Kuidas saab minust kvalifitseeritud õpetaja?
Õpetajaks saamise tee on igaühel erinev ja eriline. Just seetõttu pakume Tallinna Ülikoolis tasuta personaalset nõustamist kõigile kvalifikatsioonita õpetajatele ja ka neile, kes õpetaja ametist alles mõtlevad. Nõustamise käigus hinnatakse iga kandidaadi koolitusvajadust ning pannakse paika personaalne õpitee. Viimase aasta jooksul on nõustamist soovinud üle 400 inimese.
Esimene samm nõustamise teel on küsimustiku täitmine „Õpi õpetajaks“ veebilehel. Päringu saatjal palutakse vastata küsimustele selle kohta, millise aine või ainete õpetaja kvalifikatsiooni ta soovib omandada, kas ta töötab juba õpetajana, millisel erialal ta varem kõrgkoolis on õppinud ning millised on tema ootused ja võimalused õpingute osas.
Huvi nõustamise vastu on suur. „Ajavahemikul septembrist 2025 kuni septembrini 2026 laekus kokku 438 pöördumist, millest kõige rohkem ehk 73 saabus mais,“ märgib õpetajahariduse karjääri- ja õppenõustaja Jaanika Järvlepp.
Pöördujad jagunevad laias laastus kahte rühma: juba töötavad, kuid nõutava kvalifikatsioonita õpetajad (54 protsenti) ning karjääripöörajad (45 protsenti). Kolm enim soovitud kvalifikatsiooni on klassiõpetaja, alushariduse pedagoogi ja eripedagoogi kvalifikatsioon. Õppeainetest on enim huvi tuntud eesti keele, matemaatika ja inglise keele vastu.
Järvlepp märgib, et kõikide päringute puhul ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, millise aine või ainete õpetaja kvalifikatsiooni soovitakse omandada. Statistika koostamise muudab keeruliseks asjaolu, et lisaks ühele õppeainele tuntakse huvi ka teiste õppeainete, erialade või lisakvalifikatsioonide vastu. „Näiteks võib sama pöörduja vastuses olla nimetatud huvi eripedagoogika, eesti keele ja geograafia vastu või soov omandada nii klassiõpetaja kui ka põhikooli matemaatikaõpetaja kvalifikatsioon.“
Lisaks üksikute õppeainete mainimisele saab esile tuua päringud, milles on uuritud konkreetselt näiteks liikumisõpetaja või kunstiõpetaja kvalifikatsiooni omandamise võimalusi. Nende erialade magistriõppekavadele sisseastumisel tuleb täita vastav eeltingimus: kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon vastavalt kehakultuuri või kunstiõpetuse, kunsti või mõne muu kunstiga seotud eriala valdkonnas või sellele vastav ettevalmistustase, kuid teinekord ei olda kindlad, kas tingimused on täidetud.
„Siis tulebki appi õppenõustaja, kes annab ülevaate erinevatest võimalustest ning vajadusel suunab juba edasi erialaspetsialisti poole, kes saab veelgi täpsemalt selgitada, kuidas inimene oma kõrgharidusteekonda jätkata saaks,“ selgitab Järvlepp.
Nõustamise tõhustamiseks on alanud õppeaastal kavas alustada järelpäringutega, et selgitada välja, kas nõustamise järel asuti õppima ning milline eriala valiti. Juhul kui õppima ei asutud, uuritakse ka selle põhjuseid.