Tallinna Ülikool tutvustas Portos Eesti noorte haridus- ja tööteede uuringu esmaseid tulemusi

Kohtumine toimus Porto Ülikooli juures Casa Comumis ning keskendus nii projekti sisulisele arengule kui ka ettevalmistustele eelseisvaks projektiülevaatuseks.

Tallinna Ülikooli meeskond andis kohtumisel ülevaate Eesti andmekogumise seisust tööpaketis WP2. Eesti juhtumiuuringu raames oli selleks ajaks läbi viidud 25 intervjuud noortega, kelle haridus- ja tööteed on olnud erinevad: intervjuud hõlmasid nii kutsehariduse, keskhariduse, kõrghariduse kui ka formaalharidusest lahkunud noorte kogemusi.

Eesti intervjuud näitavad, et noorte haridus- ja tööteed ei kulge sageli sirgjooneliselt. Mõnel noorel on võimalik katsetada, edasi õppida, plaane muuta ja ebaõnnestumistest taastuda, samal ajal kui teised peavad kiiresti leidma viise, kuidas toime tulla töö, eluaseme, tervise, hoolduskoormuse või majandusliku survega. Esile tuli, et noorte valikuid ei mõjuta ainult motivatsioon või oskused, vaid ka pere ressursid, eluasemekindlus, tervis, keeleoskus, transpordivõimalused ning institutsionaalne tugi.

Kohtumisel arutas Tallinna Ülikooli meeskond ka seda, kuidas Eesti intervjuude põhjal saadud esmased järeldused saavad toetada projekti teisi tööpakette. Näiteks rõhutati vajadust hinnata noortele suunatud poliitikaid mitte ainult selle järgi, kas noor jõuab kiiresti tööle või õppesse, vaid ka selle järgi, kas üleminek on stabiilne, jätkusuutlik ning kooskõlas noore tegelike eluolude, tervise, eluaseme ja tugivõrgustikuga. Samuti tõsteti esile vajadus käsitleda COVID-19 mõju pikaajalise ja ebaühtlasena: paljude noorte puhul avalduvad pandeemia mõjud hiljem õpiraskuste, katkenud rutiinide, puuduvate tunnistuste või muutunud ootustena.

Kahepäevase kohtumise jooksul tutvustasid partnerid eri tööpakettide senist edenemist, arutasid projekti elluviimise väljakutseid, ühist kontseptuaalset raamistikku ning noorte haridusest tööellu liikumise käsitlemise viise eri riikides. Lisaks lepiti kokku edasised sammud publikatsioonide, võimaliku ühise raamatu ja Living Labi tegevuste arendamiseks. Programmi kuulus ka Skills Game’i testimine võimaliku Living Labi meetodina.

Kohtumise oluline tulemus oli ühise arusaama tugevnemine sellest, et noorte üleminekuid haridusest tööellu tuleb käsitleda laiemalt kui üksnes õppest tööle liikumist. Need üleminekud on seotud igapäevase toimetuleku, eluaseme, tervise, sotsiaalsete suhete, töö kvaliteedi ja võimalusega teha tulevikuplaane. Saime esile tuua Eesti noorte kogemusi ning näidata, kuidas kvalitatiivsed intervjuud saavad anda väärtuslikku sisendit nii teadusanalüüsiks, poliitikasoovitusteks kui ka projekti järgmisteks koostöötegevusteks.