Ulrike Plath: Võtke kätte mõni vana hea retseptiraamat

"Läheneval Eesti Vabariigi aastapäeval soovitan teil kätte võtta mõni vana hea retseptiraamat või rääkida vanemate pereliikmetega, et taaselustada lapsepõlve maitseid. 

Olen viimasel ajal tähele pannud, nii Eestis kui ka mu baltisaksa taustaga sugulaste juures Saksamaal, et pärast pikka pausi on bubbert jälle tähelepanu saamas. Nõndaviisi oleme viimastel nädalatel kirglikult vaielnud, kas seda on parem teha manna või jahuga (või mõlemaga) ja milline peab olema tema konsistents. 

Soovitan teile proovida baltisaksa varianti, mis on jahuga ning mille sisse kuuluvad vaniljekaunast väljakraabitud mustad osakesed. Kauna ise keedetakse piimas, et maitse oleks tugevam. Kindlasti tuleb panna bubberti sisse peeneks hakitud mandleid, mis lisatakse samuti kuuma piima sisse, et nad pehmeks läheksid. Õhuline, kuid mandlite tõttu krõmps bubbert oma ilusa punase kisselliga on väärt söök piduliku laua peale. 

Esimese bubberti retsepti leiab raamatust "Köki ja Koka ramat'ust, mis Rotsi kelest Eesti-ma keele üllespandud on", mis ilmus Tallinnas aastal 1781. Seal soovitati lisada ka paar tilka apelsini- või roosivett. Bubbertiks nimetati sel ajal ka teisi želatiiniga tehtud tarretisi. 

Kust on aga bubbert oma nime saanud? Baltisaksa sõnaraamatust saame lugeda, et bubbertit mainiti esmalt kui omapärast baltisaksa sõna ja toitu juba aastal 1762. Siis oli ta munadest, piimast või koorest ja suhkrust tehtud magustoit. Küll lisatakse, et toit sellisena on tulnud Inglismaalt. Bubberti edasisine käekäik on huvitav: nii leiame selle nime all nii pannkoogi või suflee sarnaseid munaroogasid. Aga algne pudingilaadne retsept jääb alles 20. sajandisse ja oli ka Saksamaa baltisakslaste laste lemmikmagustoit (isetehtud iirise ja kohvikreemi kõrval)."

Ulrike Plath vestles toidust ja toidukultuurist ka 17. veebruari "Ekspert eetris" saates: