BFMi uus teadusprojekt aitab Eesti andmeomanikel oma andmeid siduda, kontrolli kaotamata
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM) käivitub kolmeaastane uurimisprojekt, mille eesmärk on leida viis, kuidas siduda omavahel meediaettevõtete, mäluasutuste ja riigi andmed nii, et iga andmeomanik jääb oma andmete peremeheks. Projekt võitis toetuse Eesti Teadusagentuuri temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide (TemTA) teises voorus. See on ainus Tallinna Ülikooli projekt, mis selles voorus rahastuse sai.
„Eesti meedia- ja registriandmetes peitub ainulaadne pilt meie ühiskonnast, kuid praegu on see pilt kildudeks. Tahame näidata, et andmeid saab ühendada nii, et keegi ei pea neid ära andma ega kontrolli kaotama. Just sellist usaldusväärset lahendust vajab Eesti andmemajandus, kui tahame tehisaru ajastul ise oma andmetest väärtust luua,” ütles projekti juht, Tallinna Ülikooli BFMi meediainnovatsiooni juhtivprofessor Indrek Ibrus. „Kuigi alustame meediast, sobib sama lähenemine ka kultuuripärandi, teadusandmete või avaliku sektori andmevahetuse jaoks.”
Eestis on meediaettevõtetesse, mäluasutustesse ja avaliku sektori asutustesse kogunenud aastakümnete jooksul Eesti ühiskonna kohta palju väärtuslikke andmeid, näiteks uudisartiklid ja telesaated, raamatukogude kirjed, äriregistri ja statistika andmed. Need andmed on aga laiali eri asutustes ja ettevõtetes, mistõttu jääb suur osa nende väärtusest kasutamata. Samal ajal suudavad rahvusvahelised platvormid ja tehisaruettevõtted andmetest väärtust luua sellises mahus, milleni Eesti organisatsioonid üksi ei küündi.
Projekti keskmes on teadmusgraaf – masinloetav võrgustik, mis seob omavahel andmed inimeste, ettevõtete, asutuste, teemade ja sündmuste kohta ning näitab, kuidas need seosed ajas muutuvad. Tallinna Ülikooli teadlased on varasemates projektides sellist graafi juba katsetanud, kasutades partneritelt saadud enam kui 20 aasta meediasisu. Tehisaru leiab artiklitest ja saadetest nimed, teemad, märksõnad ja hoiakud ning seob need üheks suureks võrgustikuks Eesti ühiskonnast ja avalikust elust. Sellised andmed võimaldavad uurida ühiskonna, majanduse jm valdkondade arengudünaamikaid täiesti uutel viisidel. Sellised seostatud andmebaasid on vajalikud ka arutlevate tehisarumudelite treenimiseks.
Uus projekt uurib seetõttu, kuidas saaksid sellist taristut ühiselt hallata mitu andmeomanikku. Lahendus on inspireeritud X-tee loogikast: andmed on omavahel seotud ja neid saab vajaduse korral koos analüüsida, kuid need jäävad oma omanike täieliku kontrolli alla. Plokiahelatehnoloogia teeb andmete uuendamise ja kasutamise läbipaistvaks ning kõigile osapooltele kontrollitavaks. Nii saab andmeid ka kolmandatele osapooltele litsentsida ja omanik teab alati, kes ja milleks tema andmeid kasutab.
Projektis töötatakse välja raamistik, mis määrab, millistel tingimustel võib andmeid sellisesse süsteemi tuua, omavahel siduda ja edasi litsentsida. Arvesse võetakse autoriõigust, andmekaitset ja lepingutest tulenevaid piiranguid. See on eriti oluline praegu, mil huvi kvaliteetsete eestikeelsete meediaandmete vastu kasvab.
Projekti partnerid on Eesti Rahvusringhääling, Delfi Meedia, Õhtuleht Kirjastus, Äripäev, Telia Eesti, Eesti Rahvusraamatukogu, Statistikaamet ja Eesti Meediaettevõtete Liit. Tallinna Ülikooli meeskonda kuuluvad meediauurijad, andmeteadlased, arvutiteadlased ja õigusteadlased Tallinna Ülikooli kolmest erinevast instituudist. Projektiga liitub kaks uut doktoranti ja selle käigus valmib vähemalt kaks doktoritööd. Projekt kestab 31. augustini 2029.
Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide (TemTA) eesmärk on suunata teadust lahendama ettevõtete ja ühiskonna tegelikke probleeme. Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib ellu Eesti Teadusagentuur. Teises voorus said rahastuse 65 projekti 112 taotluse seast, kokku 50,6 miljonit eurot. Igas projektis peab osalema vähemalt kaks ettevõtet või erialaliitu.
Lisainfo:
Indrek Ibrus, Tallinna Ülikooli BFMi meediainnovatsiooni juhtivprofessor
