E2 õppevara loojad said tugeva teaduspõhise vundamendi: lõppes eesti keele teise keelena õppevara loojate arenguprogramm
Tallinna Ülikooli (TLÜ) humanitaarteaduste instituut viis 2025.–2026. aastal Eesti Keele Instituudi tellimusel ning ESF programmi „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ rahastusel läbi eesti keele kui teise keele õppevara loojatele suunatud arenguprogrammi.
Arenguprogramm toimus kahe grupi koolitustena, et anda osalejatele vajalikud teadmised ja oskused kvaliteetse õppevara loomiseks. Selle tulemusena valmisid töögruppides õppevara prototüübid erinevatele õppetasemetele: I, II ja III kooliastmele ning gümnaasiumi- ja kutseõppe õppijatele. Valminud prototüübid on kasutusvalmis tehnoloogiatega rikastatud õppematerjalide näidised, mis lähtuvad riikliku õppekava teemadest ja õpiväljunditest. Materjalid on kättesaadavad e-Koolikoti keskkonnas.
Programmis osales kahes grupis kokku 41 õppijat. Mitmed arenguprogrammis osalejad tegutsevad täna aktiivsete õppevara loojatena nii oma koolides kui ka ülikooli projektides.
Üks arenguprogramm koosnes 18 koolituspäevast, mis katsid keeleõppe võtmeteemasid alates sõnavara õpetamisest ja keelekonstruktsioonidest kuni erivajadustega õppijate toetamiseni. Õppetöö keskmes oli praktilisus ehk osalejad töötasid rühmades, et luua reaalseid õppevara prototüüpe.
Arenguprogrammi juhtivkoolitaja Helin Puksand sõnas, et programm oli eriline, sest varem pole Eestis õppevara autoreid koolitatud. „Õppevara looja peab teadma õppimise ja keeleoskuse arengu põhimõtteid, meetodeid ja olema kursis valdkonna uusima teadusliku infoga,“ ütles Puksand.
Ka osalejad hindasid programmis kõrgelt selle praktilist sisu ja asjatundlikke teaduspõhiseid loenguid, mis andsid kohe rakendatavaid suuniseid. Samuti väärtustati koolitust kui suurepärast platvormi võrgustumiseks ja kogemuste vahetamiseks motiveeritud kolleegidega, kellega plaanitakse koostööd jätkata ka tulevikus. Õpitu baasil soovitakse edaspidi jätkukoolitusi, eelkõige digipädevuste arendamiseks.
Arenguprogrammi käigus tehtud märkuste põhjal sõnastati kolm peamist ettepanekut E2 õppevara loomise põhimõtete täiendamiseks:
● Tasemete diferentseerimine: õppevara peab sisaldama eri raskusastmega ülesandeid, mis võimaldavad õpetajal tundi kohandada vastavalt õppijate reaalsele tasemele ja toetada ka haridusliku erivajadusega lapsi.
● Mitmekülgsus: materjalid peavad pakkuma teemade mitmekülgset käsitlemist, et hoida õppeprotsess kaasahaaravana.
● Range ekspertiis hindamisel: õppevara hindavatel spetsialistidel peab olema magistrikraad eesti keele kui teise keele õpetamises ja vähemalt 5-aastane praktiline õpetajakogemus.
Kokkuvõttes saab öelda, et arenguprogramm täitis oma eesmärgi ja isegi ületas osalejate ootusi, pakkudes sisukat, praktilist ja teaduspõhist tuge kaasaegse õppevara loomiseks ning luues väärtusliku platvormi motiveeritud spetsialistide võrgustumiseks ja koostööks. Samas koorus tagasisidest välja selge vajadus jätkukoolitusteks ja/või kahe grupi kohtumisteks, et vahetada kogemusi ning arendada prototüüpidest edasi õppematerjale. Väga tugevalt joonistus tagasisidest välja ka ootus ja vajadus digipädevuste arendamiseks, st oodatakse täienduskoolitusi digiülesannete ja interaktiivsete õppematerjalide loomiseks.
E2 õppevara loojate arenguprogramm on osa Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“.