Eesti õpilased vajavad rohkem märkamist ja kuuluvustunnet
60 protsenti Eesti õpilastest õpivad koolides, kus õpetajaid on puudu. Meil on OECD võrdluses palju põhjuseta puudumisi ning lühike kooliaasta, meil on probleeme õpilaste vaimse tervisega – samas oleme oma tulemuselt ikka maailma tipus.
Õpetajahariduse võrgustiku 14. oktoobri kohtumisel tegi PISA 2026 tulemustest ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing. Pikemalt peatus ta Eesti arenguvõimalustel. Kitsing tõi ettekandes välja Eesti suuremad kitsaskohad, ent rõhutas, et meie „probleemid“ on muu maailma vaates väga head tulemused.
Õppimise hindamisel lähtuti kolmest peamisest alustalast: pädevad õppijad, turvaline ja õiglane õpikeskkond ning toetavad pered ja koolid. Kitsing märkis, et pere toetus on Eestis õpilaste hinnangute põhjal kõrge. Samas paistame silma üksikutest tundidest sagedase puudumisega. Peamised puudumise põhjused on tervislikud, tund on igav, aga ka nooremate õdede-vendade hoidmine.
Eesti koolis ollakse jännis ka õpilaste kuuluvustundega. Positiivselt on siin esirinnas Jaapan ja Soome. „Kuidas laps ennast koolis tunneb – kui ta tunneb end tõrjutuna, hirmununa õpetajate või kaasõpilaste ees, siis mõjutab see ilmselgelt ka õppimist ja kooliskäimist.“ Kitsing rõhutas, et osaliselt langeb uuring koroonaajale, kui side kooliga oligi vähene.
Murettekitav on asjaolu, et Eesti lapsed tajuvad OECD keskmisega võrreldes märksa enam kiusamist. Kiusamist on kogenud 26,6 protsenti meie õpilastest (OECD keskmine 19,6). Seitse protsenti Eesti õpilastest on kogenud füüsilist kiusamist: löömist või tõukamist.
Eesti PISA tulemusi vaadeldes tuleb selgelt esile, et õppimises on lisaks õpitulemustele väga oluline õpilase sisemaailm. „Iga õpilase märkamine ja toetamine, õpimotivatsiooni ja enesejuhtimise, uudishimu, sihikindluse ning õppimise kavandamise ja refleksiooni oskus,“ loetleb Kitsing. Tähelepanu vajavad ka õppijakeskne koolikliima, kuuluvustunde suurendamine, kiusamise märkamine ja ennetamine. Aga ka andmekirjaoskus ning õpetajate ja juhtide professionaalne areng.
Tallinna Ülikooli õpetajahariduse võrgustik koondab kogu ülikooli õpetajahariduse õppekavade õppejõud, juhid, ainedidaktikud, õppejuhid ja õpetajate ettevalmistusega seotud töötajad. Võrgustik kohtub kord kuus ning koostöös toetatakse TLÜ õpetajahariduse kvaliteeti, mis tugineb ühiselt kokkulepitud väärtustel ja jagatud arusaamal õppimisest ja õpetamisest.