EHA 2026. aasta artiklid tõid esile Eesti haridusteaduse mitmekesisuse
18. novembril kogunesid Tallinna Ülikoolis Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid, retsensendid ja toimetajad, et anda ülevaade EHA 2026. aasta numbritest ja tutvustada artikleid.
Eesti Haridusteaduste Ajakiri (Estonian Journal of Education) on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri, mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ning teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses.
Aastat kokkuvõtval kohtumisel ütles avasõnad haridusteaduste instituudi vanemteadur Rain Mikser. „Tehisintellekti tulekuga tegeleme paratamatult futuroloogiaga – mida toob AI?“ Mikser lisas, et tehisintellekti ei ole võimalik hariduses asendada. „Tunneme seda kogu valdkonnas – koolides, lasteaedades, ülikoolides.“ Samas ei tee Eesti haridust AI. „Tahaks väga loota, et see, mida kirjutatakse eesti keeles, on seetõttu järjest olulisem ning tõstab ka meie armsa haridusteaduse ajakirja panust.“
Lõppeval aastal ilmus kaks numbrit. Erinumber “Rahvusvaheline koostöö Eesti haridusteadustes” koondas rahvusvahelise koostöö tulemusi ning tõi esile nii teaduslikud järeldused kui ka praktikas rakendatavad parimad meetodid. Erinumbri toimetajad Miia Rannikmäe, Kai Pata ja Leo Siiman märkisid ajakirja eessõnas, et rahvusvaheline teadustöö ei piirdu ühe riigi või institutsiooni kontekstiga, vaid hõlmab eri kultuurilise, teadusliku ja institutsionaalse taustaga ekspertide kogemusi. See mitmekesisus rikastab nii teoreetilisi teadmisi kui ka nende rakenduslikku väärtust. Teadustööd toetavad arendusprojektid ja süstemaatilised kirjanduse analüüsid, mis võimaldavad koondada olemasolevat teadmist, hinnata selle kvaliteeti ning tuvastada uurimislünki. Sellised vaatlused aitavad selgitada tegureid, mis soodustavad või takistavad viljakat koostööd.
Vabanumber koondas artikleid, mida ühendab küsimus, kuidas luua tähenduslikke ja mitmekesiseid õppimisvõimalusi. Artiklid tuginevad hiljutistele uuringutele ja hõlmavad erinevaid teoreetilisi raamistikke ning mitmekesiseid metodoloogilisi lähenemisi. "Hariduse areng eeldab teaduspõhiseid valikuid, koostööd ja õppijate kogemuste mõtestamist. Haridusega seonduvaid probleeme analüüsides ja uurides küsime sageli, kuidas teha koostööd, kuidas toetada õppimist, mida ja kuidas õpetada ning millest lähtuda õppeprotsessi, õppekava või õppematerjalide arendamisel," ütlesid vabanumbri toimetajad Larissa Jõgi ja Gerli Silm.
Haridusteaduste instituudi teaduskorralduse juht Merle Pajus tänas kõiki osalejaid, kolleege ja autoreid, kes on ilmunud numbrite ilmumisse panustanud. „Väga tore on Tartu kolleege Tallinnas näha.“
EHA järgmine erinumber ilmub 2027. aasta mais. Numbri fookuses on kunstihariduse erinevad valdkonnad. Ootame sisukat 2027. aastat!
Eesti Haridusteaduste Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (Open Journal Systems). Ajakiri pakub eestikeelset avaldamisruumi haridus- ja piirneva valdkonna teadlastele. Oodatud on nii empiirilisi uuringuid tutvustavad kaastööd kui ka teoreetilised ülevaateartiklid. Lisaks tutvustatakse eesti keeles kaasaegseid, aktuaalsel teemal ja rahvusvaheliselt laia kõlapinda tekitanud artikleid haridusvaldkonnas tunnustatud välisautoritelt. Ajakiri on indekseeritud andmebaasides Directory of Open Access Journals (DOAJ) ja EBSCO Academic Search Complete.