Kontaktõpe ja iseseisev töö

Ülikoolis õpetatavad ainekursused sisaldavad endas nii kontaktõpet kui ka iseseisvat tööd. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides (EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Selle töö hulka kuulub nii kontaktõpe kui ka iseseisev töö. Kontaktõppe ja iseseisva töö osakaal sõltub sellest, kas õppetöö toimub päeva- või sessioonõppes.

Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppejõu määratud viisil toimuv õppetöö, mille eesmärgiks on omandada teadmisi ja oskusi. Kontaktõpe toimub õpikeskkonnas (sealhulgas digiõppena), milles osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud samal ajal.

• Loengus saadakse reeglina teoreetilisi teadmisi ning seal on aktiivsem pool õppejõud, kes erinevaid teooriaid tutvustab.
• Seminaris, praktikumis ja kollokviumites rakendatakse loengus saadud teoreetilisi teadmisi ja/või kujundatakse praktilisi oskusi. Toimuvad vestlused, arutelud, iseseisvate tööde esitlemised ning praktiliste tööde läbiviimised. Aktiivsemaks pooleks on üliõpilased.
• E-õppe all mõeldakse õpetamist ja õppimist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Üliõpilane ja õppejõud on kontaktis virtuaalmaailmas. E-õpe aitab muuta õppetööd mitmekesisemaks, kasutades näiteks videoloenguid, virtuaalset rühmatööd ja foorumeid. Lisaks annab e-õpe õppijatele võimaluse valida ise endale sobivaim aeg õppimiseks, õppetöö ei toimu kindlal kellaajal ja ainult auditooriumis, vaid näiteks kodus arvuti taga.
• Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv rakenduslik töö. Näiteks õpetajakoolituse pedagoogilises praktikas minnakse kooli ning tehakse reaalselt pedagoogilist tööd juhendaja suunamisel. Erialapraktika eesmärk on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine. Enamasti sisaldavad õppekavad erialapraktikat; õpetajakoolituse õppekavad pedagoogilist praktikat.

Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, lähtudes õppejõu antud ülesannetest. Iseseisva töö sisulised ja vormilised nõuded ning kontrolli vorm on kirjeldatud kursuseprogrammis. Iseiseisev töö võib hõlmata näiteks ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, eksamiteks õppimist ja kirjalike tööde koostamist.

Kontaktõppe ja iseseisva töö maht ühes õppeaines sõltub sellest, kas toimuvad loengud, praktikumid, e-õpe või seminarid. Samuti sellest, kas õppetöö toimub päeva- või sessioonõppes. Üldjuhul ei ületa päevaõppes kontaktõppe osa ühes ainepunktis kümmet akadeemilist tundi. Praktilise suunitlusega õppeainetes võib see olla kuni 15 akadeemilist tundi. Sellest ülejäänud aeg ongi mõeldud iseseisvaks tööks. Kui näiteks aine maht on 4 ainepunkti, siis sellest umbes 40 tundi on kontaktõpet ning 64 tundi iseseisvat tööd.

Täpsemad nõuded ja tingimused määrab õppejõud kursuseprogrammis, samuti on seal kirjas kontaktõppe ja iseseisva töö osakaal ning juhised.