10 küsimust BFMi üliõpilasnõukogu Meediumi juhatuse liikmetega
Õppeaasta algusest toimetavad aktiivselt Meediumi juhatuses neli säravat BFMikat, kes juhuse kokkulangemisel õpivad kõik samal kursusel. Reklaami ja suhtekorralduse teise kursuse tudengid on jaotunud nii, nagu juhatuse lähiaastate ajaloos kombeks – esimees, aseesimees, liige hariduse ja arenduse valdkonnas ja liige kultuuri ja kommunikatsiooni valdkonnas. Ehk vastavalt Ott-Aleksander Komarov, Liisi Suitsberg, Adelia Tamkõrv ja Anete Loreen Saar.
Kust olete pärit?
Adelia: Olen pärit üpriski Tallinna lähedalt, täpsemalt Sakust.
Anete Loreen: Üts paras mulk ma olõ, pärit Viljandi ja Läti piiri vahelisest väikelinnast nimega Karksi-Nuia.
Liisi: Mina olen pärit vahvast mereäärsest suvekuurordist nimega Haapsalu.
Ott-Aleksander: Ma olen pärit Tallinnast, täpsemalt Kadriorust, kus olen veetnud terve senise elutee.
Milliste hobidega tegelete?
Adelia: Olen terve elu tegelenud tantsimisega ning teen seda siiani. Hetkel olen treeneriks ühes uues ägedas tantsukoolis nimega D7. Ja hiljem on lisandunud minu hobide nimekirja ka pildistamine ja plaatide keerutamine.
Anete Loreen: Eks kõige südamelähedasem on ikkagi sport. Iganädalaselt leiab mind pallisaalist võrkpalli mängimas ning jõusaalis suuri raskusi tõstmas. Korralik kaif!
Liisi: Ma olen oma elus tegelenud pea kõigi loovate hobidega – tants, laul, koorilaul, kunst, muusika, käsitöö. Hetkel tegelen natuke käsitööga ja natuke kirjutamisega.
Ott-Aleksander: Väiksemaid hobisid on raske kokku lugeda, aga kõik liikuvad ja sportlikud hobid on mulle alati meele järgi olnud. Viimase aasta jooksul kindlasti peamine hobi on igapäevane trenn jõusaalis.
Parim reklaam?
Adelia: Ma olen väga palju ägedaid reklaame näinud, kuid viimasel ajal on minu südame võitnud La Muu Facebooki postitused ja Pakendikeskuse reklaamid. La Muu reklaamide võlu peitub ilmselt nende humoorikuses ja kes iganes neid postitusi teeb, väärib korralikku palgatõusu.
Pakendikeskus lihtsalt kuidagi oskab olla täpselt õigel ajal õiges kohas. Nad kasutavad isegi sellist natuke provotseerivat stiili ja teevad olukorra üle nalja – tundub, et ka paljudele teistele väga meeldib.
Anete Loreen: Lidli pa-pa-pa-parim suvi! Olgem ausad, reklaamina toimis see ju imeliselt.
Liisi: Ilma kahtlemata 2016. aasta Heinekeni “The Chorus” reklaam. Nägin seda esimest korda oma gümnaasiumi kirjanduse tunnis ja armusin koheselt, see haaras mu tähelepanu sõrmenipsuga. Ma arvan, et lisaks absoluutselt imelisele lauluvalikule on ägedalt ja selgelt tunda ühtsustunne. Iga kord, kui seda vaatan, lähevad suunurgad kõrvuni ja tulevad külmajudinad üle kere.
Ott-Aleksander: Minu selle aasta lemmikreklaam on Burger Kingi hallitav burger McDonaldsi reklaami vastu, kus viimased reklaamisid, et nende burger peale tuhandeid aastaid näeb ikka samasugune maitsev burger välja.
Viimane kaanest kaaneni loetud raamat?
Adelia: Jay Shetty “Think like a Monk”
Anete Loreen: Margaret Atwood "Teenijanna Lugu"
Liisi: “The Ex Talk”, see on täielik klišee romantika raamat, kuid see on minu viis pärismaailmast põgeneda ja lugedagi seda väga cringe´i inglise keelset raamatut, kus on väga palju draamat ja oodatud pöördeid, kuid kus kõik lõpeb hästi ning kõik on õnnelikud.
Ott-Aleksander: Ott Kiivika “Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat”
Viimane film?
Adelia: Giuseppe Tornatore “Cinema Paradiso”
Anete Loreen: "Kalev"
Liisi: "Oceani kaksteist", ma olen olnud aastaid veendunud, et olen neid filme näinud, kuid hiljuti sain teada, et ei ole ikka küll. Väga piinlik lugu, sest need on tõepoolest meistriteosed!
Ott-Aleksander: “Jarhead”, mis räägib Ameerika Ühendriikide biograafilisest sõjadraamast, mis põhineb USA mereväelase Anthony Swoffordi 2003. aasta samanimelisel mälestusteraamatul.
Mis inspireerib?
Adelia: Mind inspireerivad väga paljud erinevad asjad. Ma olen hakanud oma telefoni märkmetesse tegema nimekirja asjadest ja inimestest, kes või mis mind mingis hetkes inspireerinud on. Aga kui kohe praegu peaksin vastama, siis ütleksin, et hetkel inspireerib mind kõige rohkem sügis oma värvide, atmosfääri ja vibe’iga.
Anete Loreen: Inimesed ning nende emotsioonid. Ja muidugi ka see emotsioon, mis mul endal selle tagajärjel tekib.
Liisi: Inimesed! Kõik need, kes on minu ümber ja ka mina ise. Ma üritan leida igas inimeses midagi head ja positiivset ja midagi sellist, millest võiks eeskuju võtta. Olgu see siis nende riietumisstiil, söömisharjumused või olek. Lisaks üritan olla alati üks suur rõõmu- ja energiapall – minu akusid laeb ja tuju tõstab see kui näen inimesi õnnelikuna.
Ott-Aleksander: Mind inspireerivad inimesed mu ümber, kes teavad mida nad elult tahavad.
Mis on kõige olulisem?
Adelia: Iseendaga hästi läbi saamine. Olen ise just viimasel ajal sellele palju mõelnud ja ma arvan, et inimestel on kombeks enda vastu karm olla ja kõigil on hirm põruda. Seda eriti sügisel, kui kool just algab ja kõik seavad endale eesmärgid, et hakkavad iga päev trennis käima ja hommikuti kell kuus ärkama. Ja kui selles ebaõnnestutakse siis mõeldakse pigem, et “issand, miks ma ei suuda olla tubli” kuivõrd mõeldakse sellele, kuidas endale kõige parem oleks ja mida keha ja vaim hetkel vajavad.
Anete Loreen: Headus meie sees.
Liisi: Tervis, rõõm ja pere. Kui nende kolmega on kõik korras siis suudan maailmas teha ükskõik mida! Perekonna all ma ei mõtle ainult veresugulust, vaid ka sõpru ja lähedasi, kellega koos on turvatunne ning vaba olek. Need on inimesed, kes on alati olemas ja toetavad, kuid samas ei karda ka öelda, kui oled paraja käki kokku keeranud. Rõõmu all mõtlen ma väga palju – alustades igapäevastest väikestest rõõmuhetkedest, minnes edasi naeratuseni ning lõpetades rahuloluga. Rahulolu on hea tunne, kui oled rahul enda välimuse, oleku ja positisooniga. Kui rahulolu on saavutatud, saab võtta ette uue väljakutse, mis terve elu võib pea peale keerata, kuid selles lõbu minu jaoks ongi – meie hallis ja masendavas igapäevaelus leida rahulolu endaga. Ja tervist ei pea ma ilmselt selgitama, sest kui tervis on korras, siis tuleb ka kõik muu tunduvalt kergemalt, odavamalt ja valutumalt.
Ott-Aleksander: Kõige olulisem minu jaoks olen ma ise – minu vaimne ja füüsiline tervis on minu jaoks esimesel kohal.
Lemmikhetk BFMis?
Adelia: Ma arvan, et neid lemmikuid on palju, aga üks mis mul kunagi meelest ei lähe – pidime ühes loengus tegema rühmatööna ettekande. Kuidagi kukkus välja nii, et ettekande esitamise osa jäi minu peale ja pidin selle üksinda terve loenguklassi ees ette kandma. Kes mind tunneb, teab, et mul on sellist laadi esinemiste ees suur hirm ja ma arvan, et terve mu kursus kuulis ja nägi, kuidas ma põdesin selle pärast. Ja kui oma esinemise lõpetasin, siis terve mu kursus plaksutas mulle kõvasti ja elas kaasa!
Anete Loreen: Neid erilisi hetki on olnud BFMis ikka omajagu, olgu selleks kas siis mingi meeleolukas ettevõtmine kursakatega (iganädalased kursakolmapäevad!!) või mõni humoorikas loeng, kus õppejõud kohe üldse ei suuda oma naljasoont vaka all hoida. Kõige enam jääb mulle aga meelde see tunne, kui hommikuti ülikooliuksest sisse astuda. Ma ei ole mitte kordagi seda tehes tundnud tüdimust või vastupanu. Vahel muhelen sissekäigus nagu väike lapsuke, sest tegemist on tõesti kohaga, kus tahan olla.
Liisi: Kogu see peaaegu 1,5 aastat on olnud väga huvitav ja uus ja põnev. Võtaksin oma lemmik hetke(d) ühe teemaga kokku – kui inimestega suhtlen ja uute inimestega tuttavaks saan. Naudin uute inimestega kohtumist, nende tundmaõppimist ja siis hiljem ka üksteise aitamist. Meedium on toonud mulle nii palju lemmikhetki, sest olen tutvunud lugematul arvul inimestega.
Ott-Aleksander: Lemmikhetk BFMis on tudengite mängushows “Mida matchi” osalemine.
Kuidas selgitate küsimust “Mis on Meedium?”?
Adelia: Lihtne ja loogiline vastus oleks, et Meedium on BFMi üliõpilasesindus, kuid ma arvan, et parem vastus sellele oleks, et Meedium on üks tore pere, kus hinnatakse kõigi soove, väljavaateid ja erinevusi ning kus on koos palju noori, kelle ühiseks eesmärgiks on muuta BFMi tudengielu paremaks ja meeleolukamaks.
Anete Loreen: Perekond. Kui BFMis üldse õpivad muhedad ja tuusad sellid, siis Meediumisse on koondunud neist omakorda veel need kõige ägedamad inimesed. Ütleks, et see on kogukond, kus kõik on võimalik ning "ei" ei tähenda mitte ebaõnnestumist, vaid uute võimaluste sündi.
Liisi: Meedium on üks kogum inimesi, kes on leidnud aega oma kiire tudengielu kõrvalt, et teha natuke pulli ja natuke head meie tudengite heaks. Meedium on soe padi ja tekk, kui loengute vahel on neli tundi. Lisaks see väike tõuge, mida sa vajad, et minna peole ja lõbutseda. Meedium on tudengite hääl selles maailmas, mis on üks suur süsteem ja mille muutmine on suur peavalu kõigile, kuid tudengitele tihtipeale vajalik. Meedium on üks paganama tore seltskond, kelle koosolekutel käivad naljad ja raske töö käsikäes. Tulemusena viime ellu päriselt ägedaid üritusi. Meedium on 14 liikme ja 4 juhatuse liikmega BFMi üliõpilasnõukogu – selle juhatusega läheksin ma läbi kõigest ning tuleksime ikka võitjatena välja.
Ott-Aleksander: Meedium on üliõpilaste hääl ja vaim, kes panustavad oma vabast tahtest oma aega, higi ja pisaraid, et üliõpilastel oleks meeldejääv tudengielu.
Kuidas leidsite tee Meediumi juhatusse?
Adelia: Väga hea küsimus, sest ausalt öeldes ega ma kunagi ei mõelnudki selle peale, et võiksin Meediumi juhatuses olla. Kuid olen tänulik oma juhatusekaaslastele, kes mind kutsusid ja kellega mul on väga suur rõõm ja au koos töötada.
Anete Loreen: Meil oli kursakatega üsna lähedane punt ning ühel päeval Liisi ja Ott pakkusid meile Adeliaga, et kas sooviksime Meediumi juhatusse kandideerida. Ilma pikema kõhklemata ütlesime me Adeliaga JAH!
Liisi: See on Otti süü! Tänu Ottile hakkasin ma Meediumis toimetama, üritusi korraldama ja koosolekutel käima. Kui ta ühel õhtul ühe klaasi taga mulle ütles, et tahab olla järgmiseks aastaks Meediumi uus juht siis algul ma naersin ta üle. Kui aga sai selgeks, et see polnudki nali, vaid sulatõsi, sain kohe aru, et ega ma ei saa kehvem olla ja tahan temaga koos selle väljakutse vastu võtta. Koostöö Ottiga on puhas rõõm ja paremat partnerit enda kõrvale on raske paluda.
Ott-Aleksander: Minu teekond algas juba esimesel ülikooli kuul, kui varasemad Meediumi liikmed käisid oma organisatsiooni tutvustamas. Mõistsin kohe, et tahan olla osa sellest fantastiliselt kommuunist.