Doktoritöö: Balti alade pärisorjust nähti sarnasena Ameerika Ühendriikide ja Briti impeeriumi orjandusega
18.–19. sajandi orjandust Ameerika Ühendriikides ja Briti impeeriumis ning pärisorjust Vene impeeriumis on võrdlevalt uuritud varemgi, kuid need uurimused on eiranud Balti provintside eripärasid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd kaitsev Andre Kruusmaa keskendus aga just Balti provintsidele ning võrdles pärisorjust selles eripärases regioonis Ameerika Ühendriikides (eelkõige lõunaosariikides) ja Briti impeeriumi läänepoolkera kolooniates levinud orjandusega. Sealjuures olid töö keskmeks eelkõigeorjandust ja pärisorjust pooldavad ideed kus selgus, et neid kahte nähti tihti kaasaegsete poolt sarnaste praktikatena ning kaitsti tihtipeale sarnast argumentatsiooni kasutades.
Andre Kruusmaa võrdles oma doktoritöös pärisorjust ja orjandust pooldava argumentatsiooni ning ideede erienvaid tahke, näiteks kuidas ning millistel alustel õigustati orjandust või pärisorjust, millist rolli mängisid orjade või pärisorjade ülestõusud ning kuidas kasutati neid näiteid orjandust ja pärisorjust pooldavas argumentatsoonis. Ühtlasi on Kruusmaa vaadelnud kohtusüsteemi konteksti, paternalistliku argumentatsiooni ning kirikute ja vaimulike rolli vastavas argumentatsioonis. Viimaks uuris Kruusmaa ka, kuidas pärisorjuse ja orjanduse pooldajad vastandusid abolitsionistidele ehk mustanahaliste orjade õiguste eest seisjatale ja nende agitatsioonile ning milline oli rassistlik põhjendus, mis oli läänepoolkera ning Balti provintside kontekstis teataval määral erinev aga omas ka sarnasusi.
Kruusmaad huvitas ka, millised olid baltisakslaste teadmised orjandusest ja orjandust pooldavatest ideedest ning argumentatsioonist Briti impeeriumi ja Ameerika Ühendriikide kontekstis. Selpuhul jõudis ta seisukohale, et informeeritud baltisakslaste teadmised orjandusest läänepoolkeral olid küllaltki märkimisväärsed ning viiteid orjandusele läänepoolkeral kasutati ka oma kirjatöödes ning pärisorjuse pooldajate poolt vahel ka oma argumentatsiooni toetamiseks. Samuti kajastati orjanduse teemasid mahukalt Balti provintside ajalehtedes, mis võimaldas lugejal soovi korral saada üsna hea ülevaate sündmustest ookeani taga.
Paralleelselt, oli Kuruusmaa tähelepanu all ameeriklaste ja brittide teadmised pärisorjusest Balti provintsides. See on vaatenurk, mida varem on vähe kajastatud. Selgus, et ka britid ja ameeriklased teadsid pärisorjusest Balti provintsides. Näiteks kasutasid ühed tuntumad lõunaosariiklastest orjanduse apologeedid Thomas Roderick Dew ja George Fitzhugh oma orjandust pooldavas argumentatsioonis ning laialt tuntud kirjutistes Balti provintside näiteid. Oma tekstides viitasid nad pärisorjuse kaotamisele Balti provintsides kui läbikukkunud eksperimendile ja hoiatavale näitele, mida ei tohiks kunagi Ameerika lõunaosariikide kontekstis orjade vabastamisega korrata.
Sarnaselt viitasid ka Briti orjanduse pooldajad pärisorjuse kaotamisele Balti provintsides kui negatiivsele näitele, mis pidanuks tõestama, et Briti impeerium ei tohiks korrata Vene impeeriumi vigasid Balti provintsides. Laiemalt käsitleti orjandust ja pärisorjust 18–19. sajandi kontekstis suhteliselt sarnaselt ja tõmmati nende vahel võrldusmärke – ehk ameeriklaste ja brittide kujutelmas olid pärisorjus ja orjus tollal põhimõtteliselt mitmetes aspektides sarnane institutsioon.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Andre Kruusmaa kaitses doktoritööd "Pro-slavery and Pro-serfdom Thought in the Age of Abolition and Emancipation: Russian Baltic Provinces and the New World" („Orjandust ja pärisorjust pooldavad ideed abolitsionismi ja emantsipatsiooni ajastul: Vene Balti provintsid ja Uus Maailm“) 28. mail. Doktoritöö juhendajad on Ulrike Plath, Tallinna Ülikooli professor ja Karsten Brüggemann, Tallinna Ülikooli professor. Oponendid on Amanda Bellows, The New School'i õppejõud ja nõunik ning Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikooli professor.