Sõiduvõime hindamine terviseprobleemide korral ja vanemas eas

Kas inimene, kelle tervislik seisund on muutunud, saab veel ohutult liikluses osaleda? See küsimus kõlab järjest sagedamini, sest ühiskond vananeb ning krooniliste ja ägedate haigustega inimeste hulk on kasvutrendis. Vastus ei ole "jah" või "ei", vaid: „seda tuleb hinnata personaalselt, koos ja teaduspõhiselt.“

30. mail toimus koolitus Haapsalu kolledžis, kus kohtusid PERH Taastusravikliiniku spetsialistid, Viljandi mälukliiniku arstid ja autokoolide õpetajad, keskenduti just sellele – kuidas toetada neid juhte, kelle tervis vajab lisatähelepanu, kuid kelle soov liikluses osaleda pole kadunud.

Koolitus ei keskendunud hirmudele või piirangutele, vaid hoopis võimalustele ja toetavatele lahendustele.

Ekspertide juhendamisel analüüsiti reaalseid haigusjuhte – näiteks insuldist taastuv autojuht, kelle füüsiline taastumine on edukas, kuid kelle tähelepanufunktsioon on nõrgenenud. Või diabeediga juht, kelle veresuhkru kõikumised võivad ootamatult mõjutada reaktsioonikiirust.

Millal saab tagasi rooli ja mis tingimustel? Millised kohandused on selleks vajalikud?

Koostöö arsti ja sõiduõpetaja vahel on siin võtmetähtsusega. Õpetajad saavad koolituse kaudu märgata ja hinnata varajasi ohumärke, arstid saavad anda teaduspõhise hinnangu inimese sõiduvõimele ning mõlemad saavad aidata inimesel taastada iseseisvus, väärikus ja liikuvus.

Koolitus rõhutas, et vanus ja haigus ei ole otsustusfaktor liikluses osalemise või mitteosalemise otsustamisel. Tegelik risk ei tulene east või vanusest, vaid teadmatusest, valehäbist ja hetkel veel süsteemse toe puudumisest. Vanemaealine juht, kes väldib pimedas sõitmist või haigusest taastuja, kes sõidab lühemaid marsruute, ei pruugi olla suurem risk kui noor juht, kes kiirustab ja ignoreerib liiklusreegleid.

Sõnum koolituselt oli selge:
- Me ei välista inimeste osalemist liikluses.
- Me loome toetavaid süsteeme, individuaalseid hindamisi ja teadlikke valikuid.
- Me räägime arsti ja õpetajaga ühises keeles.

Haapsalu kolledžis on hakatud liiklusõpet senisest enam siduma sõiduvõimekuse hindamise ja tervise aspektidega. Selline lähenemine ei ole ainult vajalik – see on hädavajalik, kui soovime ohutut ja kaasavat liikluskultuuri.

Turvaline liiklus on võimalik vaid siis, kui liiklusharidus ja meditsiin ei tööta paralleelradadel, vaid samas suunas. See koolitus oli oluline samm tulevikuks – koostöö, mõistmise ja lahenduste suunas.