Kanadast Eestisse: praktika aeg tuletas mulle meelde, miks on Eestis hea olla
Septembris oli mul suur rõõm läbida praktika Tallinna Ülikoolis, kus mind võttis soojalt vastu professor Piret Viires. Praktika käigus olid minu tööülesanded üsnagi mitmekesised, näiteks abistasin õppeainete Sissejuhatus semiootikasse ja Introduction to Estonian Studies/Introduction to Estonian Culture läbiviimisega ning samuti olin abiks Tallinna Ülikooli kirjastusele.
Minu praktika toimus Välisministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) toel programmi „Rahvuskaaslastest noortele suunatud erialase praktika teostamiseks Eestis“ raames. Selle programmi eesmärk on pakkuda rahvuskaaslastest noortele võimaluse Eesti ühiskondlikku ellu lõimuda ehk anda välismaal sündinud või enam kui viis aastat välismaal elanud noortele võimaluse võrgustada, töötada ja lähemalt tutvuda Eestiga.
Olen sündinud ja kasvanud Kanadas Vancouveris, kus tegutseb väike, kuid väga aktiivne eestlaste kogukond. Nende pühendumus ja armastus Eesti vastu on mind sügavalt mõjutanud juba lapsepõlvest saadik. Tänu oma vanematele, eriti emale, õppisin koos vennaga eesti keele selgeks. Soovides oma eesti identiteeti veelgi tugevdada, elasime perega aasta aega Muhus, kus õppisime koos vennaga Muhu Põhikoolis. Täiskasvanuna sain tänu väliseestlastele mõeldud programmi läbi õppida Tartu Ülikoolis semiootikat. Pärast õpinguid töötasin samas osakonnas nooremteadurina ning olen oma juhendajale juba aastaid lubanud, et doktoritöö saab peagi valmis, isegi kui praegu elan taas Kanadas.
Eesti ja eestlus on andnud mulle elus palju võimalusi. Olles Eestist pikemat aega ära, on mulle taas meelde tulnud miks on Eestis hea olla: inimesed, ühiskond, vaba mõtlemise õhkkond. Tallinna Ülikoolis saadud praktikakogemus andis mulle võimaluse oma silmaringi avardada kui ka uuesti oma eestlust tunnetada.
Kui mõelda tagasi praktika peale, siis välisministeerium, ESTDEV ja Tallinna Ülikool rikastasid minu elu tõsiselt. Siiski loodan, et sain omalt poolt tagasihoidlikul viisil midagi ka Eestile tagasi anda oma teadmiste ja kogemuste kaudu.
Suur aitäh kõigile, kes mind sellel teekonnal toetasid, eriti professor Piret Viiresele tema külalislahkuse, kannatlikkuse ja sõpruse eest. Aeg Tallinna Ülikoolis jääb alatiseks meelde.