Tallinna Ülikooli Tulevikukooli kogemus jõudis Armeenia koolidesse: programm toetas 20 koolijuhti ja viit koolimeeskonda
Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia viis koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse ESTDEV-i ja Armeenia partneritega ellu koolijuhtimise ja kooliarenduse programmi, mille eesmärk oli toetada Armeenia koolide võimekust juhtida õppijakeskseid ja tõenduspõhiseid muutusi.
Programmi keskmes oli Eestis loodud Tulevikukooli mudel, mida tutvustati Armeenias esmakordselt. Tulevikukooli lähenemine toetab kooli kui terviku arendamist, õpetajate ja juhtkonna koostööd ning muutuste juhtimist viisil, mis lähtub kooli tegelikest vajadustest ja õppijate arengust.
Arenguprogramm koosnes kahest omavahel seotud suunast. Esimeses osales 20 Armeenia koolijuhti, kelle fookuses olid muutuste juhtimine, õppijakeskne koolikultuur, meeskondade kaasamine ja kaasaegsed juhtimispraktikad. Teises suunas osales viis koolimeeskonda ehk kokku vähemalt 30 osalejat, kelle hulgas olid koolijuhid, õppejuhid ja õpetajad.
Programmi jooksul ei piirdutud üksnes koolituspäevadega. Aasta jooksul toimusid koolitused, töötoad, õppevisiidid ja mentorkohtumised nii Eestis kui ka Armeenias. Osalejad töötasid oma kooli arendusvajadustega, kavandasid praktilisi tegevusi, katsetasid neid oma koolis ning analüüsisid tulemusi koos Eesti ekspertide ja mentoritega.
Tulevikukooli meeskondade töö keskendus koolide enda valitud arendusvajadustele. Fookuses olid näiteks õpilaste lugemisoskuse arendamine, lugemisstrateegiate süsteemne kasutamine ainetundides, õppimismotivatsiooni ja kaasatuse suurendamine, õpetajate professionaalse arengu toetamine, haridustehnoloogia mõtestatud kasutamine ning õppima õppimise oskuse kujundamine. Iga koolimeeskond sõnastas oma eesmärgi, kavandas tegevused, viis need õppeaasta jooksul ellu ning hindas, mis muutus ja mida on vaja edasi teha.
Programmi kaudu õppisid Armeenia kolleegid paremini mõistma Eesti kooliharidussüsteemis olulist autonoomia ja usalduse põhimõtet. See eristas programmi ka paljudest kohalikest koolitustest: koolijuhid ja koolimeeskonnad ei saanud etteantud valmisülesannet, vaid valisid ise oma kooli vajadustest lähtuva eesmärgi ja tegevusplaani. Nii tegeles iga osalenud kool just nende teemadega, mis nende hinnangul aitasid õppimist oma koolis järgmisele tasemele viia.
Eraldi osa programmist moodustas koolijuhtide arenguprogramm. Selle lõputööna esitlesid koolijuhid muudatusi, mida nad olid õppeaasta jooksul oma koolides kavandanud ja juhtinud. Esitlused andsid ülevaate sellest, millise probleemi koolijuht oma koolis fookusesse võttis, milliseid samme muutuse juhtimiseks tehti, keda protsessi kaasati ning millised olid esimesed tulemused ja õpikohad. Nii oli programmi rõhk praktilisel kooliarendusel, mitte ainult koolitusel osalemisel.
Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia arenguprogrammide juht Reet Sillavee tõi esile, et rahvusvaheline koostöö võimaldab pikalt Eestis arendatud ja katsetatud metoodikaid proovile panna uues kultuurilises keskkonnas. Tema sõnul on arenguprogrammide läbiviimine inspireeriv, sest selle käigus on näha osalejate pingutust, arengut ja valmisolekut võtta ette muutusi oma koolides.
Programmi oluline põhimõte oli, et Eesti kogemust ei viida teise riiki üle valmis lahendusena. Selle asemel töötati koos Armeenia koolijuhtide ja õpetajatega nende oma koolide kontekstis. Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostööjuht Riina Stahl on rõhutanud, et iga kooli kultuurimuutuse keskmes on õppija ning oluline küsimus on, mida kavandatav muutus lapse õppimisele ja arengule tegelikult annab.
Armeenia haridussüsteemi arendamisel on tähelepanu all olnud õpetajate professionaalne areng, kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamine, koolijuhtide ja õpetajate koostöö ning haridusuuenduste elluviimine. ESTDEV-i andmetel on 2025. aasta fookuses olnud just koolijuhtide ja koolimeeskondade võimestamine.
Programmi tulemusel said osalenud koolijuhid ja koolimeeskonnad praktilise kogemuse, kuidas kavandada ja juhtida muutusi oma kooli vajadustest lähtudes. Koolides arendati koostöisemaid tööviise, täpsustati arendustegevuste eesmärke ning pöörati rohkem tähelepanu sellele, kuidas muutuste mõju õppijate arengule jälgida ja hinnata.
Koostöö Armeeniaga näitab, kuidas Tallinna Ülikoolis loodud Tulevikukooli kogemust saab kasutada rahvusvahelises hariduskoostöös. Eesti haridusjuhtimise praktika ei tähenda valmis mudeli pakkumist, vaid koolide toetamist paremate küsimuste esitamisel, oma andmete ja vajaduste mõtestamisel ning muutuste süsteemsel juhtimisel.
