Prantsuse keele ja kultuuri bakalaureuseeksam
Prantsuse keele ja kultuuri bakalaureuseeksami kirjeldus.
Eksam koosneb kolmest osast:
a) 4 lühiessee kirjutamine bakalaureuseõppe eriala ainetes käsitletud ja omandatud
teemade kohta (4 EAP);
b) Tõlkeharjutus ja lingvistiline analüüs (1 EAP);
c) Võõrkeelse teksti lugemine ja tõlgendamine (1 EAP).
1) Osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid:
a) Neli temaatilist küsimust, millele üliõpilane vastab kohapeal eestikeelse (või soovi korral
erialakeelse) lühiesseega (iga vastus ca 400 sõna). Küsimused puudutavad teemasid, mida
on arutatud, õpitud ja omandatud kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul. Küsimused on
seotud kas ühe õppeainega või eeldavad eri ainetes arutatud teemade tervik- või
võrdlevat käsitlust. Küsimused valitakse välja bibliograafiaga varustatud
kordamisküsimuste hulgast (ca 20), mis jagatakse üliõpilastele kolmanda aasta
sügissemestril – vt punkt 3.
Õpiväljundid:
- omab teadmisi prantsuse kirjanduse, ühiskonna ja kultuuri põhivaldkondadest ja
arengusuundumustest; suudab nendel teemadel arutleda ja kaasa rääkida.
Hindamiskriteeriumid:
A Tunneb põhjalikult prantsuse kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, oskab
kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjandusja
kultuurialases terminoloogias. Eksamitöös vastab selgelt, terviklikult ja struktureeritult
küsimusele, esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid
mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt, ei korda ideid,
toob näiteid ja lisab olulist teavet enda leitud lisaallikatest (näitab, et on teemaga põhjalikult
tegelnud);
B Tunneb väga heal tasemel prantsuse kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid ja
oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjanduse ja kultuuri alase
terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Eksamitöös vastab selgelt ja
struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, põhjendab oma väiteid,
ei korda ideid, toob näiteid, kuigi jätab välja osa aspekte, mida peaks mainima;
C Tunneb heal tasemel prantsuse kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid; faktide
seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuurialase
terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, oskamata neid
alati piisavalt mõtestada; püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad
üksikasjade ebapiisavast tundmisest;
D Tunneb prantsuse kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, faktide seostamise osas
üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke.
Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada; kohati kordab oma ideid
või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;
E Tunneb prantsuse kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, faktide seostamise osas
üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke.
Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada või seostada; kohati kordab oma
ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;
b) Üliõpilane tõlgib lühikese (ca pool lehekülge) prantsusekeelset esseistliku teksti eesti
keelde. Originaali ja oma tõlkevalikute analüüsi põhjal arutab üliõpilane ühte või mitu
lingvistilist küsimust, keskendudes nii võõrkeele struktuuridele ja nende funktsioonidele
kui ka vormilisele ja funktsionaalsele võrdlusele võõrkeele ja eesti keele vahel.
Õpiväljundid:
- tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi eriala keele süntaktilistest ja
semantilistest eripäradest ning tunneb selle stiiliregistreid;
Hindamiskriteeriumid:
A Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab
suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele
teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.
B Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi
keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele teoreetilisi aspekte,
oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.
C Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab
keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab
keele teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes näiteid tuua ja analüüsida..
D Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb
väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda
rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab üldjoontes keele- ja keeleajaloo teoreetilisi
aspekte, kuid näidete toomisega ja analüüsimisega esineb ebakindlust ja puudujääke.
E Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt
iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku
terminoloogiat, kuid selle rakendamisel esineb eksimusi. Keele- ja keeleajaloo teoreetiliste
aspektide mõistmises esineb ebakindlust, näidete toomisega on raskusi.
c) Lühike (ca 2-3 lk või luuletus) prantsuskeelne ilukirjanduslik tekst ja teksti kohta püstitatud
küsimus või teemaarendus. Üliõpilane loeb teksti ja pakub sellest kirjalikku tõlgendust (ca
400 sõna), lähtudes püstitatud küsimusest/teemaarendusest ja luues seoseid õpingute
jooksul omandatud teadmistega. Tõlgendust kirjutatakse eriala keeles.
Õpiväljundid:
- oskab tekste kriitiliselt analüüsida ja tõlgendada ja väljendada nende kohta oma teadmisi
ja seisukohti oma eriala keeles;
Hindamiskriteeriumid:
A Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste
kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest; analüüsi keeleline tase on
suurepärane (keelekasutus on asjakohane ja täpne);
B Oskab väga hästi analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste kasutades õpitud
terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid analüüsis esinevad mitteolulised eksimused (nagu
mõne detaili mitte arvesse võtmine), analüüsi keeleline tase on väga hea (keelekasutus on
selge, korrektne ja kergesti mõistetav);
C Oskab analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja
teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi, analüüsi keeleline tase on hea
(keelekasutus on selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud);
D Oskab analüüsida kirjandustekste, analüüsi erinevate punktide seostamine tõlgendamisel on
ebakindel, analüüsi keeleline tase on piiratud, kuid üldiselt korrektne;
E Oskab piiratud tasemel analüüsida kirjanduslikke tekste, tervikliku tõlgendamise
koostamises on puudusi, analüüsi keeleline tase on piiratud, keelekasutuses esineb vigu.
2) Eksami korralduse kirjeldus
Eksam on auditoorne ja seda kirjutavad koos hispaania, itaalia ja prantsuse keele ja kultuuri
tudengid. Eksam kestab kokku 6 tundi, osade vahel on üks pikem (30 minutit) ja üks lühem (15
minutit) paus. Eksamil on võimalik kasutada koha peal jagatavaid hispaania, itaalia ja prantsuse
keele seletavat sõnaraamatuid ja vene-eesti sõnaraamatuid. Keelatud on kasutada internetti.
Auditooriumis viibivad korraga vähemalt kolm õppejõudu.
Eksami osade korraldus:
a) Üliõpilastele jagatakse kolm kordamisküsimuste hulgast valitud küsimust (kasutatakse
mitut küsimuste kombinatsiooni); neljanda küsimuse valib üliõpilane ise ülejäänud
kordamisküsimuste hulgast. Küsimustele vastamiseks on 3 tundi.
Paus: 30 minutit
b) Üliõpilastele jagatakse tõlgitav tekst (kasutuses on mitu varianti) ning sellega seotud
lingvistilised küsimused. Üliõpilane tõlgib teksti ja analüüsib etteantud lingvistilisi
küsimusi. Toimub õppejõududega vestlus milles arutatakse analüüsitud küsimusi. See
eksami osa kestab 1,5 tundi.
Paus: 15 minutit
c) Üliõpilastele jagatakse tekst ja selle kohta püstitatud küsimus/teemaarendus, mille alusel
ta pakub oma kirjalikku tõlgendust tekstile. See eksami osa kestab 1,5 tundi.
3) Eksamiks valmistumist toetav materjal
Kolmanda aasta sügissemestri vahenädalaks saab üliõpilane kätte ca 20 kordamisküsimust ja
mõningast nende uurimisele suunavat materjali (raamatud, artiklid, pildi- ja videomaterjal, jne),
kusjuures kõikide küsimuste puhul rõhutatakse vajadust iseseisvalt lisamaterjali otsida, selleks, et
kujundada antud küsimuse uurimisel originaalne vaatenurk.
Sügis- ja kevadsemestri jooksul jagatakse üliõpilastele prantsuse keele B2-taseme tundides
võõrkeelsed tekstid proovitõlgeteks ning nimekiri võimalike lingvistiliste
küsimuste ja keeleteaduslike käsitlustega, kust nende kohta lisaks uurida.