Tallinna Ülikool asus koos kaheksa rahvusvahelise partneriga otsima lahendusi digitaalse väärinfo tõrjumiseks
3,5 miljoni euro suuruse eelarvega Euroopa teadusprojekt COMPASS aitab kaitsta demokraatiat ja sõnavabadust süvavõltsingute ning infomanipulatsioonide ajastul.
T
äna 17. septembril toimus Tallinna Ülikoolis rahvusvahelise teadusprojekti COMPASS ametlik avaüritus. Kolmeaastase raamprogrammi Horisont Euroopa (Horizon Europe) projekti eesmärk on leida viise, kuidas tõrjuda väärinfot ja tehisintellektiga loodud manipulatsioone nii, et see ei kahjustaks inimeste põhiõigusi ega sõnavabadust.
Professor Mart Susi: "Kas uut teooriat on üldse võimalik luua?"
Projekti üldkoordinaator, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste juhtivprofessor Mart Susi rõhutas ürituse avasõnades, et küsimus pole pelgalt tehnilistes abivahendites, vaid põhimõttelistes väärtustes.
"Me küsime projektis kõige ambitsioonikama küsimuse: kas tänapäeva ühiskonnas on üldse võimalik luua interdistsiplinaarset teooriat, mis säilitaks sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tuuma väärinformatsiooni pealetungi ajastul?" sõnas prof Susi.
Susi juhtis tähelepanu ka sellele, et kui poliitikud reageerivad kriisidele sageli kiirete keeludega (näiteks värsked arutelud noortele sotsiaalmeedia keelustamisest Euroopas), põrkuvad omavahel sõnavabadus ja mõttevabadus. "Sotsiaalmeedia suudab varjatult mõjutada noorte mõtlemist. Mõttevabadus on absoluutne õigus, kuid sellest konfliktist poliitilistes aruteludes sageli ei räägita," viitas Susi teaduse ja poliitikakujundajate vahelise dialoogi vajalikkusele.
Toomas Hendrik Ilves: AI võib demokraatlikud süsteemid rivist välja lüüa
Projekti rahvusvahelise nõukoja liige, endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis oma sõnavõtus ajaloolise ja geopoliitilise vaate sellele, kuidas me oleme jõudnud "suunatud infomanipulatsiooni ajastusse".
"Asjad muutusid drastiliselt 2011. aastal Araabia kevade ajal. Kui Läänes rõõmustati, et kodanikud saavad Twitteri abil organiseeruda, siis autoritaarsed režiimid mõistsid kiiresti: kui tasuta saab teha sellist mõju, mida me suudame korda saata siis, kui investeerime sellesse miljoneid?" meenutas Ilves.
Ilves hoiatas, et generatiivse tehisintellekti ja süvavõltsingute tulekuga on oht demokraatiale muutunud eksistentsiaalseks. "Viimase paari aastaga ei saa me luua enam vaid pilte, vaid terveid videoid. Me võime panna poliitiku videol raha võtma, mida pole kunagi juhtunud. Meie poliitilised süsteemid ja demokraatiad võidakse tehisintellekti abil täielikult rivist välja lüüa," rõhutas Ilves.
Tiina Pajuste: Ükski teadusharu üksi ei suuda probleemi lahendada
Tallinna Ülikooli teadusprorektor ning COMPASSi uurimisrühma liige professor Tiina Pajuste tõi välja, et projekti tugevus seisneb selle laiahaardelises interdistsiplinaarsuses.
"Õigusteadus saab kehtestada reegleid ja vastutust, kuid õiguslik analüüs üksi ei selgita, miks teatud manipulatsioonid inimeste peal toimivad või kuidas inimesed neile reageerivad. COMPASS ühendab õiguse, psühholoogia, andmeteaduse ning meediauuringud," selgitas Pajuste.
Pajuste lisas, et ülikooli jaoks on kriitilise tähtsusega see, et teadustöö tulemused ei jääks vaid riiulitele, vaid muutuksid praktilisteks tööriistadeks poliitikakujundajatele, meediale ja kodanikuühiskonnale.
Rahvusvaheline konsortsium ja praktilised väljundid
Kaheksa partneriga konsortsiumi esindajad tutvustasid avaüritusel oma spetsiifilisi rolle:
-
Innsbrucki Ülikool (Austria) analüüsib digitaalsete platvormide vastutust ning Euroopa digiteenuste (DSA) ja meediavabaduse (EMFA) määruste tegelikku toimimist kriisiolukordades.
- King’s College London (Ühendkuningriik) kaardistab digitaalsete meetoditega väärinfo ökosüsteeme, keskendudes muuhulgas sellele, kuidas kliimakriise ja keskkonnateemasid kasutatakse ära poliitiliseks infomanipulatsiooniks.
- Faktabaari / Avoin Yhteiskunta (Soome) toob projekti tehisintellekti kirjaoskuse tööriistad haridustöötajatele ning teostab kriisisimulatsioone.
- News Media Europe (Belgia) tagab, et loodavad lahendused vastaksid tegelike uudistetoimetuste ja ajakirjanduse vajadustele ning kaitseksid pressivabadust.
- Reichman University (Iisrael) töötab välja andmepõhiseid mudeleid ja võtab projekti lõpus kokku ühtse teooria infodünaamika kohta.
- Tactical Tech (Holland) muudab teadustulemused kättesaadavaks kodanikuühiskonnale, luues praktilisi koolitusmooduleid ja tööriistu.
- Duisburg-Esseni Ülikool (Saksamaa) uurib meediapsühholoogilisest vaatenurgast, kes on süvavõltsingutele kõige haavatavamad, ning testib ennetavat psühholoogilist "vaktsineerimist" (inoculation).
Mida COMPASS Eesti ja Euroopa jaoks loob?
Kolmeaastase töö tulemusena valmivad:
- Juhised ja soovitused poliitikakujundajatele (DSA ja EMFA rakendamiseks);
- Tehisintellekti ja digitaalse kirjaoskuse koolitusmaterjalid koolidele ja haridustöötajatele;
- Kriisireageerimise juhised ja simulatsioonid ajakirjanikele ning avalikule sektorile;
- Interdistsiplinaarne teoreetiline raamistik sõnavabaduse kaitsmiseks digiajastul.