Filmianalüüs

 

Registreeru koolitusele:

Koolitaja: Teet Teinemaa, filmiuuringute teadur, PhD filmiuuringud Warwicki Ülikool, MA filmi- ja kirjandusteadus Yorki Ülikool

Toimumisaeg: 16. ja 23.mail kell 10-16.00 

Koolituse hind: 120 eurot (hind ei sisalda käibemaksu).
 

Millest me räägime, kui räägime filmist?

Prantsuse filmiteoreetik Christian Metz on öelnud, et filmi on raske selgitada, kuna seda on lihtne mõista. Rahvatarkus teab, et üks pilt ütleb enam kui tuhat sõna (aga mida siis veel rääkida kino 24 pildist sekundis!), ja et kirjandusteose ekraniseering ei ole kunagi päris see, mida lugeja enda peas ette kujutas. Teinekord on raske leida sõnu, et sõbrale selgitada, miks üks film sulle meeldis või mitte. Kõik need näited viitavad ühele asjale – filmikeel on väga erinev tavakeelest.

Ent mis on filmikeel ja millistest elementidest see koosneb? Filmianalüüsi koolitusel räägime neljast peamisest valdkonnast, millele filmi paremaks mõistmiseks tasub tähelepanu pöörata – misanstseen, ehk kõik, mida kaamera „näeb“; operaatoritöö, ehk viis, kuidas kaamera „näeb“; montaaž, ehk kuidas on see nähtav osadest kokku pandud; ja heli, ehk kuidas dialoog, muusika ning taustahelid mõjutavad vaataja filmikogemust.

Koolitusele on oodatud inimesed, kes on suured filmisõbrad ja usuvad, et sarnaselt teise kunstidega väärib ka film põhjalikku tähelepanu.

"Praktiline lähenemine, aitas juhtida tähelepanu detailidele filmis, mida muidu ei teadvusta."

Eesmärk: Arendada osalejate filmi nn kirjaoskust (film literacy), pakkuda sõnavara ja vahendeid mängufilmi süvitsi tundmaõppimiseks, tutvustada filmi valmimise aspekte, mis lõpptulemust mõjutavad.

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu tunneb filmi peamisi väljendusvahendeid ja suudab analüüsida nii teose sisu kui mõju ning pöörata tähelepanu aspektidele, millest ta võis varem lihtsalt „läbi vaadata“.

Sisu: Osalejad näevad koolituse käigus mitmesuguseid näiteid Lääne filmiklassikast, mis aitavad paremini mõista, kuidas filmitegijad teadlikult vaataja ootustele vastavad või neid petavad. Peategelase ja teda ümbritseva keskkonna vahelisi suhteid uurime filmide "Taksojuht" ["Taxi Driver" (Scorsese, 1976)] ja "Tagasi tulevikku" ["Back to the Future" (Zemeckis, 1985)] põhjal. Filmide lähianalüüsi meetodi kaudu uurime olulisemaid stseene kaaderhaaval, õppides seeläbi märkama väga mitmesuguste filmielementide koosmõju vaatajale. Räägime loojutustamisest ja klassikalise narratiivkino põhiomadustest, nagu loo selgus, kausaalsuse ehk põhjus-tagajärg seose rõhutamine ning peategelase ja tema tegutsemismotivatsiooni esiletõstmine. Uurime kuidas misanstseen, montaaž, operaatoritöö ja heli vaataja emotsioone ning mõistmist juhivad. Küsime kuidas mõista kino kui kollektiivse loomingu puhul autorlust? Kas erinevatel režissööridel on erinev käekiri ja milles see väljendub? Kuidas žanrid mõjutavad konkreetseid filme? Kuidas filmid arvestavad vaatajaga? Kas filmid on salaja ideoloogilised, pakkudes vaataja alateadvusele alltekste, mille olemasolust vaataja ei pruugi teadlikki olla?

"Õpetas mõistma dramaturgia reegleid, mis töötab, mis mitte."

Iseseisev töö: 2500 sõnalise filmianalüütilise artikli kirjutamine, millele kursusel osaleja saab põhjalikku tagasisidet ja soovitusi.

Osaleja puhul on oluline inglise keele oskus, kuna filmid on ingliskeelsed ja subtiitriteta.

 

Lisainfo:

Katrin Sigijane
BFM koolitusjuht

aadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6199 908, 509 6692