Heili Einasto- 20 aastat Tallinna Ülikoolis

Kui TLÜ oleks inimene, siis milline ta oleks ja milline oleks teie sõprus?

TLÜ on üha enam hakanud meenutama vananevat primadonnat, kes on meeletult mures oma maine ja välimuse pärast. Sõprus temaga lähtubki suuresti sellest: kui oled tema imagole kasulik, kohtleb ta sind hästi. Seda, et selle maine saavutamiseks on nii mõnigi vana sõber kulutanud ohtralt isiklikke ressursse ja teeb seda ehk tänaseni, peab ta loomulikuks ning need sõbrasuhtele mõju ei avalda.

Vastuse teise poole - miks siis ikkagi sellise sõbra juures olla - leiab viimase küsimuse juurest.

Kui vaatad tagasi oma teekonnale Tallinna Ülikoolis, siis milline periood on sind inimesena kõige enam kujundanud ja miks?  

Ilmselt see aeg, kui Kunstide Instituut tegutses Laial tänaval -- see oli väga kokkuhoidev nii tudengite, akadeemiliste kui ka tugitöötajate kogukond, sest olime kõik tihedalt koos. Me kõik olime head kolleegid ja kuna puutusime tihedalt kokku, sai hulga probleemkohti lahendatud kergesti, bürokraatiat kaasamata. Kontakt ja suhtlus instituudi erinevate suundade ja õppekavade vahel oli väga hea. See oli hea koht, kus jätkata oma akadeemilist karjääri pärast Viljandi Kultuuriakadeemiat.

Kas on olnud hetki, mil oled pidanud TLÜ-s töötades tegema olulisi valikuid või ümbermõtestama oma suunda? Kuidas need sind edasi viisid?

Kui 2022. aasta kevadel viidi Filmimuuseumi kogu koreograafia õppekava arhiiv (vanad videokassetid, DVD-d) ja oldi valmis ära viskama vanad kõvaköites tudengitööd, pani see tõsiselt mõtlema, mida tähendavad kogutud teadmised (mis kasu on videosalvestistest kui puudub teave selle kohta, mis ja kes seal on, aga inimesed, kes mäletavad, enam ülikoolis ei tööta ja mitmed neist on ka juba sellest ilmast lahkunud) ja kui kerge on ka tänapäeval olulist infot kaotada, kui palju ajalugu on inimeste peades ja kuidas see kaob koos nende inimestega. See on suunanud ümber korraldama õppetööd oma ainetes ning pannud väärtustama isiklikku arhiivi.

Millised inimesed või kohtumised TLÜ-s on sind kõige sügavamalt mõjutanud ja miks just nemad?

Kõige olulisemad ja lähedasemad on vaieldamatult olnud koreograafia õppekavaga seotud inimesed, raske oleks välja tuua kedagi eraldi, sest nende pikkade aastate jooksul oleme nii endiste kui ka praeguste kolleegidega ära söönud enam kui puuda soola. Väga toredad kohtumised on olnud ELU projektidega seotult, mis on alati andnud energiat ja tiivustanud otsima ja leidma uusi lähenemisi läbiviidavas õppetöös ning avardanud mõtlemist üldse. Nõndasamuti on õppejõududele suunatud koolitus- ja arendusprogrammid kokku viinud inimestega, keda muidu tõenäoliselt ei kohtaks, aga mis on rikastanud mind nii inimese kui töötajana. Ja muidugi üliõpilased, kellest nii mõnedki on saanud hiljem mitte üksnes headeks kolleegideks, vaid ka lähedasteks sõpradeks.