Inglise keel ja kultuur
Sind huvitab ingliskeelsete maade kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida inglise keelt kõrgtasemel? Tahad teada saada, kuidas on inglise keele struktuur ja sõnavara ajaloo käigus muutunud ja arenenud? Või millist mõju on avaldanud inglise keelele ja kirjandusele teised keeled ja kultuurid, aga ka tänapäeva protsessid ja tehnoloogia?
Ootame sind õppima, kui oled huvitatud keeltest, kultuurist ja kirjandusest; soovid viia oma teadmised kõrgele akadeemilisele tasemele ja kirjutada tugev uurimistöö inglise keele ja kultuuriga seotud aktuaalsel teemal; või kui tahad töötada inglise keelt ja kultuuri valdava spetsialistina riigi- või erasektoris. Oodatud on nii noored kui ka täiskasvanud õppijad.
Meie Instagrami lehel saad kõige värskemat infot eriala elust ja vastused õppimisega seotud olulistele küsimustele.
Miks tulla meile õppima?
Inglise keele ja kultuuri eriala on üks Tallinna Ülikooli vanimaid erialasid mis asutati juba 1947 aastal ning sellisena nagu ta hetkel on sai eriala alguse 2016 aastal. Õpingud inglise keele ja kultuuri erialal annavad sulle teadmised ja oskused jätkamiseks võõrkeele õpetaja, tõlkekoolituse, kirjandusteaduse või nüüdiskultuuri magistriõppes ja seejärel töötada hariduse, kultuuri, tõlkimise (suuline ja kirjalik), rahvusvaheliste suhete, ajakirjanduse ja turismi valdkonnas. Eriala võimaldab:
- õppida inglise keelt kõrgtasemel (C2);
- saada süvendatud ja süstemaatilisi teadmisi inglise keele struktuurist ning inglise keelt kõneleva maailma kultuurist, ühiskonnast ja kirjandusest;
- õppida mitmekultuurilises, modernses ja loomingulises õhkkonnas (üliõpilaste käsutuses on raamatukogu, õpikeskus ja kampuse erinevad hooned);
- veeta õppesemestri või -aasta välisülikoolis (erialal on Erasmus üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad sulle võimalust kogeda õpinguid ka teistes Euroopa riikides või hoopis väljaspool Euroopat);
- võimalik on osaleda välispraktikal;
- kombineerida oma peaeriala kõrvalerialaga, sh digihumanitaaria, pedagoogika alused, referent-toimetaja ja paljud võõrkeeled;
- omandada teadmisi ja arendada oskusi, mis lubavad töötada eesti ja inglise keele ning kultuuride vahendajana mitmes valdkonnas.
Meie endise inglise keele õppejõud Dr Rita Forssteni juhendamisel tegid BFMi tudengid video inglise keele ja kultuuri õpingutest Tallinna Ülikoolis.
Õppekava ja -ained
Inglise keele ja kultuuri eriala kuulub Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekava peaerialade hulka. Selle omandad täies mahus. Kõrvalerialana saad 48 EAP mahus õppida mõnda teist keelt ja kultuuri, digihumanitaariat või keskkonnahumanitaariat, aga ka näiteks pedagoogika aluseid või teksti toimetamist. Valik on sinu! Kõrvaleriala annab sulle võimaluse omandada mitmekülgseid teadmisi, mis tulevad kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel.
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat.
- Õppevorm: täiskoormusega päevaõpe.
- Õppetöö toimub regulaarselt igal nädalal, esmaspäevast reedeni. Üldjuhul on semestris 5-6 õppeainet.
- Lisaks klassikalistele loengutele ja seminaridele toimub ka projektiõpe, suur roll on iseseisval tööl, grupitööl ja loomingulistel ülesannetel.
- Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb:
1) läbida õppekava;
2) esitada iseseisev kirjalik uurimistöö;
3) arendada oma uurimistöö bakalaureusetööks, kaitstes seda suuliselt bakalaureuseeksamil.
Eriala- ja üldained
Peaeriala koosneb praktilise inglise keele, keeleteaduse ning kirjanduse ja kultuuri ainetest.
Praktilise inglise keele mooduli ained kinnistavad inglise keele oskust C2-tasemel, suurendades sõnavara, lihvides grammatikat, arendades suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning esinemisoskust.
Praktilise inglise keele ainete hulka kuuluvad allpool toodud õppeained.
- Akadeemiline inglise keel: integreeritud oskused
Eriala algkursus, mis tutvustab ülikooli terminoloogiat ja ülikoolieluga seonduvat probleemistikku. Aine annab tööriistad ülikooli õpingute teemal arutlemiseks nii suuliselt kui kirjalikult, tutvustab ülikoolis õppimiseks vajalikke õpioskusi. Kursus arendab oskusi suhtlemiseks akadeemilises kontekstis ja selle integreerimist teiste oskustega.
- Tekstianalüüs ja kirjutamise praktika
Erinevate tekstide, sealhulgas meedia, videomaterjali, kõnede analüüs ja arutelu ning tõlkimise alused. Aitab kinnistada inglise keelt C2-tasemel, mõista erinevaid tekstiliike ja luua arusaam tõlkimise aluspõhimõtetest.
- Akadeemiline kirjutamine
Annab eriala ühe peamise osaoskuse – analüüsida ja koostada akadeemilist teksti. Aine õpetab akadeemilise teksti žanrit teistest eristama, selle iseloomulikke jooni märkama ja neid oma testi koostamisel arvestama. Kursuse raames omandatud teadmised aitavad jooksvaid uurimistöid kirjutada ja valmistavad eelkõige ette bakalaureusetöö kirjutamisprotsessi.
Keeleteaduse ainetes õpid tundma inglise keele struktuuri, inglise keeleteadusega seotud põhimõisteid, inglise keele ajalugu, inglise keele regionaalset varieeruvust. Inglise lingvistika ainete hulka kuuluvad allpool toodud ained.
- Inglise keele morfoloogia ja süntaks
Sissejuhatav aine inglise keele filoloogiasse ja põhi mida on igal inglise keele filoloogil vaja. Süstemaatiline ülevaade sõnade ja lausete struktuurist. Aitab õpilasi läbivalt igas aines olgu kas suuline või kirjalik töö.
- Inglise keele foneetika ja variandid
Ülevaade inglise keele häälikutest ja häälikute süsteemist; inglise keele dialektid.
- Leksikoloogia ja stilistika
Annab süsteemse filoloogilise ülevaate inglise keele sõnavarast ja selle spetsiifilistest omadustest, keele tekkeloost, arengust. Arendab oskust analüüsida sõnavara omadusi, sõna tuletusviise.
- Inglise keele ajalugu ja areng
Annab ajaloolise ülevaate inglise keele kujunemisest, selle arengust ja staatusest hetkel. Eriline tähelepanu on inglise keele fonoloogias, leksikas ja grammatikas aset leidnud muutustel.
Kirjanduse- ja kultuuriainetes tutvud ingliskeelsete maade kultuuri ja kirjandusega, õpid neid mõista laiemas ühiskondlikus ja ajaloolises kontekstis. Käsitleme põletavaid ühiskondlikke probleeme ja nende kujutamist kultuuris. Õpid kirjandusteaduse aluseid, saad uusi teoreetilisi teadmisi ja õpid nende abil mõista kirjanduslikke teoseid, aga ka filme.
- Ingliskeelsete maade ühiskond ja kultuur
Tutvustatakse kultuurianalüüsi võtmemõisteid - kultuur, identiteet, rahvus, paik, keel, kuuluvus, kolonialism - ja nende kasutamist kultuurianalüüsis rõhuga inglise keelt kõnelevate maade spetsiifikale; inglise keelt kõnelevate maade ajalugu ja tänapäev, põletavad ühiskondlikud probleemid.
- Ilukirjandusliku teksti analüüs
Aine tutvustab kirjandusteoreetilisi vahendeid kirjandustekstide analüüsimiseks ja õpetab sind neid rakendama valitud proosa- ja luuletekstidele. Semestri jooksul õpid kriitiliselt analüüsima ühte romaani, valitud novelle, luuletusi ja ühte näidendit, arvestades teksti ajaloolist ja sotsiokultuurilist tausta, žanre, ilukirjanduslikke tehnikaid ja vorme.
- Ingliskeelsete maade kirjandus I ja II
Tutvud ingliskeelsete maade kirjandusega läbi sajandite ja saad ülevaate olulisematest kirjanduslikest meetoditest. Loed palju põnevaid raamatuid laiemast ingliskeelsest maailmast (sh Suurbritannia, USA, Iirimaa, Kanada, Austraalia, India, Kariibi mere piirkonna ja Aafrika riigid) ja õpid nende abil mõista tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kultuuri ja selle mitmekesisust.
Praktilise ja uurimusliku mooduli ained loovad eeldused esmaseks uurimistöö kirjutamiseks ja aitab sul toetada iseseisva ja meeskonnatöö oskuste kujunemist. Sinna kuuluvad järgmised ained:
- Bakalaureuseseminar
Annab ülevaate uurimuslikest meetoditest ja nende kasutamisest. Valmistab ette iseseisvat uurimistööd, sh teema valik, eesmärgi püstitamine, uurimisküsimuste sõnastamine, meetodi valik, teoreetilise ja empiirilise osa koostamine.
- Kirjalik uurimistöö
Üliõpilasel on võimalus valida isikupärane teema ning teostada iseseisev teadustöö aktuaalsel teemal inglise keele, kultuuri või kirjanduse alal. Kirjalik uurimistöö arendatakse bakalaureusetööks, mida kaitstakse bakalaureuseksamil.
- Erialane praktika
Arendab otseselt tööturule orienteeritud teadmisi ja oskusi mitmes valdkonnas ning pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Alates 2024/25 õppeaastast on võimalik erialast praktikat sooritada kolme mooduli kaudu: Erialane praktika kohtute tõlketeenistuses ja/või tõlkebüroos; Erialane praktika koolis; Iseseisvalt organiseeritud ja läbi viidud erialane praktika (nt turisminduses, kultuurikorralduses, kommunikatsiooni valdkonnas).
Vabaaine moodulis saab realiseerida teaduslikke huvisid või õppida uus võõrkeel.
Üleülikoolilised ja humanitaaria üldained annavad võimaluse tutvuda humanitaarse ja humanistliku mõttega laiemas tähenduses. ELU-projekti eesmärk on lahendada konkreetne probleem koos erialadevahelise meeskonnana ja toetada projektipõhist koostööoskust,.
Õpingute lõpus kirjutab ja kaitseb üliõpilane kirjaliku lõputöö anglistika valdkonnaga seotud teemal, mida ta uurib süvitsi koostöös asjatundjast juhendajaga.
Kõrvaleriala
Vabalt valitud kõrvaleriala raames saad inglise keele ja kultuuri õpinguid siduda teise keele ja kultuuri, ajaloo, kultuuriteaduse, digihumanitaaria, keskkonnahumanitaaria või mõne muu Tallinna ülikoolis pakutava erialaga.
See annab sulle võimaluse omandada mitmekülgseid teadmisi, mis tulevad kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel.
Õppekeskkond
- Erialal on tihedad sidemed Ühendkuningriigi, USA, Kanada ja Iiri Vabariigi saatkondadega. Saatkondade töötajad külastavad tihti meie ülikooli, et pidada erialaloenguid või tutvustada õppimisvõimalusi ning praktikakohti oma koduriikides.
- Inglise keelt ja kultuuri õpetavad õppejõud on uurimistööd teinud nii Eestis kui ka Lääne- ja Põhja-Euroopas. Nad on tihedalt seotud Eesti ja muu maailma akadeemilise kogukonnaga ning seeläbi aitavad leida kontakte uurimistöödeks ja edasisteks õpinguteks ka üliõpilastele.
- Loenguid annavad ka välisõppejõud, kes tihti külastavad meie ülikooli Erasmus+ ja Fulbright õppejõuvahetuse raames ja ka rahvusvahelistes teadusprojektides.
- Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis (TÜHI-s) on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
- Meie ülikoolis õppides saad kasutada raamatukogu, avaraid auditooriume nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavaid kohvikuid ning istumisnurki õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
- Tallinna Ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.
Õppejõud
"Olen erialajuht ja koordineerin mitut õppeainet: inglise keelt kõnelevate maade ühiskond ja kultuur; inglise keelt kõnelevate maade kirjandus I ja II; bakalaureuse seminar; kirjalik uurimistöö. Väärtustan koostöist õpetamist ja sidusust erinevate õppeainete vahel, mis moodustavad õppekava tervikuna.
Minu uurimisvaldkonnad on kultuuri- ja kirjandusteadus. Keele õppimine ja uurimine ei ole võimalik ilma seda keelt kõneleva maa ajaloo- ja kultuuri tundmiseta. Keele- ja kultuuri tundmaõppimiseks on oluline lugeda, mõista ja nautida selle kirjandust. Kuna inglise keelt kõnelev maailm on lai ja mitmekesine, kirju ning keerulise ajalooga, siis on selle kultuur ja kirjandus samuti mitmetahuline, filmitegelased räägivad erinevaid dialekte. Õpetan Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Kariibi ja Aafrika maade kirjandust, saame tuttavaks nii Viktoriaanliku Inglismaa kultuuriga kui ka näiteks tänapäeva Nollywoodi filmidega.
Nii teadus- kui õppetöös keskendun päevakajalistele teemadele, nagu kliimamuutus, migratsioon, inimese ja keskkonna põimumine, sugu ja keha, identiteet, võrdõiguslikkus. Nendest kasvavad välja ka üliõpilaste uurimistööd, mida olen juhendanud kõigil tasanditel - alates bakalaureusest kuni doktorini välja.
Püüan üliõpilastes arendada kriitilist mõtlemist ning seoste loomise oskust, nii teksti ja tegelikkuse vahel kui ka erinevate ajalooperioodide vahel - kuidas peegeldub varauusaja Euroopa mõttemaailm Shakespeare’i loomingus ja kuidas see aitab mõista tänapäeva maailma kobarkriise? Mida oleks Mary Shelley arvanud ChatGPTst?
Õpetamises hindan pideva arengu võimalust. Tänapäeva kirjanduse uurijana pean värskeimate raamatute ja filmidega alati kursis olema. Õpetamine on vastastikune protsess - kogu aeg õpin midagi üliõpilastelt."
Julia Kuznetski Eesti Teadusinfosüsteemis
Meedia:
- "Viirus, biopoliitika ja posthumanism"
- "Keha on lahinguväli"
- "Tõlkija odüsseia"
- "Pelgalt raamatu kirjutamisest maailma muutmiseks ei piisa"
"Olen inglise keele ja testimise dotsent ning didaktik. Mina õpetan akadeemilist inglise keelt: integreeritud oskused ja akadeemilist kirjutamist. Akadeemilise inglise keele aine on sissejuhatav kursus ülikooliga seotud tegevuste kirjeldamiseks ja nendel teemadel arutlemiseks. Tegemist on praktilise inglise keele kursusega. Akadeemilises kirjutamises tutvustab aine akadeemilise essee kirjutamise protsessi ja esseele esitatavaid nõudeid. Mõlemad kursused on otseselt seotud üliõpilase akadeemilise tegevusega ülikoolis. Akadeemiline kirjutamine loob aluse muudel kursustel nõutud kirjalike tööde sooritamiseks ning samuti lõputöö kirjutamiseks.
Minu uurimishuvid on hindamise ja testimise alane kirjaoskus võõrkeeleõpetajate hulgas, aine- ja keeleõppe lõimimine ning võõrkeele koostöine õpetamine.
Õppejõuna aitan kaasa üliõpilaste arengule ainet õpetades, pakkudes sisendit ning tagasisidet andes nii kirjalikele kui ka suulistele töödele. Hindan üliõpilastes töökust, järjekindlust, koostöövalmidust ja uudishimu. Õpetamises hindan õppija-kesksust, loogilisust, kaasaegsust ja järjepidevust."
Ene Alas Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor ning õpetan inglise keelt kõnelevate maade ja kultuuri ning ilukirjanduslikku analüüsi. Ilukirjanduse analüüs on kursus, kus kohtuvad omavahel kunst ja teadus. Tutvudes romaanide, novellide, luule ja draama kui ka verbaalse kunstiga, püüame kursuses mõista, kuidas kirjandustekstid mõjutavad lugejate emotsioone või mõtteid.
Ilukirjanduse analüüs on hüppelaud inglise keelt kõnelevate maade kirjanduse kursusele, mis vaatlevad teoseid, mis on tehtud erinevates kontekstides ja erinevatel aegadel ning kus käsitletakse kõiki teoseid selliselt, mis suudaks lugejaid uuesti kõnetada teisel ajal ja teises kohas. Kirjandusteos võib hõlmata sajandeid ja erinevaid mandreid. Nii see jääb ellu ja levib.
Õppejõuna innustan õpilasi analüüsima kirjandustekste teoreetilisest vaatenurgast, et nad avastaksid, kuidas raamat nendega suhtleb. Mitte pelgalt jälgides, kuidas raamat mõjutab neid kui üksikisikut, vaid püüdes aimata autori kavatsusi ja sügavamat tähendust. Teisisõnu ma lasen õpilastel katsetada erinevaid teooriaid, et nad jõuaksid ise sõnumini, mida raamat tahab edasi anda."
Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov Eesti Teadusinfosüsteemis
Meedia:
- “Miriam McIlfatrick-Ksenofontov: kui luuletaja asub luuletust kirjutama, on see nagu rännaku algus”
- “Tõlkija odüsseia”
- Luuletust Word Moth
"Õpetan inglise keeleteadusega seotud aineid, nagu morfoloogia ja süntaks, leksikoloogia, fonoloogia ja inglise keele ajalugu. Mõned kursused on üsna sissejuhatavad, hõlmates keeleteaduste aluseid, kuid püüan muuta need kursused võimalikult lihtsaks, tagades nende asjakohasuse ka õpilastele, kes ei ole keeleteadusele spetsialiseerunud.
Minu kursustes on võimalik analüüsida keelt lause tasemel. Lause analüüsimise oskused võivad aidata õpilastel arendada nende akadeemilist kirjutamist. Kuigi teadmised morfoloogiast ja süntaksist üksi ei tee kellestki osavat kirjutajat, võib lausete ülesehituse mõistmine aidata paremini analüüsida nii enda kui ka kellegi teise kirjutist. Selle asemel, et lihtsalt märkida, et autori stiil on ebatavaline, annab keeleteadus õpilastele sõnavara ja oskused selgitada, kuidas see on ebatavaline.
Minu enda uurimishuvid on valdavalt ajaloolises lingvistikas, mis ulatub keskaegsest inglise keelest tänapäevani välja. Olen tegelenud ka digihumanitaariaga ja püüan olla kursis selle valdkonna arengutega. Lisaks tegelesin kesk-inglise käsikirjade uurimisega ning keskinglise ja varauusaegsete meditsiinitekstide teadusliku leksikoni arendamisega. Samuti tunnen suurt huvi mitmekeelsuse vastu, eriti ajaloolises sotsiolingvistilises kontekstis. Kuna olen omandanud töökogemuse ja õpetamiskogemuse mitmetes erinevates riikides, tundub mulle paeluv ka inglise keele õpetamise võrdlevate uuringute läbiviimine erinevates Euroopa riikides.
Üliõpilastele, kes otsustavad spetsialiseeruda lingvistikale, on olemas võimalused põhjalikumate teemade uurimiseks, olenevalt nende individuaalsetest huvidest.
Olen enne Tallinna tulekut teinud üsna rahvusvahelist karjääri ja tasapisi on minust välja kujunenud mitmekülgne õppejõud. Mulle meeldib õpetada.. See on nii huvitav kui ka väljakutseid pakkuv töö. Loengute pidamine, et need parimal võimalikul viisil toimiks ja teemade esitamine selliselt, et need oleksid õpilastele arusaadavad. Õpetamine on midagi, kus alati võimalik areneda."
"Õpetan ameerika kirjandust ning minu uurimishuvideks on postmodernne ja postkoloniaalne kirjandus, vähemuste (eriti USA põlisrahvaste) kirjandus, inglise keele retoorika. Õppeainetes Inglise keelt kõnelevate maade kirjandus I ja II annan ameerika kirjandusega seotud loenguid. Ained on seotud seotud eelkõige teiste ainetega, mis käsitlevad kultuuri ja ajalugu.
Õppeaines tekstianalüüs ja kirjutamispraktika analüüsime põhjalikumalt erinevaid tekstiliike ja -žanre, sh ka suulist kõnet. Aine on eriti tihedalt seotud ilukirjandusliku tekstianalüüsi ja akadeemilise kirjutamisega. Inglise keele leksikoloogia ja stilistikas vastutan stilistika osa eest. Õppeaine tekstide retooriline analüüs on tähtis osa diskursuseanalüüsist ja on eriti seotud leksikoloogia ja vähemal määral grammatika ning keele ajalooga. Bakalaureuseseminaris räägin lõputöö vormistamisest. Aga loomulikult juhendan ka mitut tööd.
Õppejõuna aitan üliõpilaste arengule kaasa eelkõige sõbraliku ja toetava suhtumisega. Tähtsal kohal on ka tagasiside andmine. Üliõpilastes hindan initsiatiivsust ja täpsust. Õpetamises hindan süsteemsust ja loogilisust. Ja mõlema juures on tähtis huumorimeel!"
Paul Rüsse Eesti Teadusinfosüsteemis
"Õpetan ainet ingliskeelsete maade ühiskond ja kultuur, mille käigus analüüsime mitmeid suundumusi, mõisteid ning ajaloolisi kui tänapäeva sündmusi, mis avaldavad mõju kultuurile ja/või ühiskonnale. See aine on eriala omandamiseks tähtis, sest tutvustab tudengitele just meie eriala kultuuri poolt ja aitab luua seoseid erinevate sündmuste vahel.
Minu õpetatav õppeaine on kindlasti seotud keelearenguga erinevate ingliskeelsetes riikides, lisaks võib näidata, kuidas erinevad ühiskonna- ja kultuurisündmused või suunad avalduvad kirjanduses. Püüan igas loengus pühendada mingi osa arutelule, kus tudengid saavad väljendada, mida nad varasemalt teatud teemadest kuulnud olid või mis küsimusi tekitas. Ma hindan väga seda, kui tudengid enda vaatepunkte või arvamust väljendavad ning tagasisidet annavad, sest siis tekib loengutes põnev dialoog. Õpetamises hindan väga seda, et mitte ainult tudengid ei õpi loengutes või seminarides, vaid ka õppejõududel on palju tudengitelt õppida, mis aitab kaasa enesearengule.
Minu uurimishuvide hulka kuuluvad kaasaaegsed probleemid ingliskeelsete maade ühiskonnas, erialane sõnavara ja grammatika. Olen andnud nii morfoloogia, süntaksi kui foneetika kursuseid, viimastel aastatel olen osalenud kultuuri ja ühiskonna kursuse läbiviimisel."
Helis Camara Eesti Teadusinfosüsteemis
"Uurin filmi, ökokriitikat ja gooti kirjandust ning minu uurimishuvide hulka kuuluvad inimeste emotsioonide analüüs ingliskeelsetes filmides ja filosoofiliste kontseptsioonide rakendamine filmianalüüsis.
Ma õpetan inglise keele erialal kolme kursust - ingliskeelsete maade kirjandus I, ingliskeelsete maade kirjandus II ja valikkursus inglise kultuurist, kirjandusest ja kunstist.
Ingliskeelsete maade kirjandus I kursus tutvustab ingliskeelsete maade (inglise, šoti, ameerika, iiri) kirjanduse põhiperioode ja tähtsamaid kirjanikke 15. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. Kursuse raames arutatakse olulisemaid ingliskeelses kirjanduses levinud žanrid ja meetodeid (näitekirjandus, eepiline luule, romaani teke, reisikirjandus, gooti kirjandus, dramaatiline poeem, kasvatusromaan, filosoofiline romaan, luule).
Seevastu ingliskeelsete maade kirjandus II kursus tutvustab ingliskeelsete maade kirjandust laiemalt, 20. sajandi algusest tänapäevani ning käsitleb süvitsi valitud kirjanike loomingut/valitud teoseid vastavalt valitud fookusele, mis on iga õppeaasta erinev. Kursuse raames arutatakse olulisemaid kirjanduslikke meetodeid ja kultuuriteoreetilisi suundi (modernism, realism, eksistentistialism, postmodernism, feminism, postkolonialism, mälu ja trauma, ökokriitika, loomauuringud, tervise humanitaaria, uusmaterialism, transmodernism) rõhutades ingliskeelsete maade kultuuridele ja nende iseärasustele.
Mõlemad kursused kujundavad teadmisi ingliskeelsete maade erinevatest kirjanduskultuuridest ning nende kontaktidest ja tutvustab uusimaid kirjanduslikke suundumusi ingliskeelsete maade kirjanduse põhjal. Kursused õpetavad orienteeruma ingliskeelsete maade kultuuris, mõistma globaalse maailma kultuuride kontakte ja probleeme ning erinevate ingliskeelsete maade iseärasusi.
Julgustan õpilasi pöörama tähelepanu omapärastele detailidele kirjanduses, filmis ja kunstis. Arutlen õpilastega intermediaalsuse tähtsusest ja selle rollist ingliskeelses kultuuris.
Õpilastes hindan üleüldiselt nende töökust, pühendumist õppeprotsessile ning aktiivset osalemist loomingulistes ülesannetes."
Iveta Aare Eesti Teadusinfosüsteemis
"Ma annan loenguid kursustel "Ingliskeelsete maade kirjandus I" ja "Ingliskeelsete maade ühiskond ja kultuur".
Minu eelnev taust on inglise kirjanduses ja loovkirjutamises. Praegu keskenduvad minu uurimishuvid kaasaegsele elulookirjutusele, eelkõige mälestusteraamatu žanrile. Tuginedes mäluteadusele ja ökoloogilise kriitika uurimusele, uurin, kuidas mälestusteraamatud peegeldavad ja vastanduvad süsteemsele vägivallale, keskkonna hävitamisele, võimunarratiividele ja kollektiivsele mälule. Siiski ulatuvad minu uurimishuvid ingliskeelsete maade piiridest kaugemale, kuna mind huvitab ka Ladina-Ameerika naiskirjanike kaasaegne kirjandus.
Julgustan tudengeid olema loovad, väljendama oma arvamusi ja arendama enda argumenteerimisoskusi kirjandusteoste analüüsimisel. Tänu oma kultuuridevahelisele taustale kutsun üliõpilasi samuti avastama kirjandust väljaspool "kaanonit", et avardada teadmisi mitmekesistest ja mitte-läänelikest perspektiividest ning ajaloost."
Emeriitprofessor
Suliko Liiv on inglise keele emeriitprofessor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga.
Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne.
Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.
Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.
Vastuvõtutingimused
Vastuvõtutingimused
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.
-
Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.
-
Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (inglise keele test 30% ning motivatsioonikiri ja vestlus 30%). Kui kandidaadil on inglise keele C2-tase, siis vabastab see vastuvõtueksami esimesest etapist ehk arvutipõhisest testist (C2-tasemega kandidaadid pääsevad kohe vestlusvooru). Tase peab olema tõestatud vastavalt ülikoolis kehtivale võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.
-
Vastuvõtulävend on 65 palli.
- Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.
Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: inglise keele test ning motivatsioonikiri ja vestlus.
Koos avaldusega esitatakse SAISis ingliskeelne motivatsioonikiri (u 500 sõna, esitada PDF-vormingus, faili nimi on kandidaadi nimi) peab sisaldama järgmist infot:
- miks kandidaat soovib õppida Tallinna Ülikooli inglise keele ja kultuuri erialal;
- millistest eriala aspektidest on kandidaat huvitatud ja miks;
- mida kavatseb kandidaat teha saadud haridusega pärast lõpetamist ja kuidas see tema tulevikueesmärkide saavutamisele (edasised õpingud, töö jne) kaasa aitab.
Eksami esimeses voorus toimub arvutipõhine inglise keele test, mille sooritavad kõik kandidaadid, v.a need, kellel on tõendatud inglise keele C2-tase vastavalt ülikoolis kehtivale korrale. Testi sooritamiseks peab kandidaadil testile tulles olema Moodle’i konto ja selle paroolid kas peas või paberi peal (mitte telefonis) kaasas. Eksamiks aitavad valmistuda Eesti koolides kasutatavad inglise keele C1-taseme õpikud, eriti need ülesanded, kus arendatakse lugemisoskust ja keelestruktuuride kasutamist. Hinnatakse kandidaadi ingliskeelse teksti mõistmise ja grammatikaoskust.
Selleks et pääseda vestlusele, on vaja kandidaadil saada testis vähemalt 51 punkti.
Eksami teises voorus toimub vestlus, kus hinnatakse kandidaadi sobivust erialale, toetudes motivatsioonikirjas ja vestluses esitatud informatsioonile ja loetud teksti analüüsile. Vestluse käigus arutatakse kandidaadiga tema motivatsioonikirja ja üht intervjuuks loetud erialaga seotud teksti.
Vestluse esimeses etapis peab kandidaat esitama oma motivatsiooni suulise põhjenduse, st selgitama lühidalt erialavalikut, kuidas see on seotud tema senise tegevuse või huvidega, millised antud eriala aspektid teda paeluvad, millised on ootused õpingutele ja tulevikuvisioon.
Teises etapis analüüsib kandidaat valitud üht akadeemilist teksti etteantud paketist. Enne intervjuule tulekut peab kandidaat lugema selle läbi, mõtlema selle tähendusele ning sellele, miks on see antud valdkonnas oluline tekst. Kandidaat peab suutma arutleda selle üle, kuidas antud tekst käsitleb inglise keele ja kultuuri valdkonna olulisi aspekte kas kultuurilisest, kirjanduslikust, hariduslikust või keeleteaduslikust vaatenurgast; selgitama, milliseid olulisi teemasid see tõstatab ja milline on kandidaadi isiklik arvamus nende teemade kohta. Ka peab kandidaat oskama tuua paralleele muude sarnaste tekstidega või teemadega, mida või millest ta on varem lugenud, ja oskama selgitada, kuidas antud tekst haakub tema huvivaldkondadega. Vestlus toimub inglise keeles ja kestab umbes 15 minutit.
Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Masinhinnatavas testis hinnatakse üldist inglise keele oskust erinevat tüüpi lugemistekstide ja keelestruktuuride/grammatikaülesannete kaudu. Test kontrollib muu hulgas inglise keele sõnavara C1-tasemel; grammatilisi struktuure C1-tasemel (tingiv kõneviis, kaudne kõne, tegusõnade ajavormid, artikli kasutamine, eessõnad, sõnade moodustamine, passiiv, kollokatsioonid); teksti mõistmist; loogilist mõtlemist; funktsionaalset lugemist inglise keeles. Vestluse puhul hinnatakse kandidaadi sobivust erialale, toetudes motivatsioonikirjas ja vestluses esitatud informatsioonile ja loetud teksti analüüsile
Vastuvõtueksami hindamine. Test on arvutipõhine ja selle hindamine automaatne. Test on 100-punktiline ja iga õigesti täidetud lünk annab ühe punkti. Test loetakse sooritatuks kui kogutud on vähemalt 51 punkti. Punktid loeb arvuti kokku automaatselt. Vestlust hinnatakse 100 punkti skaalal ja minimaalne positiivne tulemus on 51 punkti.
Lisapunktid vabatahtliku töö eest
Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.
Vilistlased
"Töötan alates 2001. aasta septembrist Gustav Adolfi gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Ilma Tallinna ülikooli pakutava ettevalmistuseta poleks ma kindlasti täna see õpetaja, kes ma olen. Tallinna ülikooli suurimaks panuseks pean seda, et sain õpingute käigus kindlustunde, et minust võibki õpetaja saada ning ma võin ja suudan klassi ees seista. Olen seda tööd teinud nüüdseks juba 15 aastat ja senimaani pole noortega töötamisest ära tüdinenud või väsinud. Järelikult valisin õige eriala ning sain korraliku ettevalmistuse selles ametis töötamiseks."
Maria-Saskia Pähn
"Üks asi, mis mulle väga meeldis, olid grupitööd ja neid oli palju. See andis mulle erinevaid arusaamu ja vaatenurki erinevatele probleemidele ja küsimustele, mis omakorda avardas mu maailmapilti päris palju. Teine asi, mis mulle meeldis, oli õpilaste loominguline vabadus päris paljude tööde ja projektide juures, samuti erinevate meedialiikide ja tehnoloogia kasutamine muutis õppimise kaasaegsemaks."
Loe Maria-Saskia mõtteid inglise keele ja kultuuri erialast meie blogist.
Mailis Lintlom
Windoor AS-i omanik ja nõukogu esimees
"Minu juhitav ettevõte tegutseb ehitusvaldkonnas ja oleme lähiregiooni üks suuremaid arhitektuurse klaasi lahenduste tootjatest. Paljud Tallinnas püstitatud kõrghooned on meie kaasabil ehitatud, lisaks ekspordime oma toodangut 16 riiki. Inglise keelele lisaks olen ennast täiendanud majanduses ja õigusvaldkonnas. Ülikoolist saadud keeleoskus, kultuuri- ja kirjandusteadmised on osutunud hindamatuks abiks äriläbirääkimistel ja koostöövõrgustiku loomisel. Keel on eneseväljenduse vahend, tööriist. Eesti keel on arusaadav vaid vähestele, seetõttu vajame avatud maailmas tööriistu, mille abil teisi mõista ja meie mõtteid edasi (k)anda. Kultuur võimaldab seda eha hingekeelt puudutades. Ärge alahinnake oskusi, mida see maja teile teele kaasa anda suudab. Ülikoolis saadut rakendades suudate olla edukad ideede loojad ja edasiandjad, läbirääkijad ning otsustajad."
Filipp Mustonen
Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna avalike suhete osakonna spetsialist
"Mul pole veel kordagi olnud põhjust kahetseda oma otsust minna õppima inglise filoloogiat. Tõepoolest, keele ja kultuuri tundmaõppimine oli üks minu eesmärk, kuid akadeemiline haridus õpetab inimest oma võimeid tundma, nagu ütleb seda J. D. Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" Holdeni õpetaja härra Antolini. Just see ülikoolis omandatud haridus võimaldas ka minul olla paljude toredate eesti, vene ja ameerika noorte õpetaja, jätkata enda õpinguid nii kirjanduse kui ka diplomaatia alal ja panustada Eesti–USA hariduse ja kultuuri arengusse."
Anna Kon
Eesti Energia kontserni siseauditi juht
"Inglise filoloogia õppekava lõpetamine on aidanud kaasa analüütiliste oskuste ja kriitilise mõtlemise arendamisele ja väljendusoskuste lihvimisele. Mitmekülgsed teadmised inglise keele grammatikast ja semantikast on lihtsustanud rahvusvaheliselt tunnustatud kutsetegevuse sertifikaatide omandamist."
Kätlin Kaldmaa
PEN International välissekretär
"Õppisin omaaegses EHI-s semiootikat ning Tallinna ülikoolis inglise keelt ja kultuuri. Sealsetes seminarides omandatud kõnelemisjulgus ja laialdased teadmised erinevatest maailma kultuuridest on see, millel põhineb mu igapäevane töö PEN Internationalis."
Kristjan Salum
Gustav Adolfi gümnaasiumi inglise keele õpetaja
"Keeleõpetajaks olemisel on palju plusse - noortega suhtlemine hoiab sind mingis mõttes igavesti noorena, sa mitte ei anna neile, vaid saad ka neilt ohtralt teadmisi ning sul on palju vabadust kujundada oma tunnid. Täieliku pildi õpetajatööst annab loomulikult klassi ees seismine, kuid ülikoolist saadud teadmised ja oskused (nii keelealased kui ka pedagoogilised) on mulle alati marjaks ära kulunud."
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Lõpetajad leiavad töö keeleõppe, tõlkimise või turismi valdkondades, kultuuriajakirjanduse ja -korralduse alal, kirjastustes, samuti erinevate riikide asutuste ja välisesinduste juures, rahvusvahelistes organisatsioonides ning erasektoris.
Edasiõppimisvõimalused
Kolmeaastased õpingud loovad aluse, mis võimaldab sul spetsialiseeruda magistritasemel peamiselt neljas valdkonnas: võõrkeelte (inglise, prantsuse, saksa) õpetaja, kirjandus- ja kultuuriteadused, kirjalik tõlge (nii ilukirjanduslik ja audiovisuaalne kui ka tarbetekstide tõlge) ja suuline tõlge.
Samuti on võimalus jätkata magistriõpinguid teistel humanitaarteaduste erialadel Eestis või välismaal.
Sarnased erialad
Saksa keel ja kultuur
Humanitaarteaduste instituut
Soovid õppida süvendatult saksa keelt? Sind huvitab saksa kultuurilugu, kirjandus ja ühiskond? Tahad töötada saksa keele ja kultuuri spetsialistina era- või riigisektoris?
Inglise keele (ja teise keele) õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Inglise keel on maailmakeel ning enamus meie koole on valinud selle keele oma esimeseks võõrkeeleks. Inglise keele õpetaja eriala lõpetanutel on alati kindel töökoht, sotsiaalne kindlustatus ja eeldused igakülgseks erialaseks arenguks, rahvusvaheliseks koostööks hariduse- ja kultuuri alal ning võimalus oma õpingute jätkamiseks ka kõrgemal akadeemilisel tasemel.
Kirjalik tõlge
Humanitaarteaduste instituut
Tehnoloogia kiire areng ning masintõlke ja tehisaru üha laialdasem kasutamine tõlketurul on vahel tekitanud küsimuse, milleks õppida tõlkimist. Meeles tuleks siiski pidada, et ehkki tõlkija profiil ja pädevused on aja jooksul muutunud, ei ole nõudlus analüüsivõimeliste ja laiapõhjalist kompetentsi omavate tõlkespetsialistide järele kuhugi kadunud.