Muu sündmus

Uudishimu päev 2026

Tallinna Ülikool kutsub gümnaasiumiõpilasi uudishimu päevale!

17.11.2026 kell 10.00 - 14.00

Lisa kalendrisse

iCal calendar

Uudishimu päev 2026

Juba viiendat korda tähistame novembrikuus Tallinna Ülikooliga uudishimu päeva, mis on mõeldud uute teadmiste saamiseks, küsimiseks ja uurimiseks. Selle puhul korraldame 17. novembril Tallinnas ja esmakordselt ka Jõhvis suure, silmaringi avardava koolipäeva “Mida õpikutes ei räägita”. Tunde annavad tunnustatud Tallinna Ülikooli teadlased ja õppejõud, tutvustades uusi teadustulemusi ja -käsitlusi ning teemasid, mis toetavad koolis õpitavat, kuid tihedasse õppekavva alati ei mahu.

Uudishimu päev toimub Tallinna Ülikooli Astra maja Maximumi auditooriumis A-002 ja Jõhvi Gümnaasiumis.

Uudishimu päeva kohad on täitunud ja registreerimine on lõppenud!

Õpetajale: registreeri kogu klass Õpilasele: registreeru ise

Tunniplaan:

Kell	Tallinna Ülikoolis	Kell	Jõhvi Gümnaasiumis
10.00–10.05	Tervitus ja päeva sissejuhatus	9.00–9.05	Tervitus ja päeva sissejuhatus
10.10–10.40	Kes räägib homse maailma lood? Andres Jõesaar Inimesed on alati maailma mõtestanud lugude kaudu, kuid täna levivad lood kiiremini, kaugemale ja mõjuvad tugevamalt kui kunagi varem. Olgu need uudised, videod, taskuhäälingud või telesaated, just lood kujundavad meie arvamusi, valikuid ja arusaama tegelikkusest.	9.05–9.30	Mängupõhine õpe AI-tsirkuse näitel. Martin Sillaots Mis on tõsimängud, mängupõhine õpe ja mängustamine? Kuidas õpimänge luua ja rakendada? Teeme selle protseduuri läbi AI-tsirkuse lauamängu näitel. Ühtlasi arutame, kuidas kasutada tehisintellekti kooli- ja uurimistöödes nii, et sellest oleks kasu, ning milline kasutus ei ole aktsepteeritav.
10.40–11.10	Miks me reisime? Maarja Kaaristo See loeng tegeleb küsimusega, mis ajendab meid kodust eemale rändama ja mis on õigupoolest reisimine (või turism). Miks valime just teatud sihtkohad ja mida me sealt otsime, kas teistsugust või tuttavat? Kas reisimine muudab reisijat või külastatavat paika? Mis on "turisti pilk" ja kui kaugele üleüldse peab kodust minema, et tegu oleks reisiga?	9.35–10.05	Kriis või lootus? Mida lood teha saavad? Julia Kuznetski _{Loengus vaatleme, milline roll on kirjandusel ja muusikal kriisiolukordades. Kultuur aitab kriiside põhjuseid ja tagajärgi mõtestada ning tuua esile inimeste ja teiste elusolendite kogemusi, mis võivad muidu tähelepanuta jääda. Kuid kas kultuur saab kriisiolukorda ka päriselt mõjutada? Arutleme, kuidas lood kujundavad meie arusaama vastutusest, õiglusest ja võimalusest kriisidele ühiselt vastata.}
		10.10–10.20	Paus
11.25–12.00	Taiwan, Lääne-Sahara ja Kanada põlisrahvad: kuidas piiriuuringud aitavad maailma mõista? Iverson Ng Miks on Taiwan-Hiina suhteid nii keeruline mõista? Kuidas elavad Lääne-Sahara elanikud Alžeeria põgenikelaagrites juba 50 aastat pärast Maroko okupatsiooni algust? Ja mis on Kanada kaardil nähtamatu, kuid põlisrahvaste jaoks ülimalt väärtuslik? Piiriuuringute perspektiiv aitab meil neid maailmaprobleeme paremini mõtestada.	10.20–10.50	Miks tekib matemaatikaärevus ja kuidas sellega toime tulla? Kaja Mädamürk Paljud inimesed on matemaatikaga kokku puutudes tundnud ärevust. Kui eksami eel võib mõningane ärevus tunduda loomulik, siis mõnel inimesel tekitab ärevust juba pelgalt matemaatikast mõtlemine või teadmine, et peagi tuleb midagi arvutada. Miks just matemaatikat seostatakse ärevusega ning mida teha, et seda ennetada või leevendada?
12.00–12.30	Kas tehisintellekt võtab Sinu unistuste töö? Tulevikuoskused, mida algoritm ei oska kopeerida. Linda Helene Sillat Maailmas, kus tehisintellekt loob sisu, koodib rakendusi ning kujundab ümber tööturgu, tõuseb teravalt esile küsimus tulevikus vajaminevatest oskustest. Esitluses analüüsitakse tulevikuoskuste tuumikut, mis tegelikult on olulised. Esitlus pakub tagasihoidliku praktilist teekaarti loovuse, unistuste projektide ja tulevikukarjääri käivitamiseks. Arutletakse selle üle, kuidas kasvatada uudishimu ning teadmisi, mis tagavad algoritmide juhtimise, mitte vastupidi.	10.55–11.25	Miks me üksteisest valesti aru saame? Kultuur, keel ja üksteisemõistmine. Anastassia Zabrodskaja Miks võib sama sõna, žest või käitumine tähendada eri inimestele täiesti erinevaid asju? Loengus uurime, kuidas keel, kultuur ja meie enda taust mõjutavad seda, kuidas me teisi inimesi mõistame ja kuidas meid ennast mõistetakse. Vaatame lähemalt kultuurilisi stereotüüpe ja eelarvamusi ning arutleme praktiliste näidete kaudu, kuidas kultuuridevahelises suhtluses arusaamatusi ennetada.
12.30–13.00	Lõunapaus	11.30–11.40	Paus
13.00–13.30	Valuga ja valuta matemaatika. Annika Volt Matemaatika tund ei pruugi igale inimesele seostuda positiivsete emotsioonidega. Kust need aga pärinevad ja kuhu neid suunata? Räägime sellest, miks me matemaatikat õpime, kuidas tunded ja uskumused õppimist mõjutavad ning miks ülesannete edasilükkamine pakub vaid ajutist leevendust. Vaatame, kuidas arvutaju, paindlikud lahendusviisid ja eksimuste mõtestamine aitavad matemaatikast paremini aru saada.	11.40–12.10	Kes otsustab, milline on sinu tulevik? Kadri Täht Kui palju sõltub sinu tulevik sinu enda valikutest ja kui palju sellest, millises peres, koolis või keskkonnas sa üles kasvad? Miks kujunevad noorte haridus- ja tööteed erinevaks ning kuidas ühiskonnateadlased seda uurivad? Arutleme ka selle üle, miks on oluline kuulata noorte endi kogemusi ja kuidas saavad noored ise aidata kaasa sellele, et teadlased ja otsustajad nende elu ning võimalusi paremini mõistaksid.
13.30–14.00	Miks vajab maailm sinu annet? Halliki Põlda Andekus ei ole valmis omadus, mis mõnel inimesel lihtsalt on ja teisel puudub. See on inimese võimekuse, motivatsiooni, võimaluste ja keskkonna koosmõjus arenev potentsiaal. Et potentsiaal areneks, on vaja sobivaid väljakutseid, õppimist ja harjutamist, toetavaid inimesi ning võimalust oma võimeid kasutada. Sellest võidab inimene, kes leiab oma tugevused ja võimaluse ennast teostada. Kuid sellest võidab ka ühiskond, sest tuleviku keerukad probleemid vajavad paljude inimeste erinevaid andeid. Küsimus ei ole seega ainult selles, kuidas leida andekaid inimesi, vaid kuidas luua tingimused, milles võimalikult paljude inimeste potentsiaal saab areneda ja muutuda väärtuseks nii neile endile kui ka teistele.	12.15–12.45	Kuidas olla uudishimulik? Xin Tang Mis paneb meid uute teadmiste vastu huvi tundma ja kuidas seda huvi õppimise käigus säilitada? Miks on uudishimu õppimisel oluline? Loengus tutvustatakse teadusuuringutel põhinevaid soovitusi, mis aitavad õppimishuvi äratada ja hoida ning muuta õppimise põnevamaks.
		12.45	Lõuna

Tundi annavad:

	Andres Jõesaar on Tallinna Ülikooli BFMi õppejõud ning pikaajalise kogemusega meediaekspert ja -juht. Ta tunneb põhjalikult ajakirjanduse, televisiooni ja reklaami valdkonda ning digimeedia arenguid.
	Maarja Kaaristo õpetab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis antropoloogiat. Tema peamisteks uurimisteemadeks on paaditurism kanalitel ja jõgedel, maaturism, inimese ja looduskeskkonna suhted, siseveeteed ja liikuvus.
	Iverson Ng on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur, kes keskendub Hongkongi ja Mandri-Hiina vahelisele õiguslikule piirile pärast 2020. aasta Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse rakendamist.
	Linda Helene Sillat on Digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsend ja Haridus- ja Noorteameti digipädevuse valdkonna arendusjuht. Tema uurimis- ja huvivaldkond keskendub digipädevusele ja kuidas see aitab meil paremini toime tulla töökeskkonnas, ühiskonna liikmena ja õppimisel.
	Annika Volt on Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik ning nooremteadur, kes uurib paindlikku õppe rakenduvuse printsiipe klassiruumis. Tänasel päeval õpetab Annika õpetajakoolituse tasemeõppes uusi matemaatikaõpetajaid ning on ka ise Estonian Business Schooli matemaatikaõpetaja.
	Halliki Põlda on haridusteadlane, õppejõud ja andragoog ning Tallinna Ülikooli elukestva õppe dotsent. Tema enda mitmekülgne õpitee on kulgenud inseneriharidusest kommunikatsiooni magistrikraadi ja keeleteaduse doktorikraadini. Oma õppe- ja teadustöös keskendub ta täiskasvanuharidusele, elukestvale õppele ning andekuse arengule, väärtustades iga õppija võimeid ja eripära. Uurijana on Halliki uudishimulik selle suhtes, kuidas inimese potentsiaal eri õpikeskkondade, võimaluste ja toetavate suhete koosmõjus nähtavaks saab ning andeks areneb.

Lisainfo saamiseks võta ühendust