Õpiränne Maltale avas noorsootöö mitmekesiseid võimalusi ja rolli noorte toetamisel

Õpirände jooksul tegime koostööd kohalike noorsootöötajate ja organisatsioonidega ning tutvusime Malta haridussüsteemiga. Rahvusvaheline kogemus andis hea võimaluse vaadata Eesti noorsootööd teise nurga alt ning mõtestada selle tugevusi ja väljakutseid.

Maltal on noorsootöö selgelt professionaalne valdkond, kus töötamiseks on vaja vastavat kvalifikatsiooni. Samas on praktikakogukond väike ning seetõttu on koostöö sotsiaaltöötajate ja teiste spetsialistidega väga oluline.

Üheks keskseks teemaks oli noorest lähtuv noorsootöö, mis on oluline põhimõte nii Maltal kui ka Eestis – lähtuda tuleb noorte vajadustest, huvidest ja kontekstist ning teha seda teaduspõhiselt. Erinevused tulid esile pigem rakenduses, näiteks looduskeskkonna kasutamises. Maltal kasutatakse loodust teadlikult õppimise ja vaimse heaolu toetamiseks, samas kui Eestis on see veel vähem süsteemselt rakendatud.

Oluliseks teemaks oli ka oskuste arendamine. Näiteks toodi välja projekte, kus noored taastavad purjekat ja õpivad koostöö kaudu merel tegutsema. Kuigi fookuses on ka praktilised oskused, on veel olulisemad koostöö, vastutus ja kannatlikkus. See pani mõtlema, kui täpselt me noorsootöös tegelikult sõnastame, milliseid oskusi soovime arendada.

Samuti tõusis esile kogukondade roll noorsootöös. Maltal luuakse teadlikult gruppe sarnaste vajadustega noortele, et pakkuda turvalist keskkonda ja kuuluvustunnet. Näiteks organisatsioon Prisms töötab eraldi gruppidega autistlikele noortele, Downi sündroomiga noortele ja vaimse tervise raskustega noortele, keskendudes nende igapäevasele toimetulekule ja iseseisvusele. See aitas mõista, et kaasatus ei tähenda alati erinevate noorte koos tegutsemist, vaid vahel ka sarnaste kogemustega noorte ühendamist.

Erinev lähenemine ilmnes ka haridussüsteemis – Maltal valivad õpilased juba 9. klassis praktilise eriala, mis toetab nende ettevalmistust tööeluks ning arendab lisaks üldteadmistele ka praktilisi oskusi.

Arutelu tekitas ka noorsootöö sihtrühma vanus: Maltal 13–30, Eestis 7–26. See tõstatas küsimuse, kuidas erinevates vanustes noori paremini kaasata ning millist tuge nad tegelikult vajavad. Ühtset vastust ei tekkinud, kuid selgus, et sihtrühma ja eesmärke tuleb pidevalt uuesti läbi mõtestada.

Oluline osa õpirändest oli ka mitteformaalse õppimise kogemine. Proovisime erinevaid meetodeid, näiteks põgenemistuba ja immigratsiooniteemalist mängu. Kogemuslik õppimine aitas keerulisi teemasid paremini mõista ning näitas, kui mõjusalt saab noorsootöös käsitleda tundlikke ühiskondlikke teemasid.

Kokkuvõttes andis õpiränne palju uusi teadmisi ja vaatenurki ning aitas paremini mõtestada nii noorsootöö rolli kui ka enda tulevast rolli noorsootöötajana. See näitas, et noorsootöö ei ole ainult tegevused, vaid võimaluste loomine – et noored saaksid arendada oskusi, võtta vastutust ja liikuda suurema iseseisvuse ning ühiskonnas osalemise suunas.

Rahvusvaheline kogemus aitab näha oma tööd ja õpinguid kõrvalt ning tuua häid praktikaid igapäevatöösse. Õpiränne Maltale oli seega sisukas õppimisprotsess, mis aitas noorsootöö tähendust palju sügavamalt mõtestada.