Looduskaitsekuu Tallinna Ülikoolis 2019

Maikuu on looduskaitsekuu, mis sel aasta on pühendatud igaühe loodushoiule. Igaühe loodushoid koondab endas teadlike ja arukaid teguviise, mis aitavad kaasa liikide ja nende elupaikade hoidmisele ning nendega seotud looduse hüvede edasisele säilimisele. Näiteks võib tuua arukad valikud igaühe koduaias, kus muru ei ole niidetud joonlaua järgi ja putukatõrjes ei kasutata mürkkemikaale. Veel parem – putukatele on sootuks hotelle ehitatud. Igaühe loodushoiu tegevuseks võib pidada ka Tallinna Ülikooli katusel olevaid mesitarud, mille elanikud juba teist aastat linnaõitelt nektarid ja õietolmu koguvad. Sellest ajendatud on ka näitus ülikooli Tallinna Ülikooli Astra hoone Teadlaste Foorumis (aatriumis).

Looduskaitsekuu näitus 

Näitusel on kolm osa.

• Esimese ja suurima osa moodustab Eesti 100. sünnipäevale ja Poola 100. taasiseseisvumispäevale pühendatud näitus raamatust „Mesilased“, mille illustraatoriks on Piotr Socha ning teksti autoriks Wojciech Grajkowski.  See on Poola Vabariigi Suursaatkonna kingitus Eestile. Näituse loomise inspiratsiooniks oli Juhan Liivi luuletus „Ta lendab mesipuu poole” (1905), mis kõnetas läbi isamaa, kodaniku, keskkonna ja kogukonna kirjeldamise.
• Näituse teine osa on kokku pandud linnamesinik Erki Naumanise kogudest. Leidub nii mesindusteemalisi raamatud kui ka tarvikuid.
• Näituse kolmas osa kirjeldab seda, mida Tallinna ülikooli ökoloogia keskuses ja ka TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi (LTI) keemikute poolt tehakse – uuritakse mett. Seda kuidas ja milliste vahenditega saab juba teada näitusel.

TLÜ ökoloogia keskus on pea 20 aastat tegelenud mee analüüsidega. Peale selle, et mett saab kirjeldada selle vitamiinide, mineraalainete, suhkrute jm heade koostisosade põhjal, annab meeproovist ülevaate selle õietolmukoostis ning nii on võimalik jälile jõuda, millistelt taimedelt on nektar kogutud. Põhjus peitub selles, et meeproove mikroskoobi all analüüsides on võimalik eristada erinevate taimede tolmuteri, sest nende kuju, suurus, välispinna muster, pooride, astelde, vagude olemasolu on liigispetsiifiline. Näitusel ongi üleval fotod erinevate taimede mikroskoopilistest tolmuteradest (6 – 100  µm), mida muidu vaid mikroskoobiga näeb.

Mett saab uurida veelgi põhjalikumalt. Lisaks õietolmuanalüüsile tehakse Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis keemikute poolt meeproovidest erinevaid keemilisi analüüse. Mee suhkrute ja hüdroksümetüülfurfuraali analüüsidega on juba algust teihtud ning katsetatakse ka pestitsiidide ja metallisisalduse uurimist. 

Näituse on kokku pannud-toonud Poola Suursaatkond Tallinnas, linnamesinik Erki Naumanis ja TLÜ ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.

Näituse pidulik lõpetamine toimub 3. juunil kell 14.00 Tallinna Ülikooli Astra hoone Teadlaste Foorumis.

• Pidulikul lõpetamisel räägib teadur Liisa Puusepp huvilistele mesilaste lugu ning miks üldse tähistasime mais looduskaitsekuud. Lisaks on võimalik linnamesiniku käest lähemalt teada saada mesilaste elust ja toimetamisest. Päeva lõpus selgitatakse välja ka viktoriini võitja.

Viktoriini võitjad on:

1. TLÜ Piknikutekk: Helena Kivirand
2. Tee mesi: Ott Artel
3. Öko mesi: Carmen Lehtmets
4. ELU mesi: Ly Lõhmus
5. TLÜ termoskruus: Laura Roomets
6. Raamat "Mesilased": Jürgen Vaher
7. Raamat "Puud": Els Päärson

Võitjatega võetakse ühendust!

Lisainfo: Liisa Puusepp, liisa.puusepp@tlu.ee

Viktoriin

Näitusega kaasneb ka viktoriin! Auhinnaks on raamat „Mesilased“ ja lisaks on üllatusauhindu. Viktoriinilehed on leitavad näituse territooriumil suure mesitaru pealt. Kui olete täitnud viktoriinilehed, siis pange see looskasti (hall postkast). Loosimine toimub 3. juunil, mil toimub ka näituse pidulik lõpetamine. Näituse pidulik lõpetamine toimub 3. juunil kell 14.00-16.00 Tallinna Ülikooli Astra hoone Teadlaste Foorumis (aatriumis)!

Lisainfo: Liisa Puusepp, liisa.puusepp@tlu.ee

Miks on putukad meile tähtsad?

Me sõltume putukatest, meie igapäevane toidulaud sõltub mesilaste olemasolust, sest mesilased on need, kes tolmeldavad suure osa toiduks kasutatavatest taimedest, rääkimata muudest looduslikest hüvedest, mis me looduselt tänu tolmeldamisele saame.

Üheks märgiliseks trendiks antud teema valguses on kasvav huvi linnamesinduse vastu, läbi mille saab taastada ja hoida bioloogilist mitmekesisust urbaniseeritud aladel, tuua loodust ja ka toidutootmist rohkem linnainimese juurde ning anda võimalus panustada igaühe looduskaitse tegevusse. Nii sumisevad New York, Boston, Halifax, London, Sydeny, Hong Kong, Berliin, Tokyo, Toronto ja ka Tallinn. 

Linnamesindusega on seotud mitmed hirmud. New Yorgis oli linnamesindus aastani 2010 keelatud just seepärast, et mesilasi peeti sama ohtlikeks kui mürkmaod. Enamasti peetakse linnades siiski rahulikke mesilaste tõuge. Lisaks paiknevad mesitarud linnades tihtilugu katustel ning nende lennutrajektoorid kattuvad inimeste liikumisteedega vähe. Bioloog ja linnamesinduse eestkõneleja Noah Wilson-Rich (USA) ütleb naljatades, et kui sa pole lilleõis, siis mesilane sinu vastu huvi ei tunne. Ennekõike on selliste hirmude leevendamise taga piisavalt hea teavitustöö.

Lisaks kirjeldatakse, et linnade puhul ei ole tegemist hea keskkonnaga, et siinne toidulaud on mesilaste jaoks ahtake ning raskemetallid ja muud kahjulikud elemendid saavad hukatuslikuks mesilastele ning satuvad ka mesindussaadustesse. Erinevad  uuringutulemused viitavad, et keemiliste omaduste (sh raskemetallide sisaldus) poolest on linnast kogutud meeproovid kvaliteetsed ja botaaniline päritolu mitmekesine. Viidates just sellele, et linnatänavad, -pargid ja -aiad pakuvad piisavalt toitu ning linnakeskkond on piisavalt puhas, et mitte ohustada mesilaste elu ning reostada mett. Sarnaselt kirjeldatakse ka mett, mis on kogutud Pariisist, New Yorgist, Sydneyst jne. Kui mesilastel on linnas hea elada, siis on omakorda linnataimed tolmeldatud ja liigiline mitmekesisus hoitud.

Lisainfo: Liisa Puusepp, liisa.puusepp@tlu.ee