Muu sündmus

Uudishimu päev 2026

Tallinna Ülikool kutsub gümnaasiumi õpilasi uudishimu päevale!

-

Lisa kalendrisse

iCal calendar

pilt

Juba viiendat korda tähistame novembrikuus Tallinna Ülikooliga uudishimu päeva, mis on mõeldud uute teadmiste saamiseks, küsimiseks ja uurimiseks. Selle puhul korraldame 17. novembril Tallinnas silmaringi avardava koolipäeva “Mida õpikutes ei räägita”. Tunde annavad tunnustatud Tallinna Ülikooli teadlased ja õppejõud, tutvustades uusi teadustulemusi ja -käsitlusi ning neid teemasid, mis toetavad koolis õpitavat, kuid tihedasse õppekavva alati ei mahu. 

Uudishimu päev toimub Tallinna Ülikooli Astra maja Maximumi auditooriumis A-002.

Registreerumine

Tunniplaan: 

Kell Tallinna Ülikoolis
10.00–10.05 Tervitus ja sissejuhatus päevale
10.10–10.40

Kes räägib homse maailma lood? Andres Jõesaar

Inimesed on alati maailma mõtestanud lugude kaudu, kuid täna levivad lood kiiremini, kaugemale ja mõjuvad tugevamalt kui kunagi varem. Olgu need uudised, videod, taskuhäälingud või telesaated, just lood kujundavad meie arvamusi, valikuid ja arusaama tegelikkusest.
                                     
10.40–11.10

Miks me reisime? Maarja Kaaristo

See loeng tegeleb küsimusega, mis ajendab meid kodust eemale rändama ja mis on õigupoolest reisimine (või turism). Miks valime just teatud sihtkohad ja mida me sealt otsime, kas teistsugust või tuttavat? Kas reisimine muudab reisijat või külastatavat paika? Mis on "turisti pilk" ja kui kaugele üleüldse peab kodust minema, et tegu oleks reisiga?
11.25–12.00

Taiwan, Lääne-Sahara ja Kanada põlisrahvad: kuidas piiriuuringud aitavad maailma mõista? Iverson Ng

Miks on Taiwan-Hiina suhteid nii keeruline mõista? Kuidas elavad Lääne-Sahara elanikud Alžeeria põgenikelaagrites juba 50 aastat pärast Maroko okupatsiooni algust? Ja mis on Kanada kaardil nähtamatu, kuid põlisrahvaste jaoks ülimalt väärtuslik? Piiriuuringute perspektiiv aitab meil neid maailmaprobleeme paremini mõtestada.  
12.00–12.30

Kas tehisintellekt võtab Sinu unistuste töö? Tulevikuoskused, mida algoritm ei oska kopeerida. Linda Helene Sillat

Maailmas, kus tehisintellekt loob sisu, koodib rakendusi ning kujundab ümber tööturgu, tõuseb teravalt esile küsimus tulevikus vajaminevatest oskustest. Esitluses analüüsitakse tulevikuoskuste tuumikut, mis tegelikult on olulised.  Esitlus pakub tagasihoidliku praktilist teekaarti loovuse, unistuste projektide ja tulevikukarjääri käivitamiseks. Arutletakse selle üle, kuidas kasvatada uudishimu ning teadmisi, mis tagavad algoritmide juhtimise, mitte vastupidi.
12.30–13.00

Lõunapaus
13.00–13.30

Valuga ja valuta matemaatika. Annika Volt

Matemaatika tund ei pruugi igale inimesele seostuda positiivsete emotsioonidega. Kust need aga pärinevad ja kuhu neid suunata? Räägime sellest, miks me matemaatikat õpime, kuidas tunded ja uskumused õppimist mõjutavad ning miks ülesannete edasilükkamine pakub vaid ajutist leevendust. Vaatame, kuidas arvutaju, paindlikud lahendusviisid ja eksimuste mõtestamine aitavad matemaatikast paremini aru saada.
13.30–14.00

Miks vajab maailm sinu annet? Halliki Põlda

Andekus ei ole valmis omadus, mis mõnel inimesel lihtsalt on ja teisel puudub. See on inimese võimekuse, motivatsiooni, võimaluste ja keskkonna koosmõjus arenev potentsiaal. Et potentsiaal areneks, on vaja sobivaid väljakutseid, õppimist ja harjutamist, toetavaid inimesi ning võimalust oma võimeid kasutada. Sellest võidab inimene, kes leiab oma tugevused ja võimaluse ennast teostada. Kuid sellest võidab ka ühiskond, sest tuleviku keerukad probleemid vajavad paljude inimeste erinevaid andeid. Küsimus ei ole seega ainult selles, kuidas leida andekaid inimesi, vaid kuidas luua tingimused, milles võimalikult paljude inimeste potentsiaal saab areneda ja muutuda väärtuseks nii neile endile kui ka teistele. 

 

Tundi annavad: 

pilt Andres Jõesaar on Tallinna Ülikooli BFMi õppejõud ning pikaajalise kogemusega meediaekspert ja -juht. Ta tunneb põhjalikult ajakirjanduse, televisiooni ja reklaami valdkonda ning digimeedia arenguid.
pilt Maarja Kaaristo õpetab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis antropoloogiat. Tema peamisteks uurimisteemadeks on paaditurism kanalitel ja jõgedel, maaturism, inimese ja looduskeskkonna suhted, siseveeteed ja liikuvus.
pilt Iverson Ng on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur, kes keskendub Hongkongi ja Mandri-Hiina vahelisele õiguslikule piirile pärast 2020. aasta Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse rakendamist.
pilt Linda Helene Sillat on Digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsend ja Haridus- ja Noorteameti digipädevuse valdkonna arendusjuht. Tema uurimis- ja huvivaldkond keskendub digipädevusele ja kuidas see aitab meil paremini toime tulla töökeskkonnas, ühiskonna liikmena ja õppimisel. 
pilt Annika Volt on Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik ning nooremteadur, kes uurib paindlikku õppe rakenduvuse printsiipe klassiruumis. Tänasel päeval õpetab Annika õpetajakoolituse tasemeõppes uusi matemaatikaõpetajaid ning on ka ise Estonian Business Schooli matemaatikaõpetaja.
pilt Halliki Põlda on haridusteadlane, õppejõud ja andragoog ning Tallinna Ülikooli elukestva õppe dotsent. Tema enda mitmekülgne õpitee on kulgenud inseneriharidusest kommunikatsiooni magistrikraadi ja keeleteaduse doktorikraadini. Oma õppe- ja teadustöös keskendub ta täiskasvanuharidusele, elukestvale õppele ning andekuse arengule, väärtustades iga õppija võimeid ja eripära. Uurijana on Halliki uudishimulik selle suhtes, kuidas inimese potentsiaal eri õpikeskkondade, võimaluste ja toetavate suhete koosmõjus nähtavaks saab ning andeks areneb.

Lisainfo saamiseks võta ühendust