Päevaõpe on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus ning kus õppetöö toimub regulaarselt igal õppenädalal. Võrreldes sessioonõppega on rohkem kontaktõpet.

Sessioonõpe (sh kaugõpe) on õppevorm, kus õppetöö toimub sessioonide kaupa instituudi kehtestatud korras (näiteks: regulaarselt 2-3 õhtul ja/või nädalavahetustel, õppesessioonidena 5 korda). Sessioonõppe puhul on iseseisva töö osakaal võrreldes päevaõppega suurem ning kontaktõpet vähem.

Mõned ained toimuvad perioodõppes. Perioodõpe tähendab seda, et ainet loetakse vaid ühe perioodi, mitte terve semestri jooksul. Üks periood kestab 7 nädalat ning semestris on kaks perioodi. Perioodõppe põhiliseks eesmärgiks on intensiivistada üldaineid, mille tulemusena tegeleb üliõpilane korraga vähema arvu õppeainetega. Varasema kahe tunni asemel loetakse perioodõppes toimuvaid aineid neli tundi nädalas, olenevalt kursuse spetsiifikast üks või kaks korda nädalas. Perioodide algused ja lõpud on fikseeritud akadeemilises kalendris. Perioodõppes loetavad aineid võivad olla nii päeva- kui ka sessioonõppe tunniplaanis.

Järgnevad küsimused võivad olla Sulle abiks oma murele-küsimusele vastuse leidmisel:

Küsimus Vastus
Kas võin sooritada sessioonõppele mõeldud kursuseid, olles päevaõppe üliõpilane? Vabaainete valimisel ei ole õppevorm aluseks. Kui teised aine sooritamise eeldused on täidetud või puuduvad eeldused võib sooritada päevaõppe üliõpilane ka sessioonõppele mõeldud kursuseid. Küll aga tuleb arvestada sellisel juhul eksamisessiooni ajaga, kus sessioonõppel toimuvad üldiselt loengud aga päevaõppe üliõpilastel seminarid ja esimesed eksamid/arvestused.
Õpin päevaõppes, ent tahaksin minna üle sessioonõppesse. Millal ja kuidas saan seda teha? Õppevormi saab vahetada vabade õppekohtade olemasolul pärast esimest või teist õpitud semestrit akadeemilises kalendris määratud ajal, esitades selleks ÕIS-is vastavasisulise avalduse.