Õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat: "Tark eluviis hariduses on tunda õppimisest rõõmu ja mõista, et õppida saab erinevatel viisidel"
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat käsitleb digipädevust mitmemõõtmelise tervikuna, mis ei hõlma üksnes tehnilisi oskusi, vaid ka pedagoogilist mõtlemist ning tehnoloogia kriitilist ja eesmärgipärast lõimimist õppetöösse.
Mis on Sinu enda digitaalses tööriistakastis see üks rakendus või programm, ilma milleta Sa oma päeva ette ei kujuta?
Reminders rakendus - mulle meeldib teha nimekirju ja todo-liste, et ma ei unustaks asju (kahjuks seda unustamist tuleb siiski ette).
Kuidas on digipädevused ajas muutunud?
Digipädevus on muutunud ennekõike tehnoloogiliste lahenduste arengu tõttu ehk siis keerukamad tehnoloogiad nõuavad uusi oskuseid ja teadmiseid. Aga ühtlasi on muutunud tähtsamaks tervise, keskkonna ja heaolu teemalised pädevuse osad.
Tegeled igapäevaselt õpidisaini ja õpetajate digipädevuste arendamisega. Mis on täna suurim väljakutse Eesti õpetajate toetamisel digitiigri uute hüpete ajal – kas pigem oskused, hirmud või hoopis ajapuudus?
Ma arvan, et see on kombinatsioon erinevatest aspektidest aga ennekõike on puudu selgusest ja seeläbi vahel ka oskustest. Ehk siis õpetajad vajavad tuge, et mõista, kuidas nad enda õpetavas aines digipädevust arendada saavad ning milliseid oskuseid selleks on vaja.
Õpidisain on kunst luua tähendusrikkaid õpikogemusi. Milline on olnud Sinu enda jaoks kõige inspireerivam või üllatavam äratundmishetk mõnda õppeprotsessi disainides või õpetajaid koolitades?
Minu kõige inspireerivamad kogemused on need, kui lähen tudengitega mõnda uut ülesannet või tehnoloogiat katsetama ja see toimib nagu planeeritud. Tudengitel on eduelamus ja minul läbi selle ka. Ma arvan, et ühe õppejõu jaoks ei ole midagi erilisemat, kui tudengid, kelle oled suutnud uutmoodi või teisiti mõtlema panna.
Mis on need 2-3 baasoskust, mida iga tänapäeva inimene peaks valdama, et infoühiskonnas toime tulla?
Sisu kriitiline hindamine - alustades libakirjades ja lõpetades süvavõltsingutega (deep fakes), enda ja ka üldiselt andmete turvaline haldamine ja viimane võiks olla igasuguse digisisu tarbimisega seotud n-ö pidurdamismehhanismid ehk et me oskaksime olla teadlikud tarbijad, mitte algoritmide lõksus ületarbijad.
Mida tähendab Sinu jaoks targa eluviisi eestvedamine hariduses? Kas tark eluviis koolis tähendab rohkem tehnoloogiat või hoopis oskust seda vajadusel teadlikult kõrvale jätta?
Tark eluviis hariduses on tunda õppimisest rõõmu ja mõista, et õppida saab erinevatel viisidel, sh ka tehnoloogiaga. Samas on väga palju teadmiseid ja oskuseid, mida peaksime õppima ilma tehnoloogiata. Koolis ei tähenda tark eluviis kindlasti rohkem tehnoloogiat, vaid autentseid õppimise kogemusi, suhtlemist, sõpradega koos teadmiste loomist ja õpetajatega arutlemist.
Mis teeb Tallinna Ülikoolist just selle õige koha, kus õpidisaini ja haridustehnoloogiat arendada?
Kui rääkida lihtsatest faktidest, siis Tallinna Ülikool on pika ajalooga pedagoogikale ja haridusele keskenduv ülikool. Meil on Eesti kõige pikem haridustehnoloogia uurimise ja õpetamise kogemus. Aga üldiselt ma arvan, et õppedisaini ja haridustehnoloogia valdkonnaga on siin ainuõige koht arendada, sest siin saavad kokku erinevad distsipliinid, mis on ühel ja teisel moel haridustehnoloogiaga seotud ning läbi nende teadlaste ja õppejõudude moodustub imeline kogukond.
Kuidas sa ise targalt elad? Milliseid hobisid sul on ja kuidas end n-ö maha laed?
Tahaksin öelda, et alati saab targemalt elada. Peaksin rohkem harjutama. Kui ma parasjagu mõnda uut teadusartiklit või -raportit ei loe, siis meeldib mulle padelit mängida ja reisida. Eriti aitavad maha laadida sellised reisid, kus on mõni muusika- või teatrielamus.