Abiõpetaja Anne Marie: lapsed tulevad kallistama ja ütlevad ilusaid sõnu

Pärnu-Jaagupi koolis töötav Anne Marie liitus projektiga juba 2022. aasta sügissemestril. Programmist kuulis ta esimesel ülikooliaastal infotunnis. „Otsustasin osaleda. See andis mulle võimaluse saada praktikat oma kodu lähedal. Lisaks oli ajakava paindlik, mis on päevaõppes õppimise juures äärmiselt suur pluss.“ 

Vabatahtlike abiõpetajate programm aitab kokku viia abi vajavad koolid ja lasteaiad ning õpetajakoolituse üliõpilased, kes soovivad abiõpetajana tuge pakkuda. Õppeasutusele on abikäed tasuta. Üliõpilasele makstakse abistamise eest stipendiumit ning kaetakse sõidukulud. Lisaks saab projekti kogemuse ülikooliõpingute arvestusse vabaainena üle kanda.

Tänaseks on programmis osalenud sadu üliõpilasi ja õppeasutusi. Koolid ja lasteaiad on rõõmsad täiendava tööjõu eest, mis aitab iga õpilast personaalsemalt toetada. Üliõpilasi ajendab projektiga liituma eelkõige võimalus hariduselu läbi ja lõhki tundma õppida. Projekt on väga laiaulatuslik: kätt võib proovida nii koolis kui ka lasteaias ja koolielu seestpoolt näha.

Olen tänulik usalduse eest 

Vabatahtlike üliõpilastest abiõpetajate programmi algne eesmärk oli toetada koole ja õpilasi, kes jäid hätta pärast koroona-aegset distantsõpet. Anne Marie on saanud ennast proovile panna nii abi- kui asendusõpetajana ning andnud ka individuaalseid tunde. „Olen töötanud lastega esimesest üheksanda klassini ja suhelnud paljude erinevate õpetajatega.“

Anne Marie kiidab ka kooli, kus kõik on olnud väga toetavad. „Õpetajad suhtlevad minuga vabalt ning mina suhtlen nendega samamoodi. Olen tänulik, et mind usaldatakse ja õpetajad on abi eest tänulikud. Ka õpilased on mind omaks võtnud. Kooli peal ikka küsitakse tihti: “Kas täna oled meie õpetaja?”. Samuti öeldakse mulle ka väljaspool kooli “tere” ja mõni kooli lõpetanud õpilane on samuti tulnud rääkima, kuidas neil uues koolis läheb. Seda on tore näha.“

Toredaid hetki on abiõpetaja töös palju. Eriti südantsoojendav on see, kui õpilased tulevad kallistama ja ütlevad midagi ilusat. 
Ent ette tuleb ka raskuseid. Rasked hetked on Anne Marie sõnul need, kus lapsega ei teki omavahelist mõistmist. „On ka ette tulnud, et õpilane ei taha tööd kaasa teha. Sellised hetked teevad natuke nõutuks, aga üritan neid alati mõista ja lepin sellega, et kõik päevad ei olegi vennad.“ 

Annab enesekindlust 

Programmiga liitudes soovis noor õpetaja muu hulgas selgusele jõuda ülikoolis valitud eriala sobivuses. „Kuna astusin ülikooli kohe pärast gümnaasiumi, ei olnud mul väga suurt kindlust. Programmis osalemine on mulle kindlasti näidanud, et olen teinud õige valiku.“  Samuti lootis ta, et projekti kaudu õpetajatöö harjutamine annab suurema enesekindluse selleks ajaks, kui tuleb läbida ülikooli praktika ja päriselt tööle asuda.

Anne Marie märgib, et programm on teda veelgi rohkem aidanud. „Esiteks märkasin, et õpingud muutusid lihtsamaks – suutsin hakata looma seoseid, kuna teooriat õppides tulid silme ette päris olukorrad ja lapsed.“ Juurde on tulnud ka julgust ja enesekindlust. „Olen nüüd julgem suhtleja ja valmis ootamatusteks, sest koolis võib neid palju ette tulla. Kindlasti on arenenud ka probleemilahendusoskus. Nüüd, kui olen eriala praktikaga lõpusirgel tunnen, et projektis osalemine kindlasti aitas kaasa. Närv oli palju väiksem, kui ma kartsin, sest kogemus lastega töötamisel oli juba olemas.“

Anne Marie kiidab ka projekti korraldust – kui tekibki mõni mingi mure, siis koordinaator vastab alati kiiresti ja põhjalikult. Anne Marie soovitab nii üliõpilastel kui koolidel-lasteaedadel seda võimalust kindlasti kasutada, sest programmiga kaasneb palju hüvesid. „Kui on vaja näiteks ühistransporti kasutada, kompenseeritakse piletiraha ning koolis antud kontakttundide eest saab tasu. Kui kellelgi on vabaaine punkte vaja, siis ka selle mure saab programmis osalemisega samuti lahendada.“