In memoriam: Heie Marie Treier

Heie Marie Treier sündis 15. jaanuaril 1963 Tartus. Ta õppis aastatel 1981–1986 Tartu ülikooli ajalooteaduskonnas ja täiendas end aastal 1993 Kesk-Euroopa ülikoolis Prahas ning aastal 2000 Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis.

2000. aastal kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste Instituudis magistrikraadi ja 2004. aastal doktorikraadi. Treier töötas aastatel 1986–1989 kirjastuses Kunst arhiivijuhatajana ja hiljem toimetajana ning ka Kopli kunstikeskkoolis kunstiajaloo õpetajana.

Aastatel 2000–2007 oli Treier kunsti- ja visuaalkultuuri ajakirja kunst.ee taas ilmuma hakkamise eestvedaja ja esimene peatoimetaja ning aastatel 2009–2011 kaastoimetaja. Aastatel 2006–2015 oli ta Tallinna ülikooli kunstide instituudi kunstiajaloo õppetooli dotsent, aastatel 2015–2017 Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) dotsent ja alates 2017. aastast töötas Treier BFMi kunstiajaloo õppejõuna. Heie Treier on ka mitmetes koosseisudes olnud Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige. 

Heie Treier tegutses kunstiajaloolase ja -kriitikuna fookusega 20.-21. sajandi kunstil. Tema põhisuund oli ühiskondlike paradigmamuutuste reflektsioon kunstis ja kunstiteaduses (monumendid, kunsti paradigma muutused jms). Treier on kureerinud näituseid, andnud välja monograafiaid ja on mitmete kunstiajaloo õpikute autor. 2007. aastal töötas ArtsLinki stipendiaadina Philadelphias USAs, kus töötas Eestis sündinud maailmanimega arhitekti Louis I. Kahni arhiivis ning on aastaid pühendunult uurinud Kahni loomingulist pärandit. 

2004. aastal pälvis Heie Treier kunstiajakirja kunst.ee käivitamise eest ka Kristjan Raua preemia. 2019. aastal sai ta Kristjan Raua preemia põhjaliku ja pühendunud uurimistöö eest Louis Kahni arhitektuurist.

Heie Treieri kolleegid TLÜ BFMist meenutavad teda kui põhjalikku ja kirglikku teadlast. Elen Lotman: "Tema soov oli alati oma leidusid jagada, teisi innustada ning Eesti kultuuri ja kunstiharidusse panustada. BFM on kaotanud järjekordse kultuuri- ja haridusveduri." 

Barbi Pilvre-Storgard: "Meenutan head klassikaaslast 21.keskkoolist, hilisemat koostööpartnerit kultuuriajakirjanduses Areenis 1990ndatel-2000ndatel. Heie isa, teadlane ja kultuuritegelane  Elem Treier  töötas Kadriorus  Vilde muuseumis ja oli põnev, et Heie elas korteris, mis asus muuseumi majas, kus käisime klassiekskursioonil.  Ta kasvas üles keset  kultuuripärandit, käis klaveritunnis ja mängis Kadriorus  tennist, koolis oli pigem omaette hoidev, nagu varavana.  Hilisemas tööelus tuli ilmsiks, et  Heie võis olla väga kirglik, kui teda miski huvitas: maalikunstnik Karl Pärsimägi, hiljem arhitekt  Louis Kahn. Mäletan ka 1990ndate Saaremaa biennaale, kus ta oli omas elemendis. Maailm avanes ja talle meeldis eriti New Yorgis. Tänaseks kogunenud pagasilt oleks tal olnud väga põnev edasi tegutseda, nii endale kui teiste jaoks, kurb, et see teekond kurja haiguse tõttu katkes."

Dr. Gerhard BE Lock: "Dr. Heie Marie Treieril oli erakordne võime näha ja lihtsalt selgitada suuri seoseid kunstis ja filosoofias, seejuures suunata tähelepanu selleks olulistele detailidele. Mul oli suur õnn temaga veel koos töötada ja on suur kurbus ja kaotus, et seda teed temaga koos enam jätkata ei saa... jäävad mälestused, printsiibid ja ideed, mida edasi kanda..."

Ulrike Rohn: "Heie oli väga, väga teadmishimuline inimene - kuni lõpuni välja! Kuigi tema tervis ei võimaldanud tal enam aktiivselt töötada, soovis ta väga meie kunsti ja ettevõtluse uurimise töörühma kohtumistel osaleda. Ta ütles mulle paar nädala tagasi, et meie vestlused selles rühmas on nii huvitavad ja inspireerivad ning ta tahab rohkem teada saada. Meie viimane kohtumine koos Heiega oli alles hiljuti. Temast tuntakse sügavat puudust meie teadlaste ringis, kuhu kuuluvad kolleegid Eestist, Soomest, Rootsist ja Leedust."

Liis Nimik: "Heie kunstiajaloo loengud olid inspireerivad nii mitmel tasandil - nii teravmeelsete seoste loomise poolest kui ka selles osas, kui oluline on, et õppejõud on võimeline vaimustuma oma teemast. Kirg ja uudishimu kiirgas temast välja igal sammul. Uudis Heie lahkumisest on ootamatu ja kurb, sest mul oli alati tunne, et Heiega tahaks veel asju arutada. Head teed, Heie!"

Sirje Runge: "Hüvasti armas Heie. Oled olnud tõeliselt loominguline ja mõistev kunstiteadlane ja hea kolleeg. Suur tänu."