Humanitaarblogi

Inglise keele ja kultuuri tudeng välispraktikast Dublinis: tasub olla aktiivne ja kasutada võimalust saada rahvusvaheline kogemus

Erasmus+ programmiga seostub ehk paljudel kõigepealt võimalus õppida semester või terve aasta mõnes välismaa ülikoolis. Kui otsisin huvitavat kohta, kus läbida inglise keele ja kultuuri eriala kohustuslik praktika, meenus mulle, et Erasmusega saab minna ka praktikale, sealhulgas lühemaks ajaks. Niisiis veetsin augustikuus kaks nädalat Iirimaal Dublinis, kus sooritasin Erasmuse programmi toel välispraktika ajaloolises Marshi raamatukogus. Loodan, et minu kogemus inspireerib ka teisi üliõpilasi Erasmuse programmi võimalusi kasutama.

kaanefoto

Marshi raamatukogu Dublinis on Iirimaa vanim avalik raamatukogu, mis avati 1707. aastal. Püha Patricku katedraali kõrval paikneva raamatukogu rajas peapiiskop Narcissus Marsh. Raamatukogu koosneb neljast kollektsioonist (üks neist Marshi enda oma; viimane kollektsioon lisandus 1745. aastal) ning seal on aastasadade jooksul lugemas käinud näiteks Jonathan Swift, Bram Stoker ja James Joyce. Kaunis 18. sajandi raamatukogus saab (eelneva kokkuleppe alusel ja eraldi ruumis) seniajani raamatuid lugeda. Muide, tänapäevalgi käivad teadlased seal uurimistööd tegemas. Samuti on Marshi raamatukogu avatud tavakülastajatele, keda on enim just augustikuus: vähemalt 300 inimest päevas, aga minu praktika jooksul oli ka päevi, kui raamatukogu külastas lausa üle 400 inimese.

interior

Muuhulgas saab raamatukogus näha Iirimaa 1916. aasta lihavõtteülestõusu käigus kannatada saanud raamatuid, mida tabas Briti vägede kuulipilduja valang. Samuti on omaette vaatamisväärsus kolm trellitatud puuri, millesse alates 18. sajandi teisest poolest hakati lugejaid lukustama, kuna varem oli palju hinnalisi raamatuid ära varastatud (teine võimalus oli lugeda lugemistoas raamatukoguhoidja valvsa pilgu all). Lisaks raamaturiiulitega täidetud ruumidele on raamatukogus suveniiripood ja väike armas aed, kus pärast külastust mõnusalt pingil istuda ja rahulikku miljööd nautida. Soovitan kindlasti Marshi raamatukogust läbi astuda, kui Dublinisse satute! Samuti on raamatukogul huvitavad ja harivad sotsiaalmeediapostitused.

cages and garden

Kuigi minu eriala tegelikult ei eelda praktika sooritamist välismaal, tahtsin ise maailma näha ja minna ingliskeelsesse keskkonda. Läksin Dublinisse eelkõige selleks, et astuda välja mugavustsoonist ja praktiseerida suhtluskeelt, kuid soovisin ka näha, milline on (töö)kultuur teises riigis ja kuidas toimib niivõrd väärikas raamatukogu.

exterior

Raamatukogutöötajad ning teised praktikandid ja vabatahtlikud olid väga suurte teadmistega, sõbralikud, toetavad ja ka inspireerivad, kuna neilt oli palju õppida. Praktikakorraldus oli hästi läbi mõeldud, olin juba alates esimesest päevast meeskonnaliige ja mõne päevaga õppisin tegema kõike, mida teisedki praktikandid. Kuigi ma kindlasti ei osanud vastata kõigile küsimustele, mis külastajatel tekkisid, siis minu õnneks oli alati läheduses keegi, kes vajadusel aitas. Üldse oli igapäevane töö tõhusalt organiseeritud ja vaheldusrikas, igaüks sai päeva jooksul täita erinevaid ülesandeid. Minu põhiülesanded olid raamatukogu tutvustamine külastajatele, reeglite täitmise järelevalve – peamiselt see, et raamatuid ei puudutataks – ning piletite ja suveniiride müük. Sain uusi teadmisi ning arendasin oma esitlus- ja väljendusoskust. Samuti oli minu arvates tore ja kasulik teha koostööd teistest Euroopa riikidest – Iirimaa, Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia – pärit töötajate, praktikantide ja vabatahtlikega. Ainus miinus oli see, et kaks nädalat oli liiga lühike aeg, mis möödus väga kiiresti.

Iirimaal oli minu kogemuste põhjal parem töö- ja puhkeaja tasakaal, võrreldes Eestiga. Samuti olid inimesed igal pool väga sõbralikud ja viisakad. Alguses oli iirlaste ääretu viisakus isegi harjumatu, aga hiljem oli Eestis raske uuesti harjuda mitte pidevalt ütlema „vabandust“ või „aitäh“.

cathedral
Püha Patricku katedraal

Olmeküsimused

Erasmuse stipendium kattis lennupiletite, majutuse ja toiduga seotud kulud ning jätkus ka muuseumikülastusteks, kuna olin võrdlemisi säästlik. Praktikaaja jooksul elasin kahes hostelis Dublini kesklinnas Temple Bari piirkonnas, kust oli lihtne jalutada nii praktikakohta kui ka paljudesse muudesse huvitavatesse paikadesse. Hostelites elasin kuue- ja kümnekohalises toas, kus oli neiusid mujalt Euroopast, aga ka näiteks USA-st ja Austraaliast.

hostel

Vabal ajal tutvusin vaatamisväärsustega ja käisin nii paljudes muuseumides, kui jõudsin: kirjandusmuuseumis; Dublini kindluses; peapostkontorihoones asuvas 1916. aasta ülestõusu muuseumis (GPO Museum); Kilmainhami vanglas; emigratsioonimuuseumis (EPIC Museum); samuti Trinity kolledži kuulsas raamatukogus, kus praegu on enamik riiuleid tühjad, kuna raamatuid konserveeritakse. Lisaks viidi kõik Marshi raamatukogu praktikandid tutvuma püha Patricku katedraaliga. Samuti veetsin aega Dublini parkides ja Liffey jõe kallastel jalutades ning käisin ka paaris pubis (Iiri toidud on väga maitsvad!).

Kilmainhami vangla
Kilmainhami vangla

See tähendab, et viibisin kogu praktikaaja ainult Dublinis ja seekord saareriigis kahjuks rohkem ringi reisida ei jõudnud, seega seda enam on põhjust edaspidi uuesti Iirimaale minna.

Liffey jõgi ja Samuel Becketti sild, Parnelli monument, Wolfe Tone’i skulptuur
Liffey jõgi ja Samuel Becketti sild, Parnelli monument, Wolfe Tone’i skulptuur

Praktika annab võimaluse katsetada erinevaid töid

Minu kui tudengi jaoks on praktika üks võimalus näha kohti, kuhu muidu ei satuks, ja teha väikeseid eksperimente huvipakkuvates valdkondades. Tegevusi pakub ülikool veelgi, näiteks olen saanud vabatahtlikuna osaleda erialastel konverentsidel – ka see on olnud silmaringi avardav. Iirimaa kogemus on loomulikult olnud seni kõige põnevam.

Erasmus+ programm on tõesti suurepärane võimalus, mida saab ja tasub üliõpilasena kasutada. Samuti on ülikool selles osas väga toetav. Praktikakoht tuli muidugi leida ise – ja see oli üpris aeganõudev –, aga kõige osas, mis puudutas näiteks soovituskirjasid ja stipendiumitaotluse jaoks vajalike dokumentide vormistamist, oli ülikooli poolt tugi ja innustus igati olemas. Siinkohal erilised tänusõnad minu õppejõududele Julia Kuznetskile, Miriam McIlfatrick-Ksenofontovile ja Tanya Escuderole ning Erasmuse programmiga seotud Maris Petersile ja Nele Dobrõšile.

Kui ei ole võimalik õpingute ajal välispraktikale minna, siis veel üks variant on sooritada Erasmuse vilistlaspraktika. Erasmus+ programmi tingimustega saab tutvuda ülikooli kodulehel.

Kokkuvõtteks olen selle võimaluse eest tänulik ja jäin kogemusega väga rahule. Soovitan teistelgi üliõpilastel olla aktiivne ja kandideerida välispraktikale!

Installatsioon „Gaia“ Trinity kolledži raamatukogus
Installatsioon „Gaia“ Trinity kolledži raamatukogus