TÜHI õppejõud osalesid ASEEESi kongressil
12.–15. novembril 2026 osalesid Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna õppejõud ASEEESi (Association for Slavic, East-European and Eurasian Studies) kongressil. Üheks kongressi aruteluks oli ümarlaud „Language as a Threat vs. Resource: Conflict Discourses around Russian after 2022“.
Ümarlauda juhtis professor Kapitolina Fedorova. Tallinna Ülikooli esindasid arutelus dotsent Natalia Tšuikina ja nooremteadur Ilenia Del Popolo Marchitto. Nendega ühinesid Vera Jarvis Jyväskylä Ülikoolist ning Olesja Kisselev Lõuna-Carolina Ülikoolist.
Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas on Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse mõjutanud keelepoliitikat ning suhtumist vene keelde, kultuuri ja vene keele kõnelejatesse. Räägiti muutustest ülikoolide struktuuris ja õppekavades, slavistika erialade sisseastujate arvust ning üliõpilaste hoiakutest.
Osalejad jagasid ka kogemusi pingete, stigmatiseerimise ja konfliktidega, mida vene keele kasutajad või vene kultuuriga seostatud inimesed võivad kohata. Juttu tuli sellest, kuidas need arengud mõjutavad erineva rahvusliku ja poliitilise taustaga üliõpilasi ning õppejõude, ja sellest, kas keeruliste kogemuste kõrvale on tekkinud uusi solidaarsuse ja dialoogi vorme.
Arutelus jõuti ka õppetööni: kuidas rääkida klassiruumis sõjast ja imperialismist ning käsitleda keele, kultuuri ja rahvusliku identiteedi seoseid? Kuidas kajastuvad slavistika dekoloniseerimise arutelud õpetamises? Osalejad mõtisklesid, kuidas esitleda vene keelt keelelise ja kultuurilise ressursina, arvestades samal ajal selle poliitilisi seoseid.
Ümarlauale jõudis ka ettekanne, mis oli algselt kavandatud ära jäänud paneeli. Kadri Koreinik Tartu Ülikoolist ja Kara Brown Lõuna-Carolina Ülikoolist tutvustasid ettekandes „Bounding School Space: Linguistic De-empiring in Estonia“ oma aastatel 2023–2026 kahes Ida-Virumaa riigigümnaasiumis tehtud võrdlevat etnograafilist uuringut. Nad uurisid, kuidas seostub arusaam hariduse kvaliteedist keeleõppe ja -kasutusega ning kuidas koolide õppekavaline ja kogukondlik pärand kujundab nii koolikorraldust kui ka sealsete inimeste kogemusi. Eraldi tähelepanu all oli vene keele kasutamine eestikeelsele õppele üleminekul, sealhulgas koolielu kultuurilistes ja hindamisvabades olukordades. Ettekanne andis ümarlaua teemadele konkreetse Eesti-põhise vaatenurga.
Kongressi näitusealal tutvustasid Tallinna Ülikooli võimalusi Ekaterina Batrakova ja Ilenia Del Popolo Marchitto. Nad rääkisid TÜHI ingliskeelsetest õppekavadest, vene keele intensiivkursustest, õppeprogrammist The Baltic States, NATO and Russia ning Ida-Euroopa uuringute magistriõppest.
Ühel kongressipäeval osalesid õppejõud ka American Councili vastuvõtul. Seal arutati muu hulgas koostööd, mis võiks toetada Ameerika üliõpilaste õppima asumist Tallinna Ülikoolis.