Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid Iirimaal: kliimaõiglus kui inimõiguste ja noorsootöö küsimus
26.–30. aprillini 2026 osalesid Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala tudengid õpirändel Iirimaal. Erasmus+ programmi toel ja Maynoothi Ülikooliga koostöös korraldatud õppevisiit keskendus sellele, kuidas rääkida kliimaõiglusest noorsootöös ning kuidas toetada noori kiiresti muutuvas maailmas.
Õppevisiidi eesmärk oli tuua kokku Eesti ja Iirimaa noorsootöö tudengid, õppejõud ja praktikud, et jagada kogemusi, teadmisi ja tööviise, mis aitavad noori tänapäeva väljakutsetes toime tulla. Fookuses olid kliimaõigluse ja noorsootööga seotud teemad ning küsimused, mis puudutavad noori nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Arutasime, kuidas kliimamuutused mõjutavad noorte elu ja heaolu, milline võiks olla kliimateadlik noorsootöö ning kuidas siduda kliima- ja sotsiaalse õigluse teemasid noorte igapäevaeluga.
Õppevisiidi jooksul toimus palju ühist õppimist ja arutelusid Eesti ja Iirimaa noorsootöö tudengite ja -praktikute vahel. Jagati kogemusi ja otsiti viise, kuidas noorsootöö kaudu aidata noortel keerulisi ühiskondlikke teemasid paremini mõista, neist rääkida ja neis aktiivselt kaasa mõelda.
Teooriast praktika ja kogemuseni
Programm algas Maynoothi Ülikooli linnakus, kus kohtusime Iiri kolleegidega ning suundusime seejärel ühiselt Cloughjordani ökokülla. Sealne unikaalne keskkond pakkus võimaluse kogeda vahetult, kuidas kliimaõiglus, kogukondlik eluviis ja kestlik mõtteviis päriselus koos toimivad. Päevad möödusid sisukate arutelude, ühiste refleksioonide ja praktiliste õpitegevuste rütmis ning kogemus kujunes palju enamaks kui tavapärane õppekäik.
Cloughjordanis keskendusime kliimateadliku noorsootöö praktikatele ning arutasime, kuidas kasutada säästva eluviisi näiteid noorte kaasamisel ja harimisel. Samuti uurisime sotsiaalse ja kliimaõigluse vahelisi seoseid ning seda, kuidas kogukonna vastupanuvõime ja keskkonnahoid mõjutavad noorte igapäevaelu ja heaolu. Olulisel kohal oli ka noorsootöö roll kliimaõigluse teemade käsitlemisel – arutlesime, kuidas läbi erinevate metoodiliste lähenemiste saavad noorsootöötajad aidata noortel kliimaõigluse teemadest paremini aru saada, et enda elus muutusi esile kutsuda.
Õppekäigu viimane osa viis meid tagasi Maynoothi Ülikooli ning hiljem Dublinisse, kus tutvusime noorsootöötajate ettevalmistuse ja kohaliku noorsootöö praktilise poolega. Organisatsioonis ECO-UNESCO arutasime koos sealsete noortega, kuidas läbi praktiliste tegevuste seostatakse keskkonnaharidus ja noorsootöö. Bradogi noortekeskuses saime sissevaate noorsootöösse pealinna multikultuurses keskkonnas ning nägime, kuidas ühiskondlikult tundlikke ja keerulisi teemasid käsitletakse sotsiaalselt haavatavamate noortegruppidega töötades.
_0.jpg)
Mobiilsus andis võimaluse süvitsi tegeleda teemaga, mille käsitlemist takistab tihti ebakindlus või teadmiste puudumine. Õppevisiidi jooksul toimus oluline muutus meie endi mõtteviisis. Hakkasime nägema kliimamuutusi mitte ainult teadusliku küsimusena, vaid ka inimõiguste teemana, mis mõjutab otseselt inimeste elukvaliteeti ja võimalusi ühiskonnas. Samuti saime süsteemsema arusaama sellest, kuidas keskkonnakriisid ja ühiskondlikud või kohaliku tasandi protsessid on omavahel seotud. Lisaks proovisime läbi mitmeid osalust toetavaid mängulisi meetodeid, mida saab kasutada noortega töös, et muuta keerulised teemad kaasahaaravaks, arusaadavamaks ja noorte jaoks tähenduslikuks.
Noorsootöö roll muutuvas maailmas
Õpiränne kinnitas taas, et noorsootöö on valdkond, läbi mille saab edukalt tegeleda ühiskonna jaoks järjest olulisemaks muutuvate küsimustega nagu seda on kliimamuutused. Kohtumised sellistes kogukondades nagu Cloughjordan aitavad mõista, et noorte mured on sageli globaalselt sarnased, kuid lahendused saavad alguse kohalikust kogukonnast, kus professionaalsel noorsootööl on oluline roll. Rahvusvahelised kogemused aitavad tulevastel noorsootöötajatel näha laiemat pilti, mõista noorte elu mõjutavaid protsesse ning toetada noori teadlike ja aktiivsete ühiskonnaliikmetena.