Huvitavamad seigad õpingutest inglise keele ja kultuuri erialal
Inglise keele ja kultuuri eriala bakalaureuseõppe lõpetajana on mul pisut kummaline nentida, et ma ei pea ennast üldse nii-öelda loominguliseks inimeseks, kuigi seda võiks ehk eeldada ühelt humanitaarteaduste üliõpilaselt. Humanitaariale omane tõlgendamine ja filosofeerimine ei tule minu jaoks kergelt – kuid tasub arendada neidki oskusi ning muidugi ka õppida tundma teistsuguseid vaatenurki. Samuti kaldun arvama, et võimalikult laiapõhjalised humanitaarvaldkonna teadmised võiksid üldisemalt olla üks osa haridusest. Ja kindlasti avardavad need silmaringi.
Valisin selle eriala, kuna mul on isiklik huvi Suurbritannia ja ka Iirimaa keelte ja kultuuride vastu. Sõltumata sellest, mida oma tööelus edaspidi teen, jäävad need saared minu jaoks oluliseks.
Millega kolme õpinguaasta jooksul tegelesime? Nagu üks vanema kursuse üliõpilane meile kohe eriala infotunnis ütles: põhilised tegevused olid lugemine ja kirjutamine, lugemine ja kirjutamine. Erialaainete seas oli nii keeleteaduse kui ka kirjandusaineid – ja õppejõud tegid oma tööd hingega. Mõned huvitavad õppeained olid näiteks inglise keele ajalugu ning stilistika. Õppemaht oli suur: lugesime palju akadeemilise sisuga tekste ja muidugi ka ilukirjandust, mida põhjalikult analüüsisime ja dekonstrueerisime. Küllaltki suur rõhk oli tänapäevasematel käsitlustel ja uurimisteemadel, nagu keskkonnahumanitaaria, soouuringud, dekolonialism ning mitteläänelikud vaatenurgad.
Üks meeldejäävamaid kogemusi oli erialapraktika, mille sain Erasmus+ programmi toel läbida Iirimaal Dublinis ajaloolises Marshi raamatukogus (selle kohta saab lähemalt lugeda siit). Muidugi oli põnev ka lõputöö kirjutamine, mis toimus osade kaupa kolme semestri vältel. Minu lõputöö käsitles Briti ja Walesi meediadiskursuses kasutatud argumente Walesi võimaliku iseseisvumise poolt ja vastu.
Inglise keele ja kultuuri erialal tuli valida ka kõrvaleriala. Valisin referent-toimetaja eriala, mis kujutas endast põhiliselt keeletoimetamist. Kõrvaleriala raames käisin praktikal rahandusministeeriumis ja ERR-i uudistetoimetuses.
Kui natukenegi aktiivsust üles näidata, siis on ülikoolis võimalik osa võtta huvitavatest projektidest ja erialastest üritustest. Näiteks osalesin vabatahtlikuna Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru 14. talvekoolis „Public Humanities: Activism, Practice and Social Change“ ning sümpoosionil „8th International Symposium on History of English Lexicography and Lexicology“.
Minu arvates seisneb selle eriala ja laiemalt humanitaaria väärtus mitmekülgsetes teadmistes keelte, kultuuripärandi, ajaloo ning ka tänapäeval toimuva kohta. Selle kohta, mida on teised mõelnud, kirjutanud ja teinud. Lugemus, haritus ja püüd teisi mõista – ka erimeelsuste korral – aitavad mõtestada oma tegevust, elada tähendusrikast elu ja olla üksteisele vastastikku kasulikud. Õpingud arendavad analüüsi-, eneseväljendus- ja argumenteerimisoskust, samuti harjumust lugeda keerulisi tekste, otsida sõnade tagant mõtet ja esitada olulisi küsimusi. Selle kõige eeldus on uudishimu ning tulemus on laiema silmaringiga mitmetahulisem inimene. Laiem silmaring tähendab aga vähem konflikte ja rohkem aega keskenduda sellele, mis elu jätkusuutlikult edasi viiks.
Enda jaoks sobiva eriala leidmine võib olla keeruline. Neile, kes kaaluvad inglise keele ja kultuuri erialale õppima asumist, soovitan õppekavast aimu saamiseks lugeda ka erialaseid teadusartikleid (näiteks otsida õppejõudude artikleid Google Scholari otsingumootorist). Lisaks võiks tutvuda sellesama humanitaarblogi teiste lugudega, millest saab samuti infot humanitaarteaduste instituudis toimuva kohta.
Tutvu lähemalt inglise keele ja kultuuri bakalaureuseõppekavaga. Kandideeri SAISis 15.-29. juunini 2026.