25 aastat Tallinna Ülikoolis – Raivo Vetik
Ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika teenekas professor Raivo Vetik on meiega nüüdseks külg külje kõrval töötanud juba 25 aastat. Selle olulise verstaposti täitumise puhul vaatab ta möödunud aastatele tagasi.
Sul täitub märtsis 25 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas Sa ülikooli tööle sattusid? Mis pani Sind toona just Tallinna Ülikooli valima?
1997. aasta sügisel kutsuti mind kandideerima Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi direktoriks. Enne seda töötasin Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika dotsendiga, kuid 1990ndatel aastatel olin päris pikad perioodid ka mitmetes välismaa ülikoolides. Mulle tundus, et sealt saadud kogemus võiks olla RASI arendamisel kasulik, seega võtsin kutse vastu ning osutusin valituks.
Nende aastatel jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on Sinu arvates Tallinna Ülikool muutunud?
Kui ma siia tulin oli tegemist mitte Tallinna Ülikooliga vaid Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Kõige suurem muutus oligi täismõõtmelise ülikooli kujunemine ja vastavalt sellele ka Tallinna Ülikooli rolli hüppeline suurenemine Eesti haridus- ja teadusmaastikul ning ka ühiskonnaelus.
Millised peaksid olema järgmised Tallinna Ülikooli eesmärgid?
Mulle meeldib meie ülikooli tunnuslause „targa eluviisi edendaja“, see paneb üldeesmärgi väga hästi paika. Konkreetsemad eesmärgid sõltuvad instituudist. Ühiskonnateaduste instituudis on oluline lisaks õppe- ja teadustegevusele ka teadmistepõhine sekkumine ühiskonna ja riigi ellu.
Mis on möödunud aastatest Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?
Kõige intensiivsem aeg oli 1998 kuni 2008 kui juhtisin RASI. See oli põnev aeg, mida on hea meenutada. Näiteks olin sel perioodil viiel korral Eesti inimarengu aruande peatoimetaja ja neljal korral Eesti ühiskonna integratsioon monitooringu projekti eestvedaja.
Kuidas Sa aja maha võtad ja end tööasjadest välja lülitad?
Sport on minu jaoks väga oluline, viimastel aastatel olen rulluisutanud umbes 1500 km aastas. Eelmise aasta septembrist kuni selle aasta märtsini olin Stanfordi Ülikooli migratsiooniuuringute laboris külalisuurija, seal olles sõitsin rattaga iga päev töölt koju 11 miili. Kavatsen nüüd ka siin Eestis endale korraliku maanteeratta muretseda.