja Vene kirjanduse ajalugu. Rahvusvahelises talvekoolis viib ta läbi Vene keele kursuseid välismaalastele. Mida õpetamine aga teadlasele annab?
2015
Reili Argus Kas eesti keelt on keeruline õppida?
Keeleomandamine ei sõltu sellest, kui raskeks või keeruliseks keelt peetakse. Näiteks omandavad lapsed ka kõige keerukama grammatika varases eas ja vaevata. Tuleb välja, et rikkalikuma grammatikaga keele omandavad lapsed hoopis varem.
Tõnu Viik Kuidas kaitsta kultuuri?
Eesti Vabariigi põhiseadus käsib kaitsta ja hoida eesti kultuuri. Aga mida me siis täpsemalt tegema peame, kui üht kultuuri hoida tahame? Ja mida me üldse kultuuri all silmas peame? Nende küsimuste üle arutleb Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik.
Marek Tamm Mida me mäletame Eesti ajaloost?
Eestlased toovad ajaloo seisukohast oluliste sündmustena esile sarnaseid sündmusi. Selle põhjus võib olla ühelt poolt nende sündmuste pöördelises iseloomus, teisalt asjaolus, et jagame ühist mälu, mis aitab koos hoida lugu eestlaste aegadeülesest vabadusvõitlusest, selgitab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm. (Foto: Christian August Lorentzen/Wikimedia Commons)
Aigi Heero Kiitkem õpetajat!
17. sajandil tegutses Tallinnas muusikaõpetajana David Gallus, kes on Eesti hariduse ajaloos üks värvikas isiksus. Oma elu lõpupäevil tähendas ta üles Eesti haridusega seotud murekohad: õpetajate madala palga, korralike õppevahendite puudumise ja mitte-motiveeriva tööõhustiku – kas pole küllalt sarnane tänapäevaga, küsib Aigi Heero minutiloengus?
Aurika Meimre Kuidas puhkas Vene kõrgklass Eestis?
Kui populaarne on Tallinn olnud vene kõrgaadli hulgas, selgitab Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi vanemteadur Aurika Meimre.
Mele Pesti Inimsöömine kui armastuse akt
"Rituaalset inimsöömist ehk antropofaagiat on nähtud ka metafoorina kultuurivahetuse kohta: sööme võõra kultuuri mõjud ära, saame targemaks ja tugevamaks." Nii kirjutas Brasiilia modernistlik poeet ja mõtleja Oswald de Andrade 1928. aastal "Antropofaagilises manifestis". Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktor Mele Pesti küsib, kas inimsöömisest saaks mõelda kui armastuse aktist? Ning kumb on barbaarsem - kas inimsöömine või sõda?
Tõnu Viik Miks on vaja filosoofiliselt mõtelda?
Selliseid teadmisi, mis elu paremaks muudavad, kutsutakse tarkuseks. Kas tarkust saab õppida ja kui nii, siis kus ja kuidas seda teha saab, küsib prof. Tõnu Viik minutiloengus.
2014
Karin Dean Kas aasia on olemas?
„Käesolevat sajandit on hakatud nimetama Aasia sajandiks. Seda suuresti meist ida pool asuvate riikide nagu Hiina ja India majanduse ja tarbimise jõulise kasvu tõttu", tõstatab uues Ühe Minuti Loengus Aasia teema Tallinna Ülikooli Aasia uuringute osakonna vanemteadur Karin Dean.
2013
Marju Kõivupuu Jõulud, valguse aeg
Kas Sina teadsid, et põhjapõder Rudolf on naissoost, sest jõuluajal on vaid emastel põhjapõtradel sarved? Veel nii mõnegi toreda fakti jõulude kohta pajatab Tallinna Ülikooli "1 minuti loengusarja" jõuluvideos folklorist ja Eesti aasta kodanik 2013 Marju Kõivupuu. Soovime jõulusoojust teie kodudesse, valgust aknasse ja rahu südamesse!