Tutvu uue kolleegiga: Heli Kaldas
Alates maist töötab haridusteaduste instituudi õppejuhi ametikohal Heli Kaldas. Varasemalt pikalt Haapsalu Kolledžit juhtinud Heli on tegus ja algatusvõimeline haridusvaldkonna eestvedaja, keda innustavad uued väljakutsed, head lahendused ning pühendunud kolleegid. Vabal ajal ammutab ta energiat aiatööst, muusikast, padelist, lugemisest ja jalgrattaga Hiiumaa avastamisest.
1. Iseloomusta end ühe lausega
Olen tegutseja, kellele meeldib uusi algatusi arendada ja ellu viia.
2. Kuidas on sinu professionaalne teekond toonud praeguse ametikohani ning miks valisid uueks töökohaks just Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi?
Olen olnud Tallinna Ülikoolis pikalt - omandanud hariduse, olnud projektijuht, õppejõud, arendusspetsialist ja viimased kümme aastat direktor. Ja seda kõike Haapsalu kolledžis. Olen haridusteaduste instituudis läbinud kunagi ka haridusjuhtimise magistriõppekava ja ju need toredad õppimise ja koostöökogemused mu ka siia nüüd tõid. Ja muidugi siinsed positiivsed ja pühendunud. inimesed
3. Mis sind tööalaselt kõige enam innustab ja motiveerib? Mis sul täna silma särama paneb?
Ma naudin olukordi, mis pakuvad veidi pinget, millele järgneb mingi äge lahendus, mis paneb silma särama kolleegidel ja seeläbi kogu üksusel. Mul on hea meel, et minu otseses õppeinseneride (just nii me end ristisime) ja büroo tiimis on naised, kellele ma saan igal ajal tugineda. Et haridusvaldkonna õppekavad on popid, on suur roll akadeemilistel töötajatel. Olen alati uhke olnud, et töötan Tallinna Ülikoolis. Nii oli see Haapsalus ja on nüüd ka siin.
4. Mis on sinu suurim saavutus ja/või unistus?
Äkki see alles tuleb? :)
5. Millega meeldib vabal ajal tegeleda?
Vabal ajal olen ma üsna suur aias toimetaja, loen, mängin vahel sõpradega kitarri ja õpin hiiu kannelt, mängin padelit. Ja ma armastan jalgarattaga Hiiumaad avastada.
6. Soovita meile üht raamatut või filmi, mis on sind kõige rohkem mõjutanud.
"Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist." Naistel ja huntidel on ellujäämisinstinktides palju ühist, sh oma karja hoidmises ja selle sees ikkagi iseendaks jäämises. See ei ole just kõige kergem teos, mistõttu ma ei "neelanud" seda ühe sõõmuga, vaid avan selle siis, kui selleks on vajadus. Ju see on minu eneseabiraamat. Ürgnaise kavalus ja vaist on miski, mida soovin endas hoida - teatud salapära, mis mind edasi kannab.