Ekspert Eetris: Andres Jõesaar ja Eliise Maria Tammaru „Algoritmide võim ja noorte meediatarbimine“
Saates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral fookusesse noorte meediatarbimine, uudiste jõudmine noorema põlvkonnani ning sotsiaalmeedia algoritmide mõju. Külas on meediaõppejõud Andres Jõesaar ning Õhtulehe noorteportaali juht Eliise Maria Tammaru, kellega koos analüüsitakse, kuidas kaasaegses infotulvas noorte tähelepanu püüda ja säilitada.
Uudist tollimaksu muutusest keskmine teismeline tõenäoliselt ei ava, kuid teadmine, et tema Hiinast tellitud kolmeeurone vidin võib edaspidi maksta kaks korda rohkem, paneb klõpsama. Uudise otsa komistab noor ilmselt TikTokis ja kõige meelsamini vaatab ta seda videoformaadis. Kas ja kust saab lühiklippide keskel kasvav noor saab laiema pildi, miks selliseid otsuseid tehakse ja mis on nende kontekst, kui tema lemmikformaat on reels? Tallinna Ülikooli saates „Ekspert eetris“ arutlesid õppejõud Andres Jõesaar ja Õhtulehe noorteportaali juht Eliise Maria Tammaru, kuidas noored tänapäeval uudisteni jõuavad ning milliste ülesannetega seisab silmitsi ajakirjandus, kui soovib neid ühiskonnas toimuvaga kursis hoida.
Uudiste otsimiselt nende otsa komistamiseni
Traditsioonilise meedia kahanev auditoorium võib jätta mulje, et noori uudised ja maailmas toimuv ei huvita. Tegelik olukord on mitmetahulisem. Põlvkonniti erineb esmajoones see, kuidas uudisteni jõutakse. Kui vanemad inimesed lähevad sagedamini teadlikult uudiseid otsima, siis noored puutuvad nendega kokku muu meediatarbimise käigus, tihti juhuslikult ja möödaminnes, sest ajakirjanduslik sisu ilmub samasse voogu sõprade tegemiste, meelelahutuse ja sisuloojate postitustega.
Jõesaare sõnul on noorte meediarepertuaar sageli märksa rikkalikum kui vanematel inimestel, kes on jäänud truuks mõnele lemmikkanalile. Samal ajal tasub eristada kanalite ja neis pakutava sisu mitmekesisust, sest mitut sotsiaalmeediaplatvormi kasutav noor võib kõikjal kokku puutuda üsna sarnaste teemade ja seisukohtadega. Küsimus on selles, kuivõrd aitab meediavalik tal väljuda oma harjumuspärasest huvi- ja mõtteruumist.
Õhtulehe noorteportaal püüab vähendada ajakirjaniku ja auditooriumi vahelist distantsi, andes noortele ajakirjanikele vabaduse käsitleda teemasid, mis neid endid kõnetavad. Veebiportaali jaoks valminud lugude põhjal luuakse sisu ka TikToki ja Instagrami, kus noored juba nagunii aega veedavad.
Kes kujundab noore uudistevalikut?
Sotsiaalmeedias ei piisa üksnes sellest, et toimetus peab mingit sündmust oluliseks ja oskab seda köitvalt kajastada. Uudise peab kasutajani viima algoritm, mille valikupõhimõtted erinevad ajakirjanduslikest uudisväärtuse kriteeriumidest.
Tammaru nimetab noorteni jõudmiseks tehtavaid pingutusi „algoritmi häkkimiseks“, sest platvormide tavalisi sisusoovitusi kujundavad eelkõige ärilised eesmärgid.
Siin seisab ajakirjandus huvitava dilemma ees. Mida paremini õpib toimetus tundma algoritmi eelistusi, seda edukamalt võib ta oma sisu levitada. Ühtlasi tekib aga oht, et platvormi eelistused hakkavad mõjutama juba seda, milliseid lugusid üldse tehakse. Kui krimiuudised toovad järjepidevalt rohkem vaatamisi, võib kujuneda surve neid ka rohkem toota.
Seega lasub ajakirjandusel ülesanne juhtida noorte tähelepanu teemadele, mille vastu ta ei ole veel osanud huvi tunda. Kui paberlehe ajastul võis teismeline ajalehte sirvides sattuda lugema artiklit mõnest talle võõrast valdkonnast, siis algoritmide kujundatud meediavoos teeb need valikud platform.
Noored ise pole seejuures algoritmide mõjust sugugi teadmatuses. Jõesaare sõnul ilmneb uuringutest, et noored oskavad sotsiaalmeediasisusse kriitiliselt suhtuda ja väärtustavad professionaalse ajakirjanduse rolli ühiskonnas. Ent ka meediapädeval inimesel, kes oskab hinnata talle ette sattunud uudise usaldusväärsust, on raske märgata, millised olulised sündmused tema uudisvoost üldse läbi ei käi.
Isiklikust huvist laiema maailmapildini
Tollimaksu tõusu näide ilmestab hästi, kui palju oleneb uudise mõju sellest, kas ajakirjanik piirdub noore tähelepanu äratamisega või suudab tekkinud huvi ka edasi arendada.
„Asju ei saa seletada ühe lööva pealkirjaga, kui selle taga on väga keeruline seoste või sündmuste või põhjuste võrgustik,“ sõnab Jõesaar.
Odava kauba kallinemisest rääkides avaneb võimalus käsitleda ka rahvusvahelist kaubandust, tarbimise keskkonnamõju ja kaupade tootmise tingimusi. Isiklik seos võib olla hea sissejuhatus maailma, millega noor muidu kokku ei puutuks. Oluline on, et uudise tähendus ei piirduks lõpuks sellega, kuidas tollimaks tema enda rahakotti mõjutab.
Tammaru kogemus näitab, et noorteni jõudmiseks on tõepoolest oluline keskkond, kuid väide, et nad pikemaid kui 30-sekundilisi klippe ei vaata, oleks liialdus. Näiteks avaldas toimetus TikTokis kümneminutilise video Tallinnas noori naisi ahistavast mehest, mida vaadati huviga lõpuni ning hakati kommentaarides jagama oma kokkupuuteid kõnealuse inimesega.
Sellised näited annavad põhjuse küsida, kas noortele mõeldud formaatides keskendutakse liiga palju hirmule, et noorte tähelepanu püsib vaid sekundeid, ja liiga vähe tõsiasjale, et isiklikult puudutava loo kaudu saab innustada mõtlema ka sündmuste laiemale kontekstile.
Nii noorte kui täiskasvanute puhul tuleb ajakirjandusel leida võimalusi, kuidas kasutada inimeste olemasolevaid huvisid lähtepunktina, millest liikuda uute teadmiste ja vaatenurkadeni. Just võime avardada inimese huviringi annab professionaalsele ajakirjandusele algoritmide kujundatud meediaruumis erilise väärtuse.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Katarina Mürk.