Ilmus projekti „Life peat restore“ publikatsioon “Sood kliima võtmes”
Looduslike ökosüsteemidena toimivad sood seovad süsihappegaasi. Soode kujunemise ja kasvamisega on aastatuhandetega taimed fotosünteesi käigus sidunud atmosfääris olevat süsihappegaasi ning osa tekkinud süsinikurikkast orgaanilisest ainest on ladestunud turbasse. 18. sajandil alanud tööstusrevolutsiooni ja inimkonna järjest suurema tarbimisvajaduse tulemusel on mõne viimase sajandiga väga suur osa soodest kuivendatud ja muudetud põllumaaks või metsamaaks ning turvast on kaevandatud aianduse ja kütte tarbeks.
Turba lagunemisel tekkivate kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) emissioon on piisavalt suur, et olla arvestatav fossiilkütuste põletamise ja tsemendi tootmise heitekoguste kõrval ning anda oma panuse tänapäevaste kliimaprobleemide tekitamisse…
Ülaltoodud on lõik on väljavõte internetiväljaande “Sood kliima võtmes” sissejuhatusest, mis on mõeldud Eesti looduskaitse spetsialistidele. Vast valminud projekti „Life peat restore“ publikatsioonis antakse ülevaate inimtegevusest põhjustatud muutustest soode ökosüsteemides nii maailmas kui Eestis ning neist tulenevast kasvuhoonegaaside emissioonist Maa atmosfääri.
Projekti üks täitjatest on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi Ökoloogia keskuse soode rühm. Soode rühmal valmis internetipublikatsioonina ligi 30 leheküljeline ülevaade turbamaade mõju kohta Maa süsinikubilansile. Väike arutelu on ka selle kohta, kuidas kliimamuutused mõjutavad Eesti soid.
Projekt „Life peat restore“ viie maa (Poola, Leedu, Läti, Eesti, Saksamaa) ühisprojekt, mida rahastatakse LIFE Kliimameetme poolt. Projekti eesmärk on taastada kuivendatud turbamaadel sooelupaigad selleks, et taastuks nende alade soodele iseloomulik elurikkus, eelkõige aga selleks, et need alad saaksid toimida turba tekitajatena ja süsiniku sidujatena, nagu see on looduslikes sooelupaikades (vt ka „Rikutud soode taastamisplaan“ TLÜ Meediaväravast).
Kliki siia ja loe projekti „Life peat restore“ publikatsiooni “Sood kliima võtmes” täis versiooni!