Teadlane teab: Kuidas märgata nutimõju? (Kristi Vinter-Nemvalts)

Olgu laps või täiskasvanu, ilma ekraani ja internetita on aina keerulisem oma argipäeva ette kujutada. Uneaja ohverdamine, vastupandamatu vajadus pidevalt ekraani kiigata, ajataju kadumine ja ärritumine nutivahendi kasutamise võimaluse puudumisel – need on vaid mõned näited, mis kiusavad paljusid ning on nutisõltuvuse esimesed ilmingud.

Nutiajastu on tekitanud lõbusama nime, aga mõtlemapaneva sisuga sündroome, mis näitavad selle suurt mõjuvõimu. Fantoom-tasku-värisemise-sündroom paneb vibreeriva telefoni kuuldeulatuses viibija reageerima, et haarata oma taskust või kotist nutivahend. FOMO – fear of missing out ehk "hirm jääda ilma"-sündroomi küüsis vaevlev nutikasutaja tunneb vastupandamatut soovi olla pidevalt kursis kõigega, mida teised internetis teevad, jälgida vahet pidamata sotsiaalmeediat ning viibida pidevalt uuenevas infoväljas. Nomofoobia ehk hirm olla telefonita muudab inimese ärevaks, kui tal puudub telefon ja internetiühendus.

Nutivahendid sekkuvad jõuliselt meie argiellu ning tekitavad lisaks rohkete võimaluste loomisele palju pahandust. Probleemseks kujunenud nutivahendi kasutamine paneb inimese otsima olukorrale lahendusi.

Lühiajalised nutidieedid panevad inimese vanade harjumuste juurde tagasi pöörduma üsna peatselt. Püsivaks muutusteks on vaja rohkem pingutada ning muuta keskkonda ja rutiine.

Keskkonda aitab muuta, kui pere nutivahendid ei hoita elutoa kõige silmapaistvamas kohas, mis ahvatleb pereliikmeid neid igal hetkel haarama. Nutivahend ei sobi lapse tuppa ning võiks kõigi pereliikmete puhul leida koha näiteks esikus. Nii nagu vanasti tavaline lauatelefon.

Rutiinide muutmiseks on oluline rikkuda täna valdavalt kehtivaid reegleid. Kokkulepe, et söögilauas keegi nutivahendeid ei kasutata, või siis väljas einestades jäävad telefonid kotti, või õppimise ajal on nutivahend teises toas, või tund enne magama minekut telefone ei kasutata, on head näited heas mõttes reeglite rikkumisest. Püsivateks muutusteks peavad kokkuleppeid järgima kõik pereliikmed.

Pidev nutivahendisse piilumine on kõige argisem nutinurjatus, mis teeb meid ebatõhusaks. Ohtudest hoolimata on need kiusatused osa inimeseks olemisest, edukad inimesed lihtsalt kontrollivad nutiohte paremini.

2017. aasta andmed näitavad, et 83 protsenti eesti 9–14-aastastest lastest kasutab internetti nende endi sõnul igapäevaselt. 57 protsenti lastest ütleb, ei ole kehtestatud kodus internetikasutusele reegleid. 2013. aasta andmed Eesti laste netisõltuvuse kohta näitavad, et liigne arvutikasutus mõjutab otseselt laste vaimset tervist ja heaolu ning on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega.