Intervjuu uue TÜHI direktori kohusetäitja Reili Argusega
15. mail 2026 alustas eesti keele professor Reili Argus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktori kohusetäitjana. Selles rollis juhib ta instituuti kuni 2027. aasta augustini. Uurisime temalt, mis motiveeris teda uut väljakutset vastu võtma, milliste teemadega soovib ta juhina tegeleda ning kuidas näeb ta TÜHI tulevikku. Lisaks räägib Argus intervjuus akadeemilise eetika olulisusest, üliõpilaste tagasiside nähtavamaks muutmisest ja sellest, kuidas aitab tasakaalu hoida aeg aias tegutsedes.
Palju õnne uue rolli puhul! Mis sind direktori kohusetäitja rolli vastu võtma motiveeris?
Direktori rolli vastu võtma motiveeris eelkõige võimalus näha seda meie instituuti (ja ülikooli ka) enda jaoks uuest vaatest. Ma olen olnud siin ülikoolis üliõpilase, õppejõu, õppekavajuhi, omaaegse väikse eesti keele ja kultuuri instituudi juhi ja suunajuhi rollis. Iga roll on andnud eripärase kogemuse. Ühesõnaga, mind motiveeris võimalus teha mingi aeg teistsugust ja teistmoodi huvitavat tööd. Kindlasti mängis oma rolli see, et saan instituuti hakata juhtima nii heal ajal, instituudi seis on stabiilne, juhtimismehhanismid kenasti välja kujunenud, minu selja taga on ka tugev büroo. See tegi otsustamise oluliselt lihtsamaks.
Paljude jaoks oled sa tuttav õppejõu, teadlase ja kolleegina, kuid kuidas sa ise oma senist teekonda lühidalt kirjeldaksid?
Minu teekonna keskmes on see, et olen eelkõige keeleomandamise uurija. Suure osa oma elust, alates juba Tartu ülikooli ehk tudengiajast olen tegelenud lastekeelega. See uurimisvaldkond on lõpmata põnev, ikka veel, võimaldanud näha, milline üldse on keel süsteemina, milline keeleline käitumine on omane meile kui just sellise keele kõnelejaile. Teise keele omandamise uurimine tekkis minu tegevuste hulka mõni aasta tagasi, eelkõige vajadusest toetada uuringutega eestikeelsele õppele üleminekut. Viimase viie aasta sisse on mahtunud eesti keele keskuse loomine, suur hulk arendus- ja teadusprojekte (arvestatav osa neist fookusega Ukraina sõjapõgenike eesti keele oskuse kujunemisel, aga ka eestikeelsele haridusele üleminekul). See on olnud sisenemine teise uurimisvaldkonda, uue uurimis- ja projektivõimeka meeskonna loomine ja teistsuguste administratiivsete ülesannete lisandumine.
Instituudis on toimunud juhivahetus. Kuidas Sina seda hetke näed — milline aeg see instituudi jaoks on?
Juhivahetuseks on TÜHIs praegu üsna hea aeg, just praegu on instituut heal järjel ja seda mitmes mõttes. Meil on üsna hea rahaline seis, stabiilne juhtimiskultuur, humanitaaria on ülikooli üks tugevamaid valdkondi, ja meil on lihtsalt kõige paremad, targemad ja huvitavamad inimesed. Samas, eks ka selle järgmise aasta jooksul ole ees tegevusi, mis on meile kindlasti proovikiviks. Nii tuleb meil viia sisse struktuurimuudatus ja teha praegustest keskustest ja suundadest osakonnad, töötada välja nende osakondade juhtimis- ja rahastusmudel jne.
Millised teemad või väärtused on sulle instituudi juhtimisel kõige olulisemad?
Minu jaoks on TÜHI koht, kus on huvitav töötada, kus on võimalik vaba mõttevahetus, kerkivad üles põnevad ideed, ja kus on näiteks büroos kohvitassi kõrval võimalik rääkida kas või jaapani keele sõnajärjest. Soovin, et see huvitavate inimeste ja põnevate mõtete kooslus õitseks edasi.
Aga, praegu on lõputööde maraton lõpusirgel ja seoses sellega on tekkinud päevakorrale hulk tehisaruga seotud eetilisi küsimusi. Paljud tehisaru kasutamisega seotud küsimused, aga tegelikult ka üldisemad eetilised küsimused on meil lõpuni läbi rääkimata. Näiteks on esile kerkinud mitu juhendaja-juhendatava staatusega seotud huvide konflikti, eetiliselt probleemseid olukordi õpetamises, ühises teadustöös, kus näiteks ei ole alati selge, kui suures mahus peaks panustama, et olla artikli autoir, ja suhetes nii üliõpilaste kui ka kolleegidega. Need on olukorrad, mida peaksime arutama ja mille puhul tuleks meil ühiselt kujundada mingid kindlad käitumismallid. Seega, eetika on kindlasti üks tähtsatest teemadest.
Mida võiksid kolleegid ja tudengid sinu juures juhina oodata?
Proovin juhina olla pragmaatiline – leida tasakaalu instituudi suurte strateegiliste eesmärkide ja töötajate isiklike sihtide-soovide vahel. Olen juba ametis oldud esimeste päevade jooksul näinud, et lihtne see ei saa olema, aga see ei tähenda, et ma ei peaks pingutama. Pingutan, et TÜHI oleks selline töökoht, kuhu tullakse hommikul rõõmuga.
Kohtun kindlasti üliõpilasesindusega ja uurin nende ootuste kohta. Üks asi on aga siiski juba praegu mõttes. Üliõpilased on öelnud, et nad ei saa aru, kas nende tagasisidet ainete sisule või korraldusele võetakse arvesse või mitte. Enda kureeritud õppekava kohta tean, et võetakse, küllap tehakse seda ka teistel õppekavadel. Selge on aga see, et õppekava muutmise protsess ei ole kiire ja tulemust see üliõpilane, kes rahul ei olnud, ise enamasti ei näe. Kuidas teha aga nii, et üliõpilaste tagasiside ja selle tulemusel tehtud muudatused oleksid paremini nähtavad, nii et üliõpilased näeksid ka ise, et nende arvamus ka tegelikult loeb, et nemad kujundavad õppeprotsessi, see tuleb selgeks mõelda.
Ja lõpetuseks midagi veidi isiklikumat. Kuidas sa väljaspool tööd energiat taastad või tasakaalu hoiad?
Väljaspool tööd energia taastamise ja tasakaalu hoidmisega on veidi keeruline, seda aega lihtsalt on vähevõitu. Sporti ma aga kahjuks ei tee ja see on kindlasti üks arengukoht (tean, et pean sellega tegelema).
Aga – mul on aed, õigemini kaks aeda, üks linnas, teine maal. Ja üldiselt olen igal vabal hetkel sõrmed mullas. Aias jätkub tööd veebruarist detsembrini (1. veebruaril pistan tavalised esimesed tšilliseemed potti). Mul on küll kasvuhoone ja maal ka köögilviljapeenrad ja marjapõõsad, aga põhiliselt kasvatan ma ikka lilli. Meie aias on (st kahe aia peale kokku) üle 20 eri sordi pojenge (minu viimaste aastate hullus), rohkem kui 40 sorti päevaliiliaid, 23 erinevat hostat, lisaks veel emajuured, püvililled, laugud, koerahambad, kuldkingad, kivirikud, floksid, astilbed jne jne. Ma külvan, istutan, istutan ümber ja uuesti, harvendan, pügan ja rohin suurima mõnuga.